Kallinevate energiakulude ja karmistuvate nõuete tõttu peab ettevõtja senisest aktiivsemaks muutuma energiavajaduste katmisel ja konkurentsivõime tagamisel.
Rohepöördeks on vajalikud komplekssed ja integreeritud tegevused eri sektorite vahel – kliimamuutusteks valmisolek ja kliimakohanemine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, õiglane üleminek, kestlik ja jätkusuutlik areng, energiamajanduse dekarboniseerimine ja taastuvallikatel integreeritud, digitaliseeritud ja konkurentsivõimelise energiaturu loomine, säästlik ja puhas transport, looduskapitali kaitsmine, energia- ja ressursitõhusale majandusele üleminek mh ringmajanduse põhimõtteid rakendades ning digi- jm innovaatiliste lahenduste kasutamine.
Muutuvas majanduskeskkonnas pole energiatootmine enam ainult energeetikaettevõtete pärusmaa, vaid energiatootjaks on võimalik hakata igal tarbijal. Energiasäästumeetmete abil tõhusama ning nutikama energiakasutuse tehnoloogia rakendamisega kaasneb energia-, ressursi-, arendus-, tootmis- ja halduskulude kokkuhoiule lisaks ettevõtte tootlikkuse ning kasumlikkuse kasv, mis tagab ühtlasi ettevõtte konkurentsivõime energia- ja rohepöörde valguses.
Energiasäästumeetmed võimaldavad kulude kokkuhoiu ja kasumlikkuse suurenemisest tekkivad finantsvahendid suunata täiendavatesse arendustesse, mis ettevõtte arengut, konkurentsivõimet, energia-, digi- ja rohepööret toetavad. Hoogustumas on energiatarbimise juhtimise, andmevahetusplatvormide, salvestusvõimsuste, tarkade võrgulahenduste, energiateenuste mitmekesistumise, maakasutuses energia hajatootmisega täiendavate tuluvõimaluste loomise, hoonete katuste ja parklate päiksejaamadena kasutusele võtu lahenduste praktika.
Energeetikasektor liigub tsentraliseeritud energiatootmiselt hajatootmisele, mistõttu ühenduste tagamine muutub keerukamaks ja kallimaks, kasvab surve kohalikele elanikele uute rajatiste kavandamisega, maakasutusega seotud piirangud ja muutuv energianõudlus tekitavad kompromisse vajavaid konfliktialasid. Raskem on prognoosida kütuste- ja energiahindu ning seonduvat mõju majandusele. Kõik see suurendab vajadust tööstuses senisest enam pöörata tähelepanu energiasõltumatule ja tulevikukindlale tootmistegevusele.
Kliimapaketi peamised alusdokumendid
Euroopa uue tööstusstrateegia kohaselt on ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vajalik, et tööstus muutuks rohelisemaks ja oleks digitaalsem, jäädes samas maailma tasandil konkurentsivõimeliseks.
Et tööstuse konkurentsivõime paraneks selle muutudes rohelisemaks ja ringluspõhisemaks, peab tööstus tagama varustamise puhta ja taskukohase energia ja toorainetega. Aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks saamisel on tööstusel, sh suure energiakasutusega sektoritel juhtiv roll.
Seejuures tuleb kiirendada taskukohaste ja puhta tehnoloogia lahenduste ning uute ärimudelite pakkumist, ajakohastada taristut, arendada tootmisprotsesse ja luua uusi töökohti. Energiamahukate tööstusharude moderniseerimine ja CO2 heite vähendamine on peamine prioriteet. Rõhutatakse vajadust, et kõiki energiakandjaid, sealhulgas elektrit, gaasi ja vedelkütust, kasutataks tõhusamalt, ühendades eri sektorid.
Strateegia Eesti 2035 kajastab rohepöörde saavutamist eelkõige ambitsiooniga, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.
Strateegia näeb ette ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku. See tähendab eelkõige põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulist vähendamist ja põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste paketi käikulaskmist Ida-Virumaal, uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, tasakaalu saavutamist julgeoleku-, keskkonnakaitse- ja elanike huvide vahel maismaal ja merel (nt soodustav regulatiivne keskkond).
Ressursitõhususe suurendamine nii energiasektoris kui ka tööstuses (sh digilahenduste abil) aitab seejuures vähendada ühtlasi energiavajadust.
