Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud ettevõtte praktilist digiteekonda kajastava neljaosalise seminarisarja esimeses osas anti ülevaade sellest, kuidas alustada digistrateegia loomist.
Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul möönab, et kuigi meil on juba mitmeid ettevõtteid, kes digipöörde teele asunud või selle mingid etapid juba läbinud, on samas meie tööstusmaastikul EAS-i uuringu andmetel 33–38% ettevõtteid, kes lähema viie aasta jooksul ei kavatse selles suunas mingeid liigutusi teha.
„See on murekoht, et 48–62% nendest ettevõtetest, kes midagi teha ei kavatse, ei näe selleks vajadust,” nendib Sabul „Ei oska öelda, miks seda vajadust ei nähta – põhjus võib olla selles, et võõraid sõnu täis teema on ettevõtjatele jäänud kaugeks või ei osata lihtsalt seda digitaliseerimisega kaasnevat väärtust arvutada. Üks põhjus on aga kindlasti see, et ettevõtjad tunnevad ennast sellel teekonnal üksi. Et seda tunnet eemale peletada, tasub kaasata ettevõtte töösse äriinnovatsiooni ja digitaliseerimise partner, kellega koos seda teekonda käia.”
Lisaks on abiks ka riiklikud toetused neile, kes soovivad digitaliseerimise teekonda käia. Eelmisel aastal oli selleks EAS-i toetusmeede „Digidiagnostika”, mille abil teostati üle saja digiprojekti, tänavu avati uus meede – „Digitaliseerimise teekaart”.
Indrek Sabul kinnitab, et digitaliseerimise strateegia ja tegevuskava loomise kaudu saab ettevõte ühise arusaama, kuidas protsessid toimivad, millised on peamised kitsaskohad sel teel ning kus peituvad probleemide põhjused.
Oluline kasu seisneb selles, et nii mõnigi küsimus saab digitaliseerimise teekaardi abil vastuse – millises tarneahela osas raha põleb, miks ei ole senised tegevused tulemust andnud, kuidas on murekohad omavahel seotud ja mida teha, et nendest vabaneda.
„Tulemuseks on tegevuskava, mis on paigutatud loogilisse järjekorda – kiired asjad enne ja suured natukene hiljem,” selgitab Sabul. „Aga see pole veel kõik. Kui projekt kestab keskmiselt kolm kuni kuus kuud, siis selle aja jooksul muutub organisatsioon põhjalikult ja selle üks esimesi väljendusi on asjaolu, et inimesed vaimustuvad innovatsioonist ja hakkavad sellega edaspidi igapäevaselt tegelema ning keegi ei hakka uuendustele vastu töötama.”
Saint Gobain Glass – pikk digikogemus
Elvas sõidukite esi- ja küljeklaaside tootmisega tegelev Saint Gobain Glass Estonia profiil on väikeste ja keskmiste partiide tellimuspõhine tootmine nii, et ettevõttel puudub valmistoodangu ladu. See asjaolu tingib digitaliseerimisvajaduse, et tootmist ja valmistoodangu tarneahelat omavahel paremini n-ö harmoneeruma saada.
Saint Gobain Glass Estonia SE IT juht Jan Aasa märgib, et digitaliseerimise vallas on ettevõte praeguseks juba lapsekingadest ja isegi noorukieast välja kasvanud. Juba aastatel 2003–2004 juurutati ettevõttesisese väärtusahela protsesse kattev ressursihaldustarkvara (ERP – Enterprise resource planning), mis juba siis hõlmas ka mõningaid tarneahela lülisid.
Läinud aastal võeti kasutusele materjalide lao ja valmistoodangu halduse protsesside digilahendus, lõpusirgel on tööaja arvestamise lahendus ning projektifaasis uue palgaarvestuse tarkvara kasutusele võtmine. Aga kuigi digiprojekte on ellu viidud aastaid, puudus ettevõttel siiani oma digiteekonna visualiseeritud kaart. Läinud aastal võeti kasutusele EAS-i digidiagnostika toetusmeede ning mullu viidi digiarengu teekaardi loomine ellu.
Polven Foods – muutusi alustab inimestest
Kohtla-Järvel 22 aastat tegutsenud majoneesi, kastmete ja kondenspiima tootja Polven Foodsi digilugu sai alguse 2016. aastal, mil n-ö Exceli-põhises ja faksi kasutavas ettevõttes, kus otsuste tegemine käis paljuski emotsioonide pinnalt, otsustati nii tootmine kui tarneahelad uuele tasemele viia. Kui 2017. aasta möödus veel probleemide sõnastamise, tegevuste kaardistamise ja eesmärkide paikapanemise tähe all, mille käigus selgus, et ettevõte vajab kõiki oma Baltimaade üksusi ühendavat virtuaalset serverit, siis edasi hakati tegutsema juba teadlikult ja sihikindlalt.
