Eesti suurima eksportiva majandusharu ‒ töötleva tööstuse ‒ ekspordikäive on sügisel langusest väljunud. Sektoritest näitavad tugevat kasvu farmaatsia- ja elektroonikatoodete ning metallide väljavedu. Samuti on suurenenud uued välistellimused. Koroonaviiruse teine laine on halvendanud aga lähikuude ja järgmise aasta esimese poole välisnõudluse taastumise väljavaadet.
Kui vaadata järgmist aastat tervikuna, siis peaksid meie tööstusettevõtete ekspordivõimalused mõõdukalt paranema hoolimata koroonaviiruse teise laine eeldatavatest mõjudest aasta esimesel poolel. Tööstuse väljavaateid hakkavad toetama vaktsiinide üha laialdasem kasutamine, Euroopa Liidu investeeringud ja aasta teisel poolel ka pensionireformi mõju tarbimisele.
Pandeemia põhjustatud kriis jahutas Eesti pingeliseks muutunud tööturgu. Vaatamata majanduslanguse taandumisele hõivatute arv veel väheneb ja töötute arv tõuseb. Kolmandas kvartalis tõusis see
54 000 inimeseni, kuid saavutab eeldatavalt talve jooksul oma tipu.
Järgmise aasta teisel poolel suurendab majanduskonjunktuuri paranemine hõivet ja tööpuudus hakkab vähenema. 2021. aasta kokkuvõttes tõuseb tööpuudus siiski pisut kõrgemale (7,5%) kui sel aastal. Kriisi ohjeldamiseks on valitsuse väljatöötatud abinõud, eriti aga töötasu hüvitamine, tööpuuduse kasvu pidurdanud. Samas on praeguses kriisis Eesti majanduslangus oluliselt tagasihoidlikum kui 11 aastat tagasi ja oodatav taastumine kiirem.
Varasem tööjõunappuse probleem ei ole kadunud
Kuigi praegune majanduskriis on tööjõupuudust vähendanud, hakkas see probleem tööstusettevõtete jaoks vaibuma juba 2018. aasta alguses. Järgmise aasta majanduskasvu oodatav taastumine ja välisnõudluse paranemine suurendavad küll tööstussektori nõudlust tööjõu järele, kuid sellist tööjõupuudust, nagu nägime kolm aastat tagasi, ilmselt niipea ei teki. Samas suurem töötute arv ei pruugigi tööstusele, mis üha rohkem vajab kvalifitseeritud tööjõudu, otseselt abiks olla, sest näiteks 28% registreeritud töötute varasem töökogemus on kaubandus-, teenindus- ja müügitöötajatena või puudub neil töökogemus üldse.
Olemasoleva tööjõu puhul on küsimus palgasurves, mis majandusraskustes on leevenenud. Palgakasv on järsult aeglustunud ja brutopalk koos toetustega on tänavu kolme kvartaliga suurenenud vaid 3%, töötlevas tööstuses 2%. Reeglina korrigeerivad ettevõtted käibekasvu aeglustudes tööjõukulusid alles mõne aja pärast, mille tulemuseks on tööjõukulude osakaalu suurenemine käibes. Nii on see toimunud ka nüüd ja tööjõukulude osakaal käibes jääb maha vaid 2009. kriisiaasta tasemest.
Tööjõu küsimust peavad tööstusettevõtted tulenevalt demograafilisest olukorrast hoolega jälgima. Iga aastaga kahaneb tööjõuturg 3000‒5000 inimese võrra, mis loob eelduse, et konjunktuuri paranemisel suureneb tööjõupuudus ja palgakasv hakkab taas kiirenema. Meie analüüsid näitavad, et kaheksaprotsendilise palgakasvu taastumisel on tugevalt negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele.
Kiirema palgakasvuga tulevad paremini toime enim automatiseeritud puidu- ja toidutööstuse ettevõtted, kus tööjõukulude osakaal käibest jääb vahemikku 10‒13%. Teistes tööstussektorites jääb tööjõukulude osakaal käibest ligi 20% juurde, mis teeb ettevõtted kiirest palgakasvust väga haavatavaks.
Millele keskenduda keerulises olukorras?