Teatis Euroopa Komisjonile „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kirjeldab, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid:
- kasvuhoonegaaside heite vähendamine,
- taastuvenergia tarbimise suurendamine,
- primaarenergia tarbimise vähendamine ja energia lõpptarbimise kasvu ära hoidmine,
- energiajulgeoleku tagamine,
- teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon majanduse konkurentsivõime hoidmiseks.
Energiamajanduse korralduse seadusega on sätestatud suurettevõtjatele energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustus, sh kohustus iga nelja aasta järel teha energiaauditit. Tulevikus laieneb antud kohustus ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat sisaldab nõuandeid vastavate arendusprojektide edukaks õnnestumiseks.
Kuidas viia läbi energiapööret?
TASUB TEADA
Energiapöörde eelduseks tööstuses (ka ettevõtluses laiemalt) on energiajuhtimine:
- seonduva teadlikkuse ja pädevuse kasv (valmidus kohaneda uute tingimuste ja nõuetega);
- senisest aktiivsem ja võimestatud osalemine energiaturgudel;
- läbimõeldud ja integreeritud energiajuhtimise rakendamine energiapööret käivitavate tegevuste analüüsi ja teostuse kaudu.
Seitse tuleviku tegevussuunda tööstussektoris:
- Energiatarbimise seire ja juhtimine – energiasäästu- (nt hoonete rekonstrueerimine, tõhusamad tootmisseadmed, valgustuse kaasajastamine), digi- jms lahenduste kaudu energiatarbimise ja -kulude optimeerimine.
- Energiamahukuse vähendamine ja energiatõhususe saavutamine – tööstushoonetes ja -seadmetes energiasäästuprogrammide teostamine (tootmisprotsesside, valgustuse, hoonete ja nende sisseseade jms rekonstrueerimine ja rajamine standardite, õigusaktide jms nõuetele vastavalt, digilahendused), esmajärjekorras elektrointensiivsetes ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtetes, targa tööstuse lahendused (automaatika, robotid ja kobotid ehk koostöörobotid).
- Fossiilkütuste asendamine taastuvate ja kütusevabade energiaallikatega, dekarboniseerimine ja kliimaneutraalsuse saavutamine – võimalikult väikese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiale (sh energiatehnoloogiale) üleminek, fossiilkütuste asendamine taastuvkütustega, elektrifitseerimine, kohalike energia- ja kliimakavade rakendamine ja seotud koostöös osalemine.
- Taastuvkütuste ja -energia tootmine, kasutusele võtt ja müük – eeldab investeerimisvõimekust seonduva kompetentsi loomiseks ning seadmete soetamiseks, tahet nt tööstusparkide või muude kohalike energiatarbijate baasil energiakogukondade käivitamiseks ja nende abil ühiselt energiaseadmete (sh salvestusseadmete) kavandamiseks ja paigaldamiseks.
- Uute toodete, teenuste, protsesside arendamine – eeldab nii innovatsiooniliste lahenduste (uute energiatehnoloogiate, automatiseerimise, robootika jms) kasutusele võttu kui täiesti uusi tooteid (sh nt energiateenused).
- Energiasalvestuse- ja laadimistehnoloogiate tootmine ja kasutusele võtmine – eeldab investeerimisvõimekust seonduva kompetentsi loomiseks ning seadmete (akuenergia, kütuseelemendid, vesinikuenergeetika, soojussalvestus jms) soetamiseks, koostööd arendusettevõtetega.
- Kliimariskide maandamine ja ilmastikukindluse tagamine – eeldab kliimamuutustega seotud riskide kaardistamist ja kliimakohanemisega seotud investeeringute tegemist (ennetustegevused ja valmisolek ekstreemseteks ilmastikunähtusteks).
Riigi funktsioon
- Eesti tööstuse konkurentsivõimelisuse tagamiseks loob riik õiguslikud alused ja tingimused kaasaegseks energiajuhtimiseks: digitaalsed lahendused andmehõiveks, sh energiatarbimise juhtimiseks, piisavad turuosalised teenuste pakkumiseks ja energiaturu toimimiseks, turgude ühildamise võimalused.
- Põhiküsimusteks on kuidas kohaneda keskkonnahoiu nõuete, digitehnoloogia arengu, kütuste ja energiahinna muutustega.
- Seejuures edukuse mõõdikuteks on toodete ja teenuste energiamahukuse vähenemine ning taastuvenergia kasutus.
Allikas: MKM
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
