• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Paldiskisse kerkib uudne pump-hüdroakumulatsioonijaam

autor: Peep Siitam, Energiasalv Pakri OÜ
september 2020
Kategooria: Huvitav objekt, TööstusEST september 2020
Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam. Foto: Triin Raa

Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam. Foto: Triin Raa

Elektrimajandus on üks vähestest otse lõpptarbijale suunatud majandusvaldkondadest Eestis, mis on suure lisandväärtusega ja julgeolekut loov.

Tänapäevasele elektrimajandusele üleminekut ja selleks vajalikke investeeringuid ei tohiks käsitleda kuluna, vaid ühe eeldusena teadmuspõhisele majandusele üleminekul.

Aastal 2008 ei saanud me tollase Nelja Energia juhataja Martin Kruusiga Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama (pumpjaama) arendusettevõtet asutades olla kuigi veendunud energeetika paradigmamuutuse kiires tempos. Oli vaid usk mõistuse võidukäiku ja inseneriteadmistel põhinev veendumus oma tehnoloogilise lahenduse eelistest.

Eesti pumpjaama kontseptsioon on õpetlik näide ärimudelite evolutsioonist: paremad ärid ei teki olemasolevate asemele, nad kombineerivad erinevaid valdkondi ja tehnoloogiaid ning moodustavad seeläbi uusi ärimudeleid.

Ehitatakse suur allmaa-aku

Eesti pumpjaama kontseptsioon seob omavahel kaks seni traditsioonilist valdkonda: energiamajanduse ja kaevandamise, mille tulemuseks on suur allmaa-aku. Sellise aku tööpõhimõte on lihtne: vee potentsiaalset energiat kasutatakse elektrienergiaks muundamiseks nii, et lastakse vett ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari ning akut laetakse vett taas alumisest reservuaarist ülemisse pumbates. Akut laetakse siis, kui taastuvenergiat on turul palju, elektrit genereeritakse aga vähese taastuvelektri perioodil. Selliselt toimides aitavad pumpjaamad elektrisüsteemide tasakaalu hoida.

Tavapäraselt ehitatakse pumpjaamad mäestikes, kus on reservuaaridele kõrguste erinevust loovad suured looduslikud kõrgusvahed ning suured kogused sademevett. Pumpjaamad moodustavad oma lihtsa ülesehituse, töökindla tehnoloogia ja soodsaima salvestusmaksumusega pea 97% kogu maailma praegusest salvestusvõimsusest. Paradoksaalselt peituvad lihtsuses ka selle tehnoloogia puudused. Nimelt on suure kõrgusvahe ja suure veehulga olemasolu kättesaadav vaid loetud paikades maailmas. Reeglina on mäestikes ehitamine kallis, mis muudab niigi kapitalimahukad ettevõtmised veelgi kallimaks. Reeglina ei ole mägedes ka elektritarbimist, mis tähendab pikkade elektriliinide ehitamist ja sellest tulenevat lisakulu. Lisaks on selliste pumpjaamade rajamisel tihti ka suur keskkonna jalajälg, ujutades üle suuri looduslikke alasid ja mõjutades märkimisväärselt elusloodust.

Instrutec

Puudustest saavad eelised

Eesti pumpjaama alumiseks reservuaariks on keskmiselt 600 m sügavusel asuvasse gneissi (tardkivim – toim) rajatavad 30 m laiused, 45 m kõrgused ja kuni 400 m pikkused 10 kaverni. Ülemiseks reservuaariks on Paldiski laht, veehaardega Paldiski Põhjasadama naabruses. Vesi jõuab veehaardest 2,3 km eemal asuvasse turbiinisaali ja sealt edasi kavernidesse läbi 5,5-meetrise läbimõõduga 250 m sügavusel asuva veejuhtme.

Paldiski geoloogia soosib keskkonnasäästlikku ehitamist. Pildil sügavpuurimise agregaat ZBO.
Paldiski geoloogia soosib keskkonnasäästlikku ehitamist. Pildil sügavpuurimise agregaat ZBO.

Sellise tehnoloogilise lahendusega on traditsiooniliste pumpjaamade puudused pööratud hoopis eelisteks. Sellist lahendust saab kasutada geograafiast sõltumatult ka suure elektritarbimisega piirkondades, lahenduse realiseerimise keskkonnamõjud on piiratud ning lahendus annab vabaduse valida kavernide asukohta ruumis, lähtudes turbiinitehnoloogia võimekusest.

Lisaks vähendab märkimisväärselt rajatise ehitusmaksumust kavernide rajamisega väljatava gneissi müümine kõrgekvaliteedilise ehitusmaterjalina. Ehitusgeoloogiliste uuringute käigus selgusid gneissi suhteliselt head dekoratiivsed omadused, tegeleme ehituskivi kasutusvõimaluste selgitamisega.

Kriisid muudavad suhtumist

Suhtumine Eesti pumpjaama rajamise ideesse on olnud analoogne suhtumisega taastuvenergiasse – eitamisest populaarseks ettevõtmiseks, millega järjest enam noori inimesi liituda soovib.

