Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul on töötleva tööstuse tootmismahud 2025. aastal tasapisi suurenenud ja seejuures tööstusharude lõikes üsna laiapõhjaliselt. Juunis oli kasv viimase kolme aasta kiireim – tootmine suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,9 protsenti.
Tema sõnul jäi põhi eelmise aasta juulisse ning ka edaspidi on oodata mõõdukat taastumist. Tootmismaht on jõudnud pärast langust tagasi tasemele, kus see oli 2020. aastal. Sarnaselt viimastele kuudele on müüki toetanud rohkem siseturg, ekspordiindeksi kasv piirdus juunis 1,1 protsendiga (rahaliselt siiski mõnevõrra rohkem). Samas ligi kaks kolmandikku müügitulust tuleb jätkuvalt ekspordist.
Balti riikidest kasvas töötleva tööstuse maht kõige kiiremini Lätis, kus see suurenes 7 protsenti, kuid Leedus ulatus kasv vaid 2,2 protsendini. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase kasvas Eestis tänavu kolmandas kvartalis 68,5 protsendini, mis oli samuti viimase kahe aasta kõrgeim tase, kuid madalam kui Euroopa liidus keskmiselt.
Kõige enam, üle kahe korra, kasvas aastaga tootmine muude transpordivahendite tootmises. Eesti tööstuses on see küll pigem väike tegevusala ning tootmismahud on sõltuvalt tellimuste valmimisest olnud väga hüplikud, kuid sellel aastal on sektor näidanud järjepidevalt kiiret arengut. Maksu- ja Tolliameti andmetel on müügitulu kasvanud tugevasti suurematel laevade, paatide jmt ning ujuvkonstruktsioonide ehitajatel, samuti on käive suurenenud droonide tootjatel.
Suurematest tööstusharudest kasvas tootmine tugevasti joogitootmises ning mööblitootmises – umbes viiendiku, kuid aasta tagasi oli mõlemas sektoris võrdlusbaas madal. Viimastel kuudel on taas suurenenud põlevkiviõli tootmine, kuid madalamate nafta hindade tõttu jäi müügitulu aastatagusest väiksemaks. Puidutööstuses kasvas toodang aastaga 4 protsenti, müügitulu tänu hinnatõusule veelgi enam. Nii eksport kui ka müük siseturule kasvasid samas tempos.
Toiduainete tootmises on paaril viimasel kuul tootmine vähenenud, juunis ulatus langus 5 protsendini. Müüki mõjutas ekspordi vähenemine, samas ka siseturul on olnud arengud tagasihoidlikumad. Sel aastal on vähenenud piimatoodete tootmine võrreldes eelmise aastaga (mil lisandus uusi tootmisvõimsusi), eelnevate aastatega võrreldes on mahud siiski üksjagu suuremad.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtjad hindasid juulis olukorda sarnaselt eelnevatele kuudele ja aastatagusele ehk selle põhjal lähikuudeks olulist muutust ei prognoosita.
