• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Elektroonikatööstus on aasta lõpus elavnenud, tellimuste mahud liiguvad tõusuteel

autor: MEEDIAPILT
detsember 2025
Kategooria: Elektroonika, TööstusEST detsember 2025
Eesti elektroonikatööstus on kasvufaasis.

Eesti elektroonikatööstus on kasvufaasis.

Eesti elektroonikatööstus on aasta lõpus kasvufaasis. Tellimuste maht on sügisega suurenenud, ettevõtted investeerivad aktiivselt uutesse tehnoloogiatesse ning turg on liikunud tõusuteel.

5. detsembril kogunesid Tallinnas enam kui 200 eksperti 19 riigist rahvusvahelisele seminarile „EMS & Beyond 2025”, et arutada sektori konkurentsivõime ja tuleviku üle.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) tegevjuht Arno Kolk toob välja, et 2025. aasta lõpus on sektor elavnenud.

„Tellimused on sügisega kasvanud ja turg on liikunud tõusujoones. Ettevõtted investeerivad aktiivselt uutesse tehnoloogiatesse, mis näitab kindlustunnet ja valmisolekut areneda,“ sõnab Kolk.
Tema sõnul toetab sektori tulevikku ka tugev järelkasv.

„Insenerihariduse vastuvõtu numbrid on stabiilselt kõrgel ning huvi elektroonikaõppe vastu kasvab,“ kirjeldab ta. „Meie kampaania „Õpi elektroonikat!” on toonud erialale uusi õppijaid, mis annab kindlust, et ka tulevikus on sektoris piisavalt tippspetsialiste.“

Kolk rõhutab sel aastal loodud kompetentsikeskuse KIIP olulist rolli Eesti kõrgtehnoloogilise võimekuse kasvatamisel, nimetades keskuse käivitamist aasta üheks märkimisväärsemaks arenguks. KIIP koondab kiipide arenduse ja testimise võimekuse edendamisega seonduvad tegevused ühe katuse alla.

„See annab tugeva tõuke kogu sektori innovatsioonile ja võimaldab Eesti kõrgtehnoloogiaettevõtetel viia oma tooted uuele tasemele,“ ütelb Arno Kolk. „Kiibikeskus on tänaseks konsulteerinud juba 15 Eesti ettevõtet oma kiibi arendamise võimaluste, riskide ja vajalike ressursside teemal.“ 

Vaatluse all Euroopa elektroonikatööstus

Konverentsil esinev Euroopa elektroonikatööstuse üks tuntuimaid analüütikuid Dieter Weiss rõhutab, et Euroopa elektroonikatööstus on jõudnud perioodi, kus muutused on kiired ja mitmetahulised.

„Tänavu on sektoris toimunud erakordselt palju ühinemisi ja ülevõtmisi ning mitmed EMS-ettevõtted konkureerivad turu liidripositsiooni nimel,“ märgib Weiss. „AI-serverite turu kiire kasv mõjutab otseselt ka nõudlust trükkplaatide järele, suurendades nõudlust kõrgtehnoloogiliste lahenduste järele ning tõstes ootusi Euroopa tootmisele.“

Kaheksandat korda toimuva rahvusvahelise seminari „EMS & Beyond 2025” ettekannetes käsitleti muu hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa kasvavat rolli globaalses elektroonikatööstuses, Euroopa EMS-sektori keerulisi turutrende, trükkplaatide tootmise jätkusuutlikkust Euroopas, geopoliitilisi majanduskeskkonna muutusi ning strateegilisi samme, mis on vajalikud Euroopa tööstuse püsimiseks rahvusvahelises konkurentsis.

Tänavusel konverentsil andis EETL esmakordselt välja liidu teenetemärgid Eesti elektroonikasektorisse antud märgilise panuse eest. Teenetemärgi pälvisid Andres Taklaja, Dieter Weiss, Andres Ojalill ja Arno Kolk. Foto: Olev Mihkelmaa
Tänavusel konverentsil andis EETL esmakordselt välja liidu teenetemärgid Eesti elektroonikasektorisse antud märgilise panuse eest. Teenetemärgi pälvisid Andres Taklaja, Dieter Weiss, Andres Ojalill ja Arno Kolk. Foto: Olev Mihkelmaa

Sõna said nii analüütikud, rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid, ettevõtete juhid kui ka Eesti tippametnikud. Sõna said rahvusvahelised analüütikud ja eksperdid, sh Dr. Mareike Haass ja Dieter Weiss, kes avavad PCB- ja EMS-sektori olukorda Euroopas. Global Electronics Associationi esindajad Christoph Solka ja Anastasia Ederer, kes andsid ülevaate Euroopa ja Balti turutrendidest ning Krakul OÜ tegevjuht Kristjan Tozen, kes näitas, kuidas koostöö EMS-partneritega aitab kiirendada innovatsiooni ja tootearendust. Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Kenneth Kopamees käsitles tariifide ja sanktsioonide mõju Euroopa elektroonikatööstusele ning Eesti sektori ekspordivõimalustele. 

Keskus KIIP koondab endasse kiibiteabe

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk rääkis sektori olukorrast Eestis ja loodud KIIP keskusest. Global Electronics Associationi valitsussuhete vanemdirektor Alison James tutvustas üleskutset Euroopa-üleseks „Silicon to Systems“ strateegiaks. Luminovo kaasasutaja Sebastian Schaal keskendus sellele, kuidas kaasaegsed EMS-tehased suurendavad vastupidavust ja tõhusust.

Euroopa PCB tootmise tulevikku avas TLT PCB esindaja Vytautas Ilgunas. Päeva lõpus toimus rahvusvaheline paneeldiskussioon „Can we produce PCBs in Europe?“, milles osalesid TLT PCB, ACB Group, NCAB ja Brandner Electronics, vestlust juhtis Hanno Septer. 

Seminari messialal olid väljas Amitronic, Bee Produced, CalcuQuote, Eurostat, Future Electronics, Global Electronics Association, Luminovo, Metrosert, Mycronic, Smthouse, TE connectivity, Testhouse Nordic, TLT PCB, TTI, Würth Elektronik, Yageo Group. Seminari toetavad Tallinn, Incap Corporation, In4ma, Data4PCB, Luminovo, Global Eletronics Association, TLT PCB ja Avnet. 

Sildid: Eesti tööstuselekroonikakonverents
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tööõnnetus hüüab tulles

Järgmine artikkel

Euroopa Liidu biomajandus sai uue strateegia

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
Järgmine artikkel
Euroopa Liidu biomajandus sai uue strateegia, mis avab tee revolutsioonile selles sektoris.

Euroopa Liidu biomajandus sai uue strateegia

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.