• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Klinkmann EMulate3D

Paldiskisse kerkib uudne pump-hüdroakumulatsioonijaam

autor: Peep Siitam, Energiasalv Pakri OÜ
september 2020
Kategooria: Huvitav objekt, TööstusEST september 2020
Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam. Foto: Triin Raa

Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam. Foto: Triin Raa

Elektrimajandus on üks vähestest otse lõpptarbijale suunatud majandusvaldkondadest Eestis, mis on suure lisandväärtusega ja julgeolekut loov.

Tänapäevasele elektrimajandusele üleminekut ja selleks vajalikke investeeringuid ei tohiks käsitleda kuluna, vaid ühe eeldusena teadmuspõhisele majandusele üleminekul.

Aastal 2008 ei saanud me tollase Nelja Energia juhataja Martin Kruusiga Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama (pumpjaama) arendusettevõtet asutades olla kuigi veendunud energeetika paradigmamuutuse kiires tempos. Oli vaid usk mõistuse võidukäiku ja inseneriteadmistel põhinev veendumus oma tehnoloogilise lahenduse eelistest.

Eesti pumpjaama kontseptsioon on õpetlik näide ärimudelite evolutsioonist: paremad ärid ei teki olemasolevate asemele, nad kombineerivad erinevaid valdkondi ja tehnoloogiaid ning moodustavad seeläbi uusi ärimudeleid.

Ehitatakse suur allmaa-aku

Eesti pumpjaama kontseptsioon seob omavahel kaks seni traditsioonilist valdkonda: energiamajanduse ja kaevandamise, mille tulemuseks on suur allmaa-aku. Sellise aku tööpõhimõte on lihtne: vee potentsiaalset energiat kasutatakse elektrienergiaks muundamiseks nii, et lastakse vett ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari ning akut laetakse vett taas alumisest reservuaarist ülemisse pumbates. Akut laetakse siis, kui taastuvenergiat on turul palju, elektrit genereeritakse aga vähese taastuvelektri perioodil. Selliselt toimides aitavad pumpjaamad elektrisüsteemide tasakaalu hoida.

Tavapäraselt ehitatakse pumpjaamad mäestikes, kus on reservuaaridele kõrguste erinevust loovad suured looduslikud kõrgusvahed ning suured kogused sademevett. Pumpjaamad moodustavad oma lihtsa ülesehituse, töökindla tehnoloogia ja soodsaima salvestusmaksumusega pea 97% kogu maailma praegusest salvestusvõimsusest. Paradoksaalselt peituvad lihtsuses ka selle tehnoloogia puudused. Nimelt on suure kõrgusvahe ja suure veehulga olemasolu kättesaadav vaid loetud paikades maailmas. Reeglina on mäestikes ehitamine kallis, mis muudab niigi kapitalimahukad ettevõtmised veelgi kallimaks. Reeglina ei ole mägedes ka elektritarbimist, mis tähendab pikkade elektriliinide ehitamist ja sellest tulenevat lisakulu. Lisaks on selliste pumpjaamade rajamisel tihti ka suur keskkonna jalajälg, ujutades üle suuri looduslikke alasid ja mõjutades märkimisväärselt elusloodust.

Ferresto

Puudustest saavad eelised

Eesti pumpjaama alumiseks reservuaariks on keskmiselt 600 m sügavusel asuvasse gneissi (tardkivim – toim) rajatavad 30 m laiused, 45 m kõrgused ja kuni 400 m pikkused 10 kaverni. Ülemiseks reservuaariks on Paldiski laht, veehaardega Paldiski Põhjasadama naabruses. Vesi jõuab veehaardest 2,3 km eemal asuvasse turbiinisaali ja sealt edasi kavernidesse läbi 5,5-meetrise läbimõõduga 250 m sügavusel asuva veejuhtme.

Paldiski geoloogia soosib keskkonnasäästlikku ehitamist. Pildil sügavpuurimise agregaat ZBO.
Paldiski geoloogia soosib keskkonnasäästlikku ehitamist. Pildil sügavpuurimise agregaat ZBO.

Sellise tehnoloogilise lahendusega on traditsiooniliste pumpjaamade puudused pööratud hoopis eelisteks. Sellist lahendust saab kasutada geograafiast sõltumatult ka suure elektritarbimisega piirkondades, lahenduse realiseerimise keskkonnamõjud on piiratud ning lahendus annab vabaduse valida kavernide asukohta ruumis, lähtudes turbiinitehnoloogia võimekusest.

Lisaks vähendab märkimisväärselt rajatise ehitusmaksumust kavernide rajamisega väljatava gneissi müümine kõrgekvaliteedilise ehitusmaterjalina. Ehitusgeoloogiliste uuringute käigus selgusid gneissi suhteliselt head dekoratiivsed omadused, tegeleme ehituskivi kasutusvõimaluste selgitamisega.

Kriisid muudavad suhtumist

Suhtumine Eesti pumpjaama rajamise ideesse on olnud analoogne suhtumisega taastuvenergiasse – eitamisest populaarseks ettevõtmiseks, millega järjest enam noori inimesi liituda soovib.