Kliimakriisi mõju energiavaldkonna paradigmamuutusele on üldteada, koroonapandeemia mõju ehk pisut vähem. Tavakodanik on pandeemia mõju energiasektoris tajunud madalamate kütusehindade näol, mis on tingitud peamiselt oluliselt langenud tarbimisest ja naftariikide kemplusest.

Pikemaajalisem ja hoopis struktuursem mõju peitub aga naftafirmade kasvavas soovis sektorist väljuda ning investeerida oma vahendid uude energeetikasse, päris kindlasti ka salvestuslahenduste arendamisse. Nii näiteks on USA energiasalvestuse organisatsiooni andmetel ainuüksi selles riigis potentsiaali 100 GW uute salvestusvõimsuste rajamiseks aastaks 2030.

Märkimist väärib energiasektori investeeringute panustamine majandusarengusse. Ka Eesti pumpjaama ehitus panustab oma väga suure lisandväärtusega hõivatu kohta märkimisväärselt majandusstruktuuri muutusse, lisaks moodustab jaama ehitus umbes 7% Eesti insenerehituste mahust kogu ehitusperioodi jooksul.

Linnalegendid tööd takistamas

Eesti pumpjaama arendamine on kestnud juba 12 aastat. 2020. aastal tehti Euroopa Komisjoni osalise kaasrahastamise toel Eesti sügavaimate puuraukudega ehitusgeoloogilised uuringud, järgmise aasta alguseks valmib ehitusloa saamiseks ja ehitushangete läbiviimiseks vajalik eelprojekt. Ehitushangetega alustatakse järgmisel aastal ja reaalsete ehitustöödega 2022. aastal. Jaama käivitamine on plaanitud põhivariandis aastasse 2029.

Tehnilised ja keskkonnakasutusega seotud küsimused jaama ehitamise ja kasutamisega seoses on praeguseks valdavalt lahendatud, peamiseks takistuseks rahastamise korraldamisel on kujunenud arusaamatu meem Eestis elektrivõimsuste tekkimisest elektrijaamade rajamisel elektrimüügist (elektriturul) saadud tulu arvel.

Elektriturg on vajalik ja toimib hästi, kuid elektri turuhinnad pole kunagi kajastanud elektritootmise täiskulusid, mistõttu elektrijaamad on alati ehitatud maksumaksja toel. Seda mõistavad kõik riigid me ümber ja finantseerivad ka pangad, turupõhise elektrimajanduse meem on aga Eestis ikka visa surema. Eesti pumpjaam oma innovatiivse ärimudeli tõttu Eesti maksumaksja rahalist otsetuge ei vaja, küll on aga finantseerivatele pankadele vaja anda riigilt kindlus, et administratiivsete otsustega praeguseid turutingimusi halvendavaid otsuseid ei tehta.

Taastuvenergiata ei saa

Koduplaneedi vastupanuvõimet ja tegelikke ressursse arvestav elukorraldus on võimalik vaid peamiselt taastuvressurssidel põhineva elektritootmisega. Vähemalt seni, kuni avastatakse ja võetakse kasutusse tehnoloogiad, mis taastuv­energiat ressursikasutuses edestada suudavad.

Võitva taastuvenergeetilise paradigma realiseerimine pole lihtne, suurim proovikivi on peamiselt tuule- ja päikeseenergia ebaühtlusest tuleneva tootmise ja tarbimise tasakaalu säilitamine igal hetkel. Tänapäevase elektrisüsteemi suurim proovikivi on seega paindlikkust loovate tehnoloogiate – peamiselt tarbimise juhtimine ja salvestamine – kuluefektiivne kasutuselevõtt.

Hea teada

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam

  • Arendaja: Energiasalv Pakri OÜ (osanikud Alexela Varahaldus AS, Sunly Innovation OÜ, Vool OÜ)
  • Arendusperiood: 2008–2021
  • Ehitusperiood: 2022–2029
  • Eluiga: > 60 aastat
  • Nominaalne genereerimisvõimsus: 500 MW
  • 1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh
  • Ülemise ning alumise reservuaari kõrguste nominaalne vahe: 600 m
  • Sügavaimal asuva rajatise sügavus merepinnast (turbiinisaal): 730 m
  • Ehitamisega väljatava tardkivimi maht aastatel 2023–2028: umbes 15 mln tonni
  • Vee vooluhulk maksimumvõimsusel 98 m3 /s, voolukiirus veehaarde võre pinnal < 1 m/s
  • Käivitamine: 2029. aastal

Sildid: energeetikaenergiaenergia salvestamineEnergisalv PakriPaldiskipumpjaam
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks

Järgmine artikkel

Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

Seotud artiklid

Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu
Energeetika

Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

15/09/2023
Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa
Energeetika

Inseneeria ei ole ainult meestele

15/09/2023
Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust. Praktikant Siim Rausi Stoneridge´is toiteplokke kontrollimas. Foto: EEL
Haridus

Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust

15/09/2023
Põlevkivist elektri tootmine kasvas eelmisel aastal. Foto: Shutterstock
Energeetika

Põlevkivist elektri tootmine kasvas eelmisel aastal

13/09/2023
Järgmine artikkel
Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

Suurim elektritarbija vähendab energiakulu

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!