Üha enam leidub tegevusvaldkondi, kus drooni mõne lennutunniga õnnestub ohutult teha mitme inimese päevatöö. Tööstuslike droonide kiire areng on muutnud nad ettevõtete jaoks ahvatlevaks töömasinaks.
2017. aastal katsetas Eesti Energia Narva karjääris droone kaevandamismahtude hindamiseks ja sammuvate ekskavaatorite visuaalseks kontrolliks.
Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts meenutab, et tulemused olid head ja seetõttu hakatigi otsima meie oludesse sobivaid droonimudeleid, mida oleks võimalik energiafirmasse alaliselt tööle võtta. Lutsu sõnul on vahepeal toimunud droonide kiire areng – paranenud on tehnoloogia ja langenud hind. Nii hakkasid aasta tagasi Eesti Energia markšeiderite ehk kaevandusmõõteinseneride käe all lendama kaks drooni. Enam ei pea markšeiderid ronima põlevkiviladude ja puistangute astangutel, vaid saavad vajalikud andmed korjata droone lennutades.
Droonide võimekus suureneb
Selliseid lennumasinaid müüva Droon.ee tegevjuht Nemo Vunk ütleb, et just praegu ongi tööstuslike droonide kasutamine tõusuteel. Aastatel 2016–2017 ei olnud tööstuslikud droonid veel päris valmis – need kippusid alla kukkuma ja ettevõtetel ei olnud neisse usku. Arendus käis aga edasi ja toimunud uuendused on droonid muutnud töökindlaks. Kui nüüd tuleb pakkumisse uus toode, siis on see nii testitud, et võib kindel olla, et töö saab tehtud, kinnitab Vunk.
Hepta Airborne teostab droonide abil elektriliinide seiret – droonid lendavad Eestis, Saksamaal, Portugalis, Soomes ja Ukrainas. Droonide eesmärk on kaardistada infrastruktuuri objekte ning selle info põhjal luua mõõdutabelid ning raportid, mis kirjeldavad objektide tehnilist seisukorda. Need droonid suudavad iseseisvalt lennata nii tugevate tuulte kui ka sademetega, sealjuures ka öösiti. Jälgitavaid elektriliine on kümneid tuhandeid kilomeetreid, mistõttu on oluline, et Hepta droonid suudavad koos vajalike sensoritega õhus püsida kuni kolm tundi.
Projektijuht Eduard Vainu kinnitab, et tiheda konkurentsi tõttu on lennuvahendite areng olnud äärmiselt kiire. „Juba võrreldes paari aasta taguse ajaga on tööstuslike n-ö üle-leti droonide lennuvõime paranenud pea kaks korda,“ lausub ta.
Sensorid ja kaamerad maksavad
Hepta Airborne droonid on tavalistest üle-leti droonidest kangema varustusega. Eduard Vainu möönab, et lihtsamaid ülevaatustegevusi saab teha ka 1500 eurot maksva DJI-drooniga, aga tööstusliku taseme droonide hinnad algavad 15 000 eurost ja nende maksumuse ülempiir puudub.
Vainu selgitab, et sageli moodustab drooni enda hind vaid väikese osa sensori või kaamera hinnast, mida ta kannab. „Sensor on tihti kolm kuni kümme korda kallim, kui droon ise,“ väidab ta.
Nemo Vunk möönab, et hind on tööstuslikel droonidel kõrge, mistõttu ettevõtetes kaalutakse põhjalikult enne kulutuse tegemist. Samas toob ta näite, et metsanduses saab kasutada ka lihtsamaid droone, mis maksavad ligikaudu 1000 eurot.
Tööstuslike droonide hinnavahemik jääb Nemo Vunki sõnul 1000–30 000 euro juurde. Hind sõltub droonile lisatavast varustusest – lidarid, kaamerad, akud jne.
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud kasutavad drooni 2017. aastast. Ühistule soetati DJI-droon Mavic Pro. Tootja lubas esimesena turul 4K pilti, lennukaugust 6,9 kilomeetrit ja lennuaega 27 minuti, kui tuult ei puhu ja maastik on avatud. Reaalses elus on lennuaeg jäänud paari kilomeetri raadiusesse, pikimaks lennuajaks on saadud 22 minutit. Kuna komplektis oli kolm akut, siis on saavutatav tunniajane lennuaeg olnud välitöödel piisav.
Tööstuslik droon DJI Phantom 4 RTK
- Lennuaeg 30 min.
- Õhkutõusmise kaal (takeoff weight) 1391 g.
- Maksimaalne kõrgus (üle merepinna) 6000 m.
- Lennuulatus FCC režiimis 7 km.
- Opereerimise temperatuur 0–40° C.
- Infrapuna sensor vältimaks kokkupõrkeid.
- Takistuste tuvastamise kaugus 0,7–30 m.
