• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tööstus suutis kriisist hoolimata eksporti kasvatada

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
september 2021
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST september 2021
Viru Keemia Grupp. Eesti tööstus. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

Eestis toodetud kaupade müügitulu aastal 2020 küll kokkuvõttes langes ca 0,5%, kuid nii Eesti kui teiste Balti riikide töötleva tööstuse ettevõtted olid tublid ekspordiosa kasvatajad.

Käesoleval aastal aga jätkab tööstussektor juba ka toodangumahu suurendamist, mis on selge kriisist taastumise märk, leiavad analüütikud.

Nii märgib statistikaameti analüütik Helle Bunder, et tööstustoodang on tänavu alates aprillist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga järjepidevalt kasvanud.

„Juunis võis mäetööstuses täheldada head kasvu nii turba tootmises kui ka kivide kaevandamises. Jätkus ka töötleva tööstuse toodangumahu kasv, mis oli seekord 10%,” iseloomustab Bunder. „Erinevalt kahest eelnevast kuust ei olnud võrdlusbaas 2020. aastaga enam nii madal. Möödunud aasta juuniks oli koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord lõppenud ja võis märgata tööstuse taastumist.”

Ettevõtjad näevad arengut

Ekspordi osakaal oli tööstussektorite lõikes erinev – ekspordimahtu suutis 2020. aastal kõige rohkem võrreldes tunamullusega kasvatada elektroonikatööstus (14%), 11% suurenes keemiatööstuse toodangu eksport, 6% masinate ja seadmete eksport. Kõige suurema languse (–15%) tegi läbi mineraalsete toodete väliskaubandus.

Instrutec

Swedbanki analüütikute 269 tööstusettevõtte seas kevad-suvel läbi viidud uuringust selgub, et mõningatele üleilmsest koroonapandeemiast tingitud tagasilöökidele – mis väljendusid eelkõige tooraine tarnetes ja kaupade liikumises – vaatamata on Eesti tootmisettevõtted optimistlikud – plaanitakse käibe ja kasumlikkuse kasvu, ka investeeringud on tõusuteel. Nõnda selgub uuringust, et rohkem kui pooled tööstusettevõtted prognoosivad 2021. aasta lõpuks käibe kasvu eelmise aastaga võrreldes. Kõige suuremat, 11,9% ulatuvat müügitulu kasvu näevad ette puidutööstuse ettevõtted.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul näevad tööstusettevõtted käesoleval aastal enda jaoks kõige suurema riski ja väljakutsena toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist, aga ka töötajate tervist ja ohutust ning tooraine hinna juhtimist. See viimane on eriti oluline olukorras, kus tooraine hinnad on järsult tõusuteele asunud.

„2020. aastal alanud majanduskriis mõjutas ettevõtteid kõige enam sisendite hinna kallinemise, tarneprobleemide ning ajutiste tellimuste vähenemisega,” ütleb Liisi Himma. „Suurtel ettevõtetel tekkisid enam likviidsusprobleemid ning väikeettevõtted pidid vaeva nägema uute tarnepartnerite leidmisega.”

Töötleva tööstuse müügitulu mln eurot

Samas uuring näitab, et ligi pooled seiresse võetud ettevõtetest planeerivad laieneda uutele turgudele, eelistatud sihtriikidena nähakse Saksamaad, Rootsit ja Soomet. Ka ligi pooled uuringule vastanud ettevõtetest kavatsevad investeeringuid kasvatada.

„Tööstuse investeeringute fookuses on efektiivsus ja tootearendus. 80% puidutööstuse ettevõtete investeeringute eesmärgiks on mahtude kasvatamine,” selgitab Himma. „Positiivne on ka see, et tööstusettevõtete fookusesse tuleb järjest enam ka jääkide vähendamine ja energia kokkuhoiu võimaluste leidmine.”

Uusi arenguid ei kardeta

Tööstuses keskmisena planeerivad ettevõtted 25% investeeringute kogumahust investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Uuringust tuleb välja, et eriti aktiivselt planeerivad sellega tegeleda just keskmise suurusega ettevõtted. Siiski nendivad peaaegu 2/3 uuringus osalejaid, et ebakindlus ettearvamatu majanduskeskkonna osas hoiab investeeringuid tagasi.

Tööstuses keskmisena prognoositakse 2021. aastaks 2,4% töötajate arvu tõusu. Puudust tuntakse oskustöölistest. Prognoositakse keskmise palga 2,6%list tõusu. Kõige suuremat palgatõusu näevad ette mikroettevõtted ja valdkondadest puidutööstus.

