Euroopa Komisjon võttis hiljuti vastu ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegia, milles on esitatud edasised sammud puhta, konkurentsivõimelise ja vastupidava majanduse ülesehitamiseks.
Kasutades taastuvaid bioloogilisi maismaa- ja mereressursse ning pakkudes alternatiive kriitilise tähtsusega toorainetele, liigub Euroopa Liit ringluspõhisema ja vähese süsinikuheitega majanduse suunas ning suudab vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, kinnitatakse strateegias.
Biomajandus annab Euroopale võimaluse suurendada oma vastupidavust, asendada fossiilkütusel põhinevaid materjale ja tooteid, luua töökohti ja juhtida maailma üleminekut puhtale tööstusele. Uue strateegiaga toetab EL tegevust, mis pakub kestlikke praktilisi lahendusi sektorites, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus, biomassi töötlemine, biotootmine ja biotehnoloogia. Sellega kasutatakse ära nende ressursside, teadusliku tipptaseme ja tööstusbaasi tohutut potentsiaali ning soodustatakse innovatsiooni.
Uued töökohad ja majanduskasv
ELi biomajandus, mille väärtus oli 2023. aastal umbes 2,7 triljonit eurot ja mis annab tööd 17,1 miljonile inimesele (ligikaudu 8% ELi töökohtadest), aitab juba praegu märkimisväärselt kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule Euroopas. Iga biomajanduse valdkonna töökoht toob ELis kaudselt kaasa veel kolme töökoha loomise.
Biomajanduse toodang on näiteks vetikatest valmistatud biotoorainel põhinevad kemikaalid, mida kasutatakse ravimite, hügieenitoodete ja tööstusrakenduste tootmiseks. Biotoorainel põhinevat plasti kasutatakse üha enam pakendites ja autoosades. Järjest suurem on nõudlus ka biotoorainel põhinevate ehitustoodete, tekstiilkiudude ja väetiste järele. Kuid biomajandusel on endiselt tohutu kasutamata potentsiaal.
ELi biomajanduse strateegia eesmärk on seda potentsiaali ära kasutada, suurendades innovatsiooni ja investeeringuid, arendades bioressursipõhiste materjalide ja tehnoloogiate juhtivturge, tagades biomassi kestliku tarnimise ja kasutades ära ülemaailmseid võimalusi.
Keskkonna, veemajanduse kriisivalmiduse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall märgib, et biomajandusel on tohutu kasvupotentsiaal – alates toodetest, mida me igapäevaselt kasutame, kuni kodude ning suurte tööstusrakendusteni.
„Vastu võetud strateegia suurendab meie vastupidavust ja konkurentsivõimet ning tagab looduse ja heas seisundis ökosüsteemide jäämise meie majanduse selgrooks,“ kirjeldab Roswall. „Biomajandus loob kohalikke töökohti, võimaldab asendada fossiilseid ressursse ja kaitseb loodust, millele kõik muu toetub. Meie visioon on selge: tuleviku Euroopa kasutab looduslikke, innovaatilisi ja ringluspõhiseid lahendusi, mis tuginevad konkurentsivõimelisele ja kestlikule biomajandusele.“
Biotoorainel põhinevad uuendused praktikas
Biotehnoloogia revolutsiooni juhtimiseks tuleb laiendada innovatsiooni ja investeeringuid, et teadusuuringud ei jääks kinni laboritesse. Biotoorainel põhineva innovatsiooni laiendamine nõuab avaliku ja erasektori investeeringute kombineerimist ning ühtlustatud regulatiivset keskkonda.
Komisjon töötab selle nimel, et luua sidus ja lihtsustatud õigusraamistik, millega premeeritakse ringluspõhiseid ja kestlikke ärimudeleid, kaitstes samal ajal ELi ohutusstandardeid. Uuenduslike lahenduste kiirem, selgem ja lihtsam heakskiitmine aitab ettevõtetel, eelkõige VKEdel, Euroopas areneda ja kasvada.
Komisjon tagab ka, et olemasolevad ja tulevased ELi rahalised vahendid suunataks biotoorainel põhinevatesse tehnoloogiatesse. Erainvesteeringute stimuleerimiseks teeb komisjon ettepaneku kutsuda kokku biomajandusse investeerimise töörühm, et luua pankadele sobivate projektide register, jagada riske tõhusamalt ja kaasata erakapitali.
Biomajanduse juhtivturgude arendamine
Investeeringute soodustamiseks ja kasvu võimaldamiseks on komisjon kindlaks teinud biotoorainel põhineva materjali ja tehnoloogia innovaatilised turud. Need hõlmavad sektoreid, nagu plast, kiud, tekstiil, kemikaalid, väetised, taimekaitsevahendid, ehitusmaterjalid, biorafineerimistehased ning biogeense süsiniku kõrgtehnoloogiline fermenteerimine ja püsiv säilitamine. Komisjon suurendab nõudlust biotooraine järele toodetes, näiteks kehtestades selleks eesmärgid asjakohastes õigusaktides.
Strateegias tehakse ettepanek luua Euroopa biotoorainel põhineva tootmise liit, mis koondaks ELi ettevõtteid, et osta 2030. aastaks ühiselt 10 miljardi euro väärtuses biotoorainel põhinevaid lahendusi.
Biomassi kestlik kasutamine
Suurendades tänast konkurentsivõimet, peame suurendama ka homset vastupidavust. Euroopa on biomassi hankimisel suures osas isemajandav, kuid me peame tagama, et see oleks nii ka tulevikus.
Seepärast rõhutatakse ELi biomajanduse strateegias vajadust hankida biomassi vastutustundlikult, tagades, et metsi, muldasid, vett ja ökosüsteeme majandatakse nende ökoloogilistes piirides. Oluline on edendada ringlust ja suurendada teisese biomassi, näiteks põllumajandusjääkide, kõrvalsaaduste ja orgaaniliste jäätmete väärtust.
Komisjon loob algatused, millega premeeritakse põllumajandustootjaid ja metsamajandajaid, kes kaitsevad muldasid, soodustavad süsiniku sidumist ja toetavad biomassi kestlikku kasutamist.
Üleilmsed võimalused
Tänu tugevale teadusbaasile ja uuenduslikele tööstusharudele on Euroopal head võimalused saada üleilmseks liidriks kestlike biotoorainel põhinevate tehnoloogiate, materjalide, toodete ja eksperditeadmiste valdkonnas.
Täna vastu võetud strateegiaga toetab EL siinset tööstust juurdepääsul ülemaailmsetele turgudele, luues partnerlusi, mis vähendavad haavatavust ja tagavad, et Euroopa ei sõltuks ühest piirkonnast ega toorainest. Praeguses ebakindlas geopoliitilises olukorras suurendab ressurssidega kindlustatus ELi konkurentsivõimet ja vastupidavust.
Biomajandus hõlmab tegevusi, mis kasutavad lisaväärtuse loomiseks bioloogilisi ressursse. Tulemuseks olevaid tooteid, teenuseid, teadmisi ja tehnoloogiaid kasutavad paljud sektorid alates põllumajandusest ja metsandusest kuni kalanduse ja vesiviljeluseni. Biomassi töötlemist, biotootmist ja biotehnoloogiat kasutades toetab biomajandus toidutootmist, tervist, energiat, tööstust ja ökosüsteemi teenuseid.
ELi uus biomajanduse strateegia tugineb 2012. aasta strateegiale ning selle 2018. ja 2022. aastal läbi vaadatud versioonidele.