Ettevõtte juhatuse liige Jüri Loonurm peab ettevõtteid, kes praegu digitaliseerimist tõsiselt ei võta, juba rongist maha jäänuiks. Ta on seda meelt, et ettevõtte digitaliseerimist tuleb võtta strateegilise küsimusena ehk siis äri edukuse võtmeküsimusena. Nii tehti ka Polven Foodsis – 2018. aastast liigub firma paika pandud strateegiliste etappide arenguteel, igal etapil oma eesmärk ja tegevused selle saavutamiseks. Näiteks mõned Polven Foodsi digitee etapid: teha ettevõtteülene pilveserver ja veebipõhine intranet, võtta kasutusele ühtsed aruandevormid, raamatupidamistarkvara, tootmistarkvara ja lõpuks ühendada ka seadmed programmidega kokku.
„Aastal 2019 läks EAS-i toetuse abil käima nn totaalne digiaudit, mille käigus kaardistasime iga töökoha, raamatupidamisprogrammini jõudsime alles 2020. aastal, kuigi alguses arvasime, et sellest olekski pidanud digiteed alustama,” räägib Jüri Loonurm. „Terve eelmine aasta kulus meil Microsoft Dynamics 365 põhineva Business Centrali tarkvara juurutamisele. Kusjuures peab märkima, et digiprotsessi vältel käib sellega koos ka töö inimestega, nende harjumuste muutmine ja uute töövõtete kinnistamine. Ilma selleta ei saa.”
Plastone – järgib kindlat tegevuskava
FlowIT on tarkvaraettevõte, mis tegeleb rutiinsete ja korduvate tegevuste automatiseerimise ja protsesside digitaliseerimisega. Eestis on 14 aasta jooksul osaletud 15 digidiagnostika projekti juures, kusjuures vaid 30% neist on jõudnud realiseerumiseni.
OÜ FlowIT Estonia juhatuse liige Juhan Pukk ütleb, et nii mõnigi digiprojekt jääb soiku, sest ettevõttes n-ö kaob selle edasise arendamise prioriteetsus, sageli aga ka ei jätku investeeringuteks vahendeid.
Positiivse näitena digitee läbimisest toob Juhan Pukk välja termoplasttoodete, liimivalutoodete ja erinevate montaažitoodete valmistaja OÜ Plastone, kus sai 2019 kevadel paika strateegilise arengu teekond aastani 2023. Tehnoloogia digitaliseerimine oli üks viiest strateegilisest eesmärgist. Liikumapanev jõud, mis muutuste teele lükkas, oli tõsiasi, et ettevõttes oli kasutusel 15 aastat vana ERP, mis enam mingit arengut ei võimaldanud.
„Eesmärk oli saada uus ERP, kusjuures arvestama pidi sellega, et ettevõte tegutseb ka Soomes. Alustati digidiagnostikaga, mille aruanne valmis 2019. aasta juunis. See oli esimene tellis seinas,” meenutab Pukk. „2019 detsembris tuli välja Monitor ERP G5, 2020. aastal alustati koolituste ja juurutamisega ja 1. juulil võeti uus tarkvara Plastone kolmes Eesti tehases kasutusele.”
ERP – kaasaegne majandustarkvara
- ERP (Enterprise resource planning) on majandustarkvara ettevõtetele, et tagada senisest tõhusamad protsessid ja optimaalsem väärtusahel.
- Ajakohane ERP võimaldab suunata ettevõte n-ö uuenemise teele, olgu siis eesmärgiks tootmise automatiseerimine, protsesside digitaliseerimine, tootmise planeerimine ehk nn timmitud tootmine vmt.
- Üldiselt koosneb ERP moodulitest, mille abil saab näiteks tootmist ja iga selles olevat seadet või iga töökohta jälgida, saada regulaarseid aruandeid, suunata laomajandust, optimeerida tarneahelaid, logistikat, andmebaase ning ühendada see kõik ettevõtte juhtimise ja raamatupidamisega.
- Valdavalt on ERP-id tänapäeval pilvepõhised, raportid laekuvad reaalajas ning see võimaldab sättida seadmete koormatust ja nende töötamise tõhusust.
Ettevõtte praktilist digiteekonda kajastava seminarisarja kõik esinemised on veebis järele vaadatavad https://bit.ly/digiteekond, seminarid toimuvad DINNOCAP projekti raames Interreg toetusel.