- Takistuste tajumine viies suunas – külgedele, ette taha, alla.
- RTK positsioneerimise täpsus: horisontaalne: 1 cm + 1 ppm, vertikaalne: 1,5 cm + 1 ppm.
- 1” CMOS sensor 20 Mpx.
- Olemas TimeSync, GS RTK rakendus ja OcuSync.
- Allikas: Eesti Energia
Ühinenud Metsaomanikud keskkonnaspetsialist Pille-Riin Ressar ütleb, et kuigi nelja aasta jooksul on välja tulnud hulgaliselt uusi mudeleid, on ka nende droonil igapäevaseks tööks vajalikud omadused olemas. Lihtsalt kasutaja peab olema teadlik, et droon tuvastab takistused ees ja all, kuid mitte tagurdades.
Droon on ka tehniliselt endiselt väga heas korras. Kuigi komplektis oli kaasas hulgaliselt tagavara tiivikuid, siis need ootavad Ressari kinnitusel siiamaani oma kasutuskorda. Ka kõik kolm akut toimivad endiselt hästi. „Seega pole kuluosi,“ nendib Ressar.
Droon jõuab inimesest rohkem
Alguses oli droon mõeldud vaid tehtud metsatööde kontrolliks, kuid üsna kiirelt hakati seda kasutama ka näiteks pesapuude leidmiseks, kopratammide avastamiseks jmt.
Metsanduslik tarkvara Forestsoft ja selle äpp e-Mets võimaldab kontrollida ka kinnistute ja eraldiste piire. „Kõige positiivsem on aja kokkuhoid,“ analüüsib Ressar võitu drooni kasutamisest. „Teatavasti pole mestaskäik sama, mis jalutuskäik pargis. Drooniga on võimalik kinnistust mõne minutiga ettekujutus kätte saada. Maapinnalt ja üle pea kõrguvas rohus on see palju keerukam,“ selgitab Ressar. „Kevadel, kui on suurvee aeg, saab kontrollida kinnistuid, mis muidu oleksid ligipääsmatud.“
Ta ütleb, et ei ole drooni tasa teenimist otseselt arvutanud, kuid hindab kasumlikkust ilmselgeks. Pille-Riin Ressar toob näite, et kui varem suudeti korraga külastada paari-kolme lähestikku asuvat kinnistut, siis pärast drooni ostmist on võimalik ühe tööpäeva jooksul kontrollida nelja-viit kinnistut. Jalavaeva on vähem.
Ajaline võit on olulisel kohal ka Eesti Energias. Näiteks Estonia kaevanduse põlevkivilao jääk mõõdetakse varasema poole päeva asemel drooni kasutades ära umbes tunniga.
Priit Luts tõstab esile ka droonidega suurenenud tööohutust – markšeiderid ei pea mõõdistustöödel liikuma enam jalgsi ohtlikel kaldpindadel, mis on ju iseenesest potentsiaalne ohukoht.
Mõõdistuste ja vaatluste kvaliteet muutub ülitäpseks
Ohutus, kiirus ja kasutusmugavus, loetleb Eduard Vainu droonide kasutegureid. Elektriliinide kontroll ilma droonide abita on tähendanud jalgsimatku ja visuaalset vaatlust. Seega on tulnud jala ületada kraave, jõgesid, soid ja muid keerulisi maastikke. „Ei ole võõrad juhtumid, kui tehnikud on pidanud põgenema hundi või karu eest,“ toob Vainu näiteid.
Teine suurem võit drooni kasutades on tema sõnul info kvaliteet. Kuna elektriliin asub ligikaudu kümne meetri kõrgusel maapinnast, siis saab õhust parema ja täpsema ülevaate olukorrast, kui maast vaadates. Samuti on eesmärgiks seatud asendada droonidega senine kulukas helikopterite kasutamine.
„Ökoloogiline jalajälg on väiksem ning mehitamata lennuvahend on ka tunduvalt vaiksem kui keskmine helikopter,“ räägib Eduard Vainu.
Tulevikku vaadates usub Vainu, et see on autonoomsete droonide päralt. Ka Hepta Airborne liigub arendustega jõudsalt automatiseerimise teed.
„Korraliku sisendinfoga autonoomne lennuvahend on ohutum kui käsitsijuhtimisega õhusõiduk,“ on Vainu kindel. Kuigi autonoomseid lende on praegu veel keeruline teostada, nendib Vainu, et mõnede riikide ametkonnad on aru saamas, et see on lennunduse tulevik.
Eestis muutus droonide kasutamise kord
1. juulist 2021 hakkas kehtima uus droonide kasutamise kord.
- Drooni omanik peab end registreerima lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS. Väljastatakse unikaalne registreerimisnumber, mis tuleb panna enda omandis olevale droonile.
