Eesolev rohepööre paneb Eesti tööstused keeruliste ja kalliste valikute ette ning võidab see, kes suudab paremini kohaneda. Kõige suuremaks küsimärgiks nimetavad suurettevõtjad aga hoopis regulatiivse keskkonna ebastabiilsust.
Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal ütleb, et rohepööre pakub rea tõsiseid väljakutseid.
„VKG tootmine oli keskkonnanõuetega reguleeritud juba enne EL-iga liitumist. Euroliitu astumisega saime pärandiks kliimapoliitika, millel on rohkem seost poliitika ja vähem kliimaga,” nendib Kirikal. „Sellega on regulatiivne keskkond muutunud muutlikumaks ning lühemalt ettenähtavaks.“
Näiteks võib tuua CO2 kvoodi prognoositud ja tegeliku hinna kahekordse vahe. 2020. aasta IV kvartalis maksis kvoot 25 eur/t ja kaks kvartalit hiljem juba 57 eur/t.
Rohepöördest arusaamiseks kaks nädalat
Näiteid on veelgi. 2014. aastal kinnitas Euroopa Nõukogu heitmekaubandussüsteemi (HKS) kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise eesmärgi tasemel 43% (2030 vs 2005), kuid alles kuu aega tagasi Fit for 55 eelnõu osana avalikustatud muutmisettepanekuga kavandatakse eesmärgi tõsta 61% tasemele.
„Viimane HKS-i muudatus võeti perioodiks 2021–2030 vastu alles 2018. aastal. Võib öelda, et pööre on meeletu, kui juba alanud kauplemisperioodi esimesel aastal proovitakse seni juba suure ebakindlusega süsteemi uuesti muuta,“ sõnab Kirikal. „Seejuures on Eesti HKS-i kohustuslased (sh ka meie) juba vähendanud aastaks 2020 KHG heidet võrreldes 2005. aastaga ligi 70% ning oleme seega EL-ist 20 aastat ees. Järjekordne HKS-i muutmise eelnõu, millega soovitakse ettevõtteid ergutada heitmeid vähendama, hoopis karistab meid.“
Kirikali sõnul on VKG regulatsioonidega kohanemise veteran, sest ettevõte tegutseb pikaajaliselt pingsalt reguleeritud ning pidevalt muutuvas valdkonnas.
„Siiski on õige rohepöörde mõju mitte alahinnata, sest sellist tempot ja mahtu pole enne nähtud. Näiteks Fit for 55 kobareelnõu avalikustati mahus ligi 3600 lehekülge. Seejuures jättis valitsus sellele tagasiside andmiseks aega vähem kui kuu ehk seisukoht tuli kujundada 10. septembriks,” iseloomustab ta töö mahtu. „150 lehekülge sisutihedat teksti päevas on küll tehtav, kuid kindlasti mitte mõistlik.“ Ja lisab, et valitsus kasutab kahjuks väga vähe võimalust küsida nõu ettevõtjatelt, keda regulatsioonid puudutavad.
Estonian Cellis on roheteemad laual aastaid
Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ütleb, et ettevõttes algas rohepööre sisuliselt juba kümme aastat tagasi, kui tehti esimene suurem investeering energiaefektiivsemasse veskisse. Nii on ettevõte läbi aastate tegelenud energiasäästu ja CO2 emissiooni vähendavate lahenduste väljatöötamisega.
„Seni märkimisväärseim roheenergia investeering on olnud aastatel 2013–2014 rajatud biogaasi tootmise kompleks, mille tulemusel saime Eesti suurimaks biogaasitootjaks ning meie neto süsinikujalajälg maagaasi kasutuses vähenes kolmandiku võtta,“ kirjeldab Lahe tehtud töid. Järgnenud investeeringute tulemusena vähenes Estonian Celli elektritarbimine aastas enam kui 10 GWh.
Siiri Lahe sõnul on vaatamata juba tehtud investeeringutele tee süsinikuneutraalsuse saavutamiseks pikk ja kulukas. Heinzel Groupis, kuhu Estonian Cell kuulub, seati aasta tagasi eesmärgiks süsinikujalajälje vähendamine 35% aastaks 2030. Eesmärgiga on liitunud ka Estonian Cell.
„Kuna järgnevate etappide investeeringud on väga kallid, siis on täpne teekaart praegu koostamisel, et tagada samaaegselt keskkonnaeesmärkide saavutamisega ka majanduslik tasuvus ja ettevõtte jätkusuutlikkus,“ märgib Lahe.
Poliitikud peavad seisma Eesti ettevõtjate eest
Nii Kirikal kui Lahe nendivad, et Eestis tööstust ei soosita. „Tööstus on investeeringute mahukas ja pikaajalist väärtust loov majandusharu ning seetõttu vajab ta eelkõige selget ja prognoositavat tegevusraamistikku,” leiab Viljar Kirikal. „Kahjuks esineb järjest rohkem olukordi, kus poliitikud loovad keskkonna, mis nõrgendab Euroopa tööstuste globaalset konkurentsivõimet ja sellest tekivad ka küsimused, kas ja millist abi tööstus vajab.“
Siiri Lahe lisab, et roheinitsiatiivid ei tohiks moonutada turumehhanisme ei Eesti, Euroopa ega maailma tasemel. „Mistahes toetusmehhanismide ja maksude kehtestamisel on suur oht turumehhanismi rikkumiseks ja eriti rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõime halvamiseks,“ ütleb ta.
Oma juttu iseloomustavaks näiteks toob ta aastast 2008 kehtiva taastuvenergia maksu, mis halvas energiamahuka tööstuse konkurentsivõime Eestis. Kusjuures see maks on kehtestatud EL-i riigiabi suuniste soovitusi eirates. „Euroopa Liidus üldiselt on seatud eesmärgiks muutuda rohelisemaks jätkusuutlikku tööstust Euroopas säilitades,” ütleb Lahe. „Eestis oleme seni nii seadusandluse kui avaliku arvamuse tasemel olnud oluliselt tööstusevaenulikumad.“
Samal arvamusel on ka majandusekspert Raivo Vare, kes ütleb rohepöörde kohta lühidalt: „Peavalu!“ Samas lisab ta, et ei kahtle Eesti ettevõtjate võimekuses muutustega kohaneda, küll aga on küsimärk riigisektor ja poliitikute tegutsemine.
„Ma muretsen poliitikute ja ametnike võime pärast mõista majanduses toimuvaid süsteemseid protsesse,” tunnistab Vare. „Ei ole mõtet tuimalt direktiive kopeerida, püüdes seejuures olla kõige kiiremad asjade elluviijad. Valitsus peaks ennekõike mõtlema oma riigi ettevõtjate ja siinse ettevõtluskeskkonna stabiilsuse peale.“
Võimalus, vajadus või kohustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ütleb, et rohepööre on meie ühine katsumus ja nn silotornidest peab siin üle saama.
„Rohepööre on tulnud selleks, et jääda, ja kuigi on ka skeptikuid, siis suurem osa näeb rohepöörde vajadust,” räägib Haran. „Ettevõtete vaatest ei juhtu kindlasti kõik nüüd ja kohe, vaid rohepöörde elluviimine on pikem protsess. Millised muutused täpselt ees ootavad, sõltub väga palju tööstusharust.“
Ta on seisukohal, et ettevõtete jaoks on rohepööre kas võimalus, vajadus või kohustus. „Võimalus selles vaates, et rohepöördega kaasneb ka uue sektori areng ja uute tehnoloogiate tekkimine,” selgitab Andri Haran. „Vajadus jällegