Telia panustab palju, et oma tegevusest tulenevat mõju keskkonnale vähendada, kusjuures on just 5G tehnoloogia arendamine Eestis üks nurgakivi rohepöörde läbiviimisel.
Eesti praegune valitsus on mõistnud rohepöörde tähtsust ning andnud sellele juba ka nime – Viigrihüpe. Suur roll rohepöördes on tehnoloogilisel arengul, mis võimaldab mitmeid igapäevaseid tegevusi teha senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt.
5G-st saab seni nähtutest kõige kiiremini arenev ja suurima mõjuga tehnoloogia, mis suure tõenäosusega loob meie igapäevaelus järgmise kümne aastaga selliseid muutuseid, mida meil on praegu raske isegi ette kujutada. Tõsi, koos tehnoloogia arenguga jätkab infotööstuse energiatarbimine lähiaastatel samuti kiiret kasvu ning aastaks 2030 haarab see sektor juba viiendiku kogu maailma elektritarbimisest.
IKT-sektorile omistatakse juba praegu 2% kogu maailma süsinikuemissioonidest. Samuti pole sugugi roheline asjaolu, et 5G tehnoloogia kasutuselevõtuga tuleb tarbijatel osaliselt välja vahetada oma vanemad seadmed. Suuremad mobiilitootjad on juba algatanud programmid kasutatud nutiseadmete ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks.
Ent kui 5G infrastruktuur on paika saanud ja tehnoloogilised lahendused selle taga tööle hakanud, võib energiasääst osutuda vägagi suureks. 5G abil saab efektiivselt tööle panna mitmeid nutikaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Osa uute tehnoloogiate keskkonnasõbralikkusest on ka kasvav trend, kus telekomifirmad lähevad üle rohelise energia kasutamisele.
5G võrk toodab ühe infoühiku transportimiseks vähem süsinikku kui praegune 4G võrk. See asjaolu kombineerituna suuremast digitaliseerumisest tuleneva kasuga peaks erinevate prognooside järgi langetama üleilmset süsinikuemissiooni 2030. aastaks 15%.
Ees ootavad olulised muutused
Võtame näiteks juba mitmel pool Eestis ehitatud ja arendatavad targad majad või lausa targad linnaosad. Kogu tarkade majade kontseptsiooni kliimasõbralikkuse potentsiaal avaldub täiel määral alles 5G kasutusele võtuga, kus nutikad andurid hoolitsevad kõige säästlikuma energia- ja veekasutuse ning küttekulude eest. Ükski lamp ei jää enam asjata põlema ega radiaator vajaduseta huugama. Samamoodi võimalikult ökonoomselt kustub ja läheb põlema tänavavalgustus, foorid lähtuvad reaalsest liiklusvoost, ühistransport reageerib paindlikumalt inimeste vajadustele jne.
5G tehnoloogia areng käsikäes isesõitvate autode tootmisega võimaldab massiivseid muutusi. Kui kokkupõrkeandurite ja muu nutika tehnikaga varustatud isesõitvad autod on omavahel ka ühendatud ning vahetavad infot liikumiskiiruse, trajektooride ja muu kohta, muutub liikluspilt veelgi turvalisemaks.
ÜRO andmetel läheb maailmas toodetavast toidust lausa 30% raisku transportimisel. Uued tehnoloogiad võimaldavad toidutransporti paremini monitoorida ning näiteks jälgida laevakonteinerite sisetemperatuuri ja kiiresti avastada ohtlikud kõikumised.
Suuri võimalusi arenguhüppeks pakub 5G põllumajandusele, mis on siiani võrdlemisi vähedigitaliseeritud valdkond. McKinsey instituudi uuringu järgi lisab põllumajanduse digitaliseerumine aastaks 2030 üleilmsesse majanduskasvu 500 miljardit dollarit. 5G võimaluste töösse rakendamine tähendab täpsemat vee, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutust, paremaid ja loomasõbralikumaid elutingimusi karjakasvatuses, mõistlikumat põllumaa planeerimist jne.
Loomulikult ei toimu 5G tehnoloogiast mõjutatud muudatused üleöö. Tehnoloogiline areng ja digitaliseerumine on ülemaailmne võidujooks, kus sabas sörkijaks jäämine tähendab majandusarengu pidurdumist. Eesti inimeste üldised digioskused on maailma mastaapis märkimisväärsed, seetõttu on meil olemas parem positsioon selles võidujooksus edukaks kaasalöömiseks.
5G pole arengu ainus võluvits
5G kõrval on veel rida võimalusi, kuidas nii ettevõtte siseselt rohepööret ellu viia kui ka oma tegevustega avaldada mõju organisatsioonist väljapoole.
Telia keskkonnaeesmärkide peamiseks sihiks on muuta oma tegevus aastaks 2030 nii CO2 emissiooni- kui jäätmevabaks. Ambitsioonikate eesmärkideni on plaan jõuda läbi vastutustundliku digitaliseerimise, kaasates sellesse ka kõiki oma töötajaid, partnereid ja hankijaid. Üks olulise mõjuga samm on uuskasutatud seadmete kasutuselevõtt, millega on aktiivselt kaasa tulnud ka kliendid. Viimase kolme aasta jooksul on enam kui 65 000 Telia klienti otsustanud uue koduse seadme asemel (peamiselt digiboksid ja ruuterid) taaskasutada vanemaid seadmed, toetades sellega otseselt meie rohelisi keskkonnaeesmärke.
Samuti oleme juba kolm aastat korraldanud digikoristuspäevi, mille eesmärk on kaasata võimalikult palju inimesi ja ettevõtteid, et üheskoos korrastada oma IT-süsteeme ja nutiseadmeid mittevajalikust infost ning kustutada kasutuna seisvaid faile, pilte ja videoid. Tänavusest aktsioonist võttis osa juba 300 Eesti ettevõtet ning hinnanguliselt 10 000 inimest.