- Riskitaseme põhjal on loodud kolm droonide käitamise kategooriat: avatud kategooria; erikategooria; sertifitseeritud kategooria.
- Avatud kategooria on kõige väiksema riskiga kategooria ja annab käitajale kõige rohkem vabadust.
- Lendamine peab toimuma visuaalse otsenähtavuse piires ja drooni ei tohi lennutada kõrgemal kui 120 meetrit. Ei tohi vedada ohtlikke kaupu ega lasta kukkuda mingil materjalil või lastil.
- Erikategoorias on tegemist riskidega, kus drooni kasutaja peab taotlema käitamisloa. Selleks peab tegema ohutusriskide hindamise, millega määratakse kindlaks drooni(de) ohutuks käitamiseks vajalikud nõuded.
- Sertifitseeritud kategoorias on ohurisk nii kõrge, et ohutus tagatakse drooni käitaja ja õhusõiduki sertifitseerimisega ja kaugpiloodiloa väljastamisega – nõuded on võrreldavad mehitatud õhusõidukile esitatavate nõuetega.
- Avatud kategooria drooni ei pea registreerima, kui see kaalub alla 250 grammi ja sellel ei ole kaamerat ega muud andurit, mis on võimeline koguma isikuandmeid. Samuti, kui tegemist on alla 250 grammi kaaluva mänguasjaga, mis vastab mänguasjade direktiivile.
- Erikategoorias ja sertifitseeritud kategoorias peab käitaja end alati registreerima sõltumata mehitamata õhusõiduki massist.
- Drooni käitajalt ehk kaugpiloodilt on nõutav koolituse ja eksami läbimine, mis on proportsionaalne kategooriaga, milles konkreetset drooni käitatakse.
- Koolitus ja eksam ei ole nõutavad ainult siis, kui kasutatakse väga kergeid droone – kui droon kannab CE-klassi märgist 0 või on tegemist eraviisiliselt ehitatud drooniga, mis kaalub alla 250 grammi.
- Info droonide registreerimise ja koolituste kohta: www.transpordiamet.ee/droonid.
Allikas: transpordiamet
Kommentaar: Droonide kasutusala laieneb
Nemo Vunk, Droon.ee tegevjuht
Kui tavakasutajad on droone juba pikalt kasutatud fotograafias ja videode tegemisel, siis üha enam leiavad tööd ka tööstuslikud droonid.
Tööstuslikke droone kasutatakse metsanduses. Eestis on Forestsoft tarkvara, mis aitab lankide ja eraldiste kaardid õigesti paika panna. See tarkvara, mis võimaldab täpseid mõõdistusi, sai suureks tõukeks, et metsandusettevõtted hakkasid droone kasutama
Drooniga pääseb kohtadesse, kus inimene jääb hätta
Päris kaua on droone kasutatud 3D-modelleerimises. Arhitektid ja linnaplaneerijad kasutavad droone mõõdistustel igapäevaselt. Drooni all oleva lidariga saab kõrgused täpselt mõõta ja 3D-mudelisse panna. Droone kasutatakse mägede, killustiku ja põlevkivi mahtude arvutamisel.
Drooniga tehtavate mõõdistuste täpsus kinnitanud, et neid andmeid saab kasutada näiteks ka ettevõtte majandusaasta aruandes. Selles on üks suuremaid edulugusid Enefit. Markšeiderid tegid varem mõõdistusi terve päeva, nüüd lennutavad nad tund aega droone ja ülejäänud töö teeb arvuti.
Suur sektor droonide kasutamises on tee-ehitus, kus droone kasutatakse teekihtide ja -mahtude arvutamiseks ning kontrollimiseks.
Aktiivset kasutamst leiavad droonid energiasektoris, näiteks monitooritakse, kas puud on kasvanud elektriliinide alla. Päikesepaneelidest üle lennates näeb termokaamera abil, millised paneelid on katki, tuuleparkides saab kontrollida tuulikute labasid.
Potentsiaalseks droonide kasutuskohaks võib nimetada põllumajandust. Eestis küll suuri põllumaid väga palju pole, seetõttu ei ole me siin droonide kasutust veel käima saanud, kuid loodame, et see juhtub õige pea.
Droonid on kasutusel piirivalves ja kaitsetööstuses
Näiteks on droonidega võimalik väetada põlde – nii ei jää põllule traktori jälgi. Eelnevalt muidugi kaardistatakse drooniga ära, kuhu, kui palju ja millist väetist on vaja. Eestis droonidega väetamist veel ei tehta, kuid eeltööd käivad.
Oleme püüdnud leida talunikku või suurt põllumajandusettevõtet, kes oleks esimene. Kuigi droon on odavam kui traktor, on ka droon siiski päris kallis ja traktoriga saab ka teisi töid teha. Kui suudame drooni kasuteguri tõestada, siis pole ka põllumajanduses läbimurre enam kaugel.
