Keskkonnahoidu on terves maailmas hakatud üha enam tähtsustama ja keskkonnaseisundit parandavad regulatsioonid mõjutavad ning suunavad meie kõigi tegevusi ja otsuseid järjest enam.
Kui veel viis aastat tagasi oli uue keskkonnaseaduse ilmumine suursündmus, mis toimus korra mitme aasta tagant, siis nüüd käib algatuste, eelnõude ning direktiivide tootmine suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Eelmisel aastal saime üle võetud jäätmemajandust tõhustava ringmajanduse paketi, praegu toimub EL-i ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, järjekorda on ootamas rohelepe koos Talust Taldrikule strateegiaga. Juulis vastu võetud EL-i kliima- ja energiapakett koos kõigi osadega aga juhib meid kindlalt kliimaneutraalsesse ja ringmajandavasse tulevikku. Ükski tööstusliku tootmise, energeetika, transpordi, põllumajanduse, jäätmemajanduse ning ehitusega seotud ettevõte ei saa edaspidi jääda muudatustest kõrvale.
Mõned kriitikud küll kurdavad, et eelmise keskkonnahoiu algatusega pole veel jõutud kohaneda, kui jõustatakse juba uued, aga see asjaolu ei tohi segada Euroopa Komisjoni eesmärki muutuda globaalseks rohemajanduse suunanäitajaks.
Direktiivil seitse artiklit ülevõtmiseks
Niisiis on Eesti üle võtmas järjekordset keskkonnahoiu suunitlusega ühekordse plasti direktiivi 2019/904, mille eesmärk on vähendada „teatavate plasttoodete“ keskkonnamõju. Direktiiv moodustab osa Euroopa Liidu plastistrateegiast ning selle peamine ülesanne on vähendada plastjäätmete sattumist loodusse, eelkõige merekeskkonda.
Et suunata jõupingutused sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks direktiiv 2019/904 hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida leitakse randadest kõige enam, samuti plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooteid.
Liikmesriikidel tuleb selle ülesande täitmiseks üle võtta seitse artiklit, millest igaühe jõustumiseks on oma ajakava. Artiklites sisalduvad meetmed on lühidalt järgmised – tuleks keelata teatud toodete müük, saavutada teiste toodete puhul tarbimise vähendamine, kasutada PET-pudelites vähemalt 25% ringlusse võetavat plasti aastal 2025, märgistada mõningad tooted infoga nende jäätmekäitlusviiside ja keskkonnamõju kohta. Lisaks tuleks tootjatel hakata tasuma proportsionaalne osa avaliku ruumi prügi ja prügistamise koristuse kuludest, liigiti koguda tuleks vähemalt 77% PET-pudeleid aastal 2025 ja rahastada tarbijate teadlikkuse tõstmise meetmeid.
Tänu joogitootjate ja jookide maaletoojate rahastatud pandisüsteemile on PET-pudelite kokku kogumise eesmärgid Eestis juba täidetud. Seega üle on vaja võtta kuus meedet, millest täpsemalt vaatleme turule laskmise keelustamist ning tarbimise vähendamist.
Direktiivi artikliga 5 keelustatakse teatud ühekordse kasutusega toodete turule laskmine, millel on olemas kergesti kättesaadavad, sobivad, säästvamad ja taskukohase hinnaga alternatiivid (näiteks plastist kõrred, taldrikud, vatitikuvarred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid jne). Plastist joogikõrtele asenduse leidmiseks on Eesti joogitööstused investeerinud sadu tuhandeid eurosid ja muust materjalist valmistatud kõrred võetakse lähiajal kasutusele.
Artikli 4 kohaselt tuleks teisele osale ühekordse kasutusega plastist toodetele rakendada tarbimise vähendamise sihtmäärasid. Nende toodete puhul ei ole säästvamad ja taskukohased alternatiivid veel kättesaadavad. Jutt käib peamiselt plastist joogitopsidest ja osadest toidupakenditest.
Tarbimise vähendamise meetmete alla ei kuulu rohkem kui ühe inimese toiduportsjonit sisaldavad toidupakendid ega ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendid, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa. Direktiiv sätestab selgelt, et plasti tarbimise vähendamine ei tohiks kahjustada toiduhügieeni ja -ohutust, häid hügieeni- ja tootmistavasid ega jälgitavusnõudeid.
Eesti nõuded rangemad kui direktiivis üldiselt
Direktiivid ei ole otsekohalduvad, nende ülevõtmiseks tuleb täiendada Eesti seadusandlust. Keskkonnaministeerium (KKM) on koostanud „Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse“ eelnõu 21-0812, aga see pakub toidutootjatele mitmeid üllatusi.
Artiklis 4 sätestatud tarbimise vähendamine on KKM eelnõu kohaselt asendatud pigem artikli 5 alla sobituva müügikeeluga. Keelu alla kavandatakse viia oluliselt rohkem ühekordseid toidupakendeid, kui direktiivi 2019/904 reguleerimisala üldse ette näeb. Eelnõu sõnastuse grammatilisest tähendusest lähtudes kohaldub ühekordse pakendi müügikeelu nõue väga paljudele toitudele. Näiteks leivale, saiale, kondiitritoodetele, maiustustele, paljudele piimatoodetele, paljudele liha- ja kalatoodetele, osadele puu- ja köögiviljadele ning muudele toodetele (salatid, võileivad, magustoidud). Eelnõus kavandatakse ühtlasi keelustada ka muust materjalist kui plast (paber, metall ja klaas) valmistatud ühekordse pakendi kasutus. Sellisel keelul pole mingit seost direktiiviga 2019/904.