Kliimakriisi mõju energiavaldkonna paradigmamuutusele on üldteada, koroonapandeemia mõju ehk pisut vähem. Tavakodanik on pandeemia mõju energiasektoris tajunud madalamate kütusehindade näol, mis on tingitud peamiselt oluliselt langenud tarbimisest ja naftariikide kemplusest.

Pikemaajalisem ja hoopis struktuursem mõju peitub aga naftafirmade kasvavas soovis sektorist väljuda ning investeerida oma vahendid uude energeetikasse, päris kindlasti ka salvestuslahenduste arendamisse. Nii näiteks on USA energiasalvestuse organisatsiooni andmetel ainuüksi selles riigis potentsiaali 100 GW uute salvestusvõimsuste rajamiseks aastaks 2030.

Märkimist väärib energiasektori investeeringute panustamine majandusarengusse. Ka Eesti pumpjaama ehitus panustab oma väga suure lisandväärtusega hõivatu kohta märkimisväärselt majandusstruktuuri muutusse, lisaks moodustab jaama ehitus umbes 7% Eesti insenerehituste mahust kogu ehitusperioodi jooksul.

Linnalegendid tööd takistamas

Eesti pumpjaama arendamine on kestnud juba 12 aastat. 2020. aastal tehti Euroopa Komisjoni osalise kaasrahastamise toel Eesti sügavaimate puuraukudega ehitusgeoloogilised uuringud, järgmise aasta alguseks valmib ehitusloa saamiseks ja ehitushangete läbiviimiseks vajalik eelprojekt. Ehitushangetega alustatakse järgmisel aastal ja reaalsete ehitustöödega 2022. aastal. Jaama käivitamine on plaanitud põhivariandis aastasse 2029.

Tehnilised ja keskkonnakasutusega seotud küsimused jaama ehitamise ja kasutamisega seoses on praeguseks valdavalt lahendatud, peamiseks takistuseks rahastamise korraldamisel on kujunenud arusaamatu meem Eestis elektrivõimsuste tekkimisest elektrijaamade rajamisel elektrimüügist (elektriturul) saadud tulu arvel.

Elektriturg on vajalik ja toimib hästi, kuid elektri turuhinnad pole kunagi kajastanud elektritootmise täiskulusid, mistõttu elektrijaamad on alati ehitatud maksumaksja toel. Seda mõistavad kõik riigid me ümber ja finantseerivad ka pangad, turupõhise elektrimajanduse meem on aga Eestis ikka visa surema. Eesti pumpjaam oma innovatiivse ärimudeli tõttu Eesti maksumaksja rahalist otsetuge ei vaja, küll on aga finantseerivatele pankadele vaja anda riigilt kindlus, et administratiivsete otsustega praeguseid turutingimusi halvendavaid otsuseid ei tehta.

Taastuvenergiata ei saa

Koduplaneedi vastupanuvõimet ja tegelikke ressursse arvestav elukorraldus on võimalik vaid peamiselt taastuvressurssidel põhineva elektritootmisega. Vähemalt seni, kuni avastatakse ja võetakse kasutusse tehnoloogiad, mis taastuv­energiat ressursikasutuses edestada suudavad.

Võitva taastuvenergeetilise paradigma realiseerimine pole lihtne, suurim proovikivi on peamiselt tuule- ja päikeseenergia ebaühtlusest tuleneva tootmise ja tarbimise tasakaalu säilitamine igal hetkel. Tänapäevase elektrisüsteemi suurim proovikivi on seega paindlikkust loovate tehnoloogiate – peamiselt tarbimise juhtimine ja salvestamine – kuluefektiivne kasutuselevõtt.

Hea teada

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam

  • Arendaja: Energiasalv Pakri OÜ (osanikud Alexela Varahaldus AS, Sunly Innovation OÜ, Vool OÜ)
  • Arendusperiood: 2008–2021
  • Ehitusperiood: 2022–2029
  • Eluiga: > 60 aastat
  • Nominaalne genereerimisvõimsus: 500 MW
  • 1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh
  • Ülemise ning alumise reservuaari kõrguste nominaalne vahe: 600 m
  • Sügavaimal asuva rajatise sügavus merepinnast (turbiinisaal): 730 m
  • Ehitamisega väljatava tardkivimi maht aastatel 2023–2028: umbes 15 mln tonni
  • Vee vooluhulk maksimumvõimsusel 98 m3 /s, voolukiirus veehaarde võre pinnal < 1 m/s
  • Käivitamine: 2029. aastal

Sildid: energeetikaenergiaenergia salvestamineEnergisalv PakriPaldiskipumpjaam
ShareTweet
Eelmine artikkel

Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks

Järgmine artikkel

Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

Järgmine artikkel
Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020
Elbest

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Karl Storz Eesti tehase tegevjuht Tõnis Pilvisto on ettevõtte arenguga kaasas käinud algusest peale. Fotod: Karl Storz

Eesti jaoks ainulaadne tootmisharu

TööstusEST november 2017
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

15/12/2020
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

15/12/2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

15/12/2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

15/12/2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

15/12/2020
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!