Lühikeses perspektiivis on kõige tähtsam küsimus, kuidas hoida viirus ettevõttest eemal ja tagada piisav likviidsus. Kevadel realiseerunud riskide, nagu maksetingimuste ja nõudluse muutumine tarneahelates, modelleerimine erinevates stsenaariumites näitab, et ettevõtted on likviidsusriskile avatud. Seetõttu on mõistlik igas ettevõttes neid riske koos hankijate, ostjate ja pangaga hinnata ning koos varuplaanidega testida, et keerulisematel hetkedel oleks võimalik olukorra hindamise asemel lahenduste otsimisele keskenduda.
Kriisi õppetund: tulevikule peab rohkem tähelepanu pöörama
Tööstussektor on Eesti kõige suurem majandusharu, mis pakub tööd pea igale viiendale töötajale Eestis ja toob riiki aastas enam kui 10 miljardit eurot eksporditulu. Seetõttu on selle sektori käekäik ja areng oluline meile kõigile.
Tööstusettevõtted pakuvad korralikku palka ja stabiilset tööd, olles väga olulised tööandjad ja elu alalhoidjad paljudes piirkondades Eestis. Seetõttu on oluline, et lisaks käimasoleva kriisiga toimetulekule suudaksid ettevõtted konkurentsitihedal turul investeerida tuleviku ekspordimahtude kasvatamiseks ja uute toodete loomiseks. Sellega seoses on vaja ka riigi poolt senisest täpsemalt erinevaid meetmeid välja töötada ja pakkuda, et ettevõtteid keerulisel ajal toetada ning anda neile kindlust uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimiseks.
Pea viiendik investeerib tööstusrobotitesse
Ettevõtete kindlalt muutuvaid fookuseid näitlikustab Swedbanki tänavu kevadel ligi 300 tööstusettevõtte osalusel tehtud uuring. Seni on tööstused investeerinud automatiseeritud tehnoloogiate ja sensorite kasutamisse, samuti majandustarkvara integreerimiseks erinevate protsessidega. Järgneva kahe aasta vaates on ettevõtete investeeringute peamine fookus suunatud tööstusrobotite rakendamisele (23% ettevõtetest).
15% tööstusettevõtetest plaanib lähiaastail investeerida e-poe lahendusse.
Huvitava trendina paistab silma tööstusettevõtete huvi liikuda lõppklientidele lähemale ja investeerida e-poe lahendusse (15% ettevõtetest). Samuti mõeldakse erinevate masinõppe rakenduste kasutamisele (8% ettevõtetest), sest mitmetes ettevõtetes on need algoritmid suutnud tõestada oma väärtust töö kvaliteedi parandamisel ja efektiivsuse suurendamisel. Positiivseid näiteid on puidutööstusest, kus masinõppe rakendused suudavad tuvastada enam kui 90% võimalikest kvaliteediprobleemidest.
Uute tehnoloogiate rakendamine on järjest enam kasutusvõimalusi leidmas ka väikestes ja keskmistes ettevõtetes. Lähiaastad toovad mitmeid uusi võimalusi töö efektiivsemaks korraldamiseks ja toodete loomiseks. Hea näide on kasvav arvutusvõimekus andmete analüüsimisel, 5G-tehnoloogia ja 3D-kaamerate turule tulek. Arenevad rohetehnoloogiad võimaldavad senisest keskkonnateadlikumalt tegutsedes suurendada efektiivsusnäitajaid, vähendada kulusid ja ettevõtte keskkonnajälge.
Miks on uute tehnoloogiate rakendamine oluline?
Eestis on mitmeid edulugusid, kus ettevõtted on mitmesuguste tehnoloogiate kombineerimisel, digitaliseerimisel ja töökorralduse läbimõtlemisel suutnud teha olulise hüppe efektiivsusnäitajates ning toonud turule uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Sellel on oluline mõju nii ettevõtte kasumiaruandele kui ka tulevikuperspektiivile.
Kriis pakub ettevõtetele ka uusi võimalusi
Kuigi kriisis näeme selgemini ohukohtasid, toob see alati ka võimalusi. Suurema trendina pakuvad huvitavaid võimalusi rahvusvahelistes tarneahelates alanud muutused.
Nearshoring (tootmise/tegevuse lähemalasuvatesse riikidesse toomine – toim) ja hankijate võrgustike laiendamine suurkorporatsioonide poolt loovad positiivseid võimalusi Eesti ettevõtetele, kes on suutnud kriisi jooksul tehased pidevalt töös hoida ja antud lubadustest kinni pidada. Enim mõjutab see areng tööstussektoritest elektroonikat, elektriseadmeid ja masinatööstust.