Positiivne on Liisi Himma sõnul see, et uued tehnoloogiad (näiteks masinõpe, 5G, asjade internet) leiavad järjest enam tee ka tööstusesse. Ta lisab, et ettevõtjad peavad automatiseerimise ja digitaliseerimise kõige olulisemaks põhjuseks tootlikkuse kasvu ja tööjõu vajaduse vähendamist.

Uuring toob välja, et üle poolte ettevõtjatest planeeritavad 2021. aastal kasutada riigi poolt pakutavaid toetusi investeeringute elluviimiseks.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor

Ülevaade põhineb 2020. aasta andmetel

  • Annab 14,4% SKPst.
  • Eksport 10,2 miljardit eurot, eksport moodustas 67% kogutoodangust.
  • Ligi 7800 ettevõtet, ca 120 000 töökohta.
  • Kõige rohkem on metallitööga tegelevaid ettevõtteid (üle 1400), järgnevad puidutöötlemisfirmad (ca 1100) ja mööblitootjad (ca 800).
  • Tööstusettevõtete ekspordi osakaal – Soome 18%, Rootsi 13% ja USA 10%.
  • Kõige rohkem vähenes eksport 2020. aastal vähenenud Taani 27% ja Norra 17% ning enim suurenes USAsse 24% ja Hollandisse 22%.
  • Tööstustoodangu müük suurenes 2021. aasta juunis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16,4%.
  • Müügitulus annab kõige suurema mahu puidutööstus, ligi 2,5 mld €, järgnevad toiduainetetööstus.
  • 1,85 mld €, metallitööstus 1,45 mld € ja elektroonikatööstus 1,3 mld €.

Allikad: Swedbank, statistikaamet

Kommentaar: Mööblitööstus on tulevikku panustades ettevaatlik

Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja

Eesti mööblitööstust mõjutas eelmisel aastal alanud tervisekriis tõsiselt – statistikaameti lühiajastatistika põhjal näitas see tööstusharu 2020. aastal pea 15% suurust käibemahtude langust.

Siiski algas mööblitööstuses 2020 teisel poolaastal kiire taastumine. Ettevõtete prognooside ja plaanide selgitamiseks viisime juba kümnendat aastat läbi tööstusettevõtete uuringu, kus osales sel aastal 269 tööstusettevõtet, neist 18 ettevõtet mööblitööstuse sektorist.

Swedbanki uuringus osalenud ettevõtete andmetel vaadatakse käesoleva aasta võimalustele optimistlikult – ettevõtted plaanivad keskmist käibe kasvu 10,8% (tööstuse keskmine 6%). Pooled uuringus osalenud mööblitööstuse ettevõtetest näevad võimalust käesoleval aastal taas kasumlikkuse parandamiseks ja vaid iga kuues ettevõte prognoosib kasumlikkuse edasist langemist. Investeeringute osas on mööblitööstuse ettevõtted käesoleval aastal siiski ettevaatlikud ning investeeringud langevad keskmiselt 5% võrra.

Suurimate investeeringuid pidurdavate teguritena tõid ettevõtted välja ebakindlust majanduskeskkonna osas ja kompetentse tööjõu puudumist investeeringute elluviimiseks. Investeeringutest 29% plaanitakse suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Lähiaastad toovad Eesti mööblitööstuses kasutusse senisest enam tööstusroboteid ja tarkvaralahendusi efektiivsuse tõstmiseks.

On oluline, et tugeva bilansi ja tellimuste portfelliga ettevõtted ei lükkaks edasi efektiivsust ja tulemuslikkust kasvatavaid investeeringuid.

Sildid: Eesti majandusEesti tööstuseksporteriolukordkoroonakriis
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Andri Haran: tööstussektor tuleb muuta avatumaks

Järgmine artikkel

Ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine – võimalused ja ohud käsikäes

Seotud artiklid

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest ja väljakutsetest aastani 2035. Fotol Tiit Riisalo. Foto: Eesti Välisministeerium
Ülevaade

Eesti tööstus vajab kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi

04/09/2023
Koalitsioonilepe. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Tööstuse valupunktid leiavad võimuleppes nappi ja ebamäärast käsitlemist

02/05/2023
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist
Tööjõud

Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

16/12/2022
Järgmine artikkel
Ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine – võimalused ja ohud käsikäes. Maailmas on olemas tehnoloogiad plast(toidu)pakendi efektiivseks sorteerimiseks ja ringlusse suunamiseks, mistõttu sedavõrd järsk ühekordse pakendi keelustamine ei oleks mõistlik. Pildil jäätmete sortimise liin Norra RoAf tehases. Foto: RoAf

Ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine – võimalused ja ohud käsikäes

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!