Maailma praktikast ei ole teada ühtegi näidet, kus toiduainetööstus oleks ühekordselt pakendilt üle läinud korduskasutatavale plastpakendile. Selliseid tehnoloogiad lihtsalt pole olemas. Võrdluse puudumisel pole teada ka võimalike korduskasutuslahenduste hind ega see, kas ja kui palju on taolised lahendused keskkonnasäästlikumad endistest.
Suur küsimus – kuidas tagada ohutus ja hügieeni järgimine
Problemaatiline on korduskasutatava plastpakendi ohutuse küsimus. Plast ei ole inertne materjal, sellesse võib lisanduda aineid, sellest võib erituda aineid. Plastpakendi kasutamine on reglementeeritud EL-i määruse 10/2011, selle hilisemate täienduste ning muude rakendusaktidega. Plastpakendi kasutamise vältimatuks tingimusteks on hea tootmistava järgimine, mis sisaldab endas igal ajahetkel toimuvat jälgitavust ning vastavusdeklaratsiooni olemasolu. Vastavusdeklaratsiooni väljastamiseks on vaja läbi viia pakendiga kokku puutuvate testainete (alkohol, õli, hape ja kuivaine) migratsioonitest, mida tehakse erineva kokkupuuteaja ja temperatuuri juures.
Korduskasutusega plastpakend saab elutsükli jooksul olema palju kordi tarbijate valduses. Tarbija käes olevate pakendite puhul pole võimalik ei jälgitavust ega hea tootmistava järgimist mitte kuidagi teostada. Tarbija võib plastkarpi näiteks kuumutada, see võib olla kokku puutunud toksiliste või keemiliselt aktiivsete kemikaalidega, seda võib olla hoiustatud ebasobivates tingimustes. Tagastatava pakendi füüsikalised ja keemilised omadused võivad olla oluliselt teistsugused, võrreldes vastavusdeklaratsioonil näidatuga.
Korduskasutatava plastpakendi puhul on tööstustel sisuliselt võimatu tagada selle toiduhügieeni ja -ohutust, häid hügieenitavasid, häid tootmistavasid ja jälgitavusnõudeid. Kõike seda, mida direktiiv 2019/904 otsesõnu toidupakendilt eeldab.
Teised riigid suhtuvad uutesse nõuetesse märksa leebemalt
KKM põhjendab eelnõu seletuskirjas ühekordse toidupakendi asendamist korduskasutatavaga sellega, et RingKarp- ja Bringpack-nimelised ettevõtted juba pakuvad toitlustusettevõtetele korduskasutatavaid plastpakendeid.
Toitlustusettevõtte mastaabid, riskid ja tootmisprotsess on siiski täiesti erinev toidutööstuse omast. Toitlustusele sobivad korduskasutavad pakendilahendused ei vasta toidutööstuse jaoks kehtestatud nõuetele ega sobitu toidutööstuse tehnoloogiatega.
Nii on KKM kavandanud plastpakendite kasutamises sellise muudatuse, mis ei ole seotud direktiivi 2019/904 eesmärkide ja mõttega, mille puhul puudub info lahenduse maksumuse ning tegelike keskkonnamõjude kohta. Ühe inimese toiduportsjoni klausel aga on meie eelnõust täielikult välja unustatud.
Sellises ulatuses ühekordse toidupakendi keelustamist, nagu Eesti kavandab, pole teadaolevalt plaanis mitte kusagil mujal Euroopas. Keelustatakse küll üksikuid, peamiselt kiirtoiduga seotud pakendeid, mille keskkonnakoormus on uuringutega tõestatud.
Näiteks Itaalia valitsus otsustas direktiivi 2019/904 üle võtta. Direktiivist rangemate nõuete rakendamise kohta info puudub. Küll aga jäeti siseriiklikust seadusest välja kuni 10% plasti sisaldusega joogitopsid.
Samuti võimaldatakse jätkuvalt turule lasta biolagunevast ja komposteeritavast plastist tooteid, kuna Itaalia tööstus on selles valdkonnas häid tulemusi saavutanud. Lisaks nähakse ette toetused tootjatele, kes ühekordse plasti direktiivi rakendamise tulemusel käivet kaotavad. Ringlusse võetud plastist valmistatud toodete ostjad saavad maksusoodustuse.
Eesmärk on keskkonnahoiu suunas liikuda reaalsete ning mõõdetavate sammudega, võimaldada tööstustel sujuvalt üle minna uute regulatsioonide täitmisele, toetada innovatsiooni ning reaalselt keskkonnahoidlikke lahendusi, aga mitte korraldada sotsiaalmajanduslikku kollapsit.
Ka meil oleks KKM-i, tööstuste ja jaekaubanduse liitude ning ettevõtete koostöös võimalik kõnealune direktiiv üle võtta nii, et nõuded oleks kõigile osapooltele üheselt arusaadavad, nende täitmine ei tooks kaasa ebamõistlikke kulusid ning regulatsioonid toetaksid pakendi valdkonnas toimuvat pidevat innovatsiooni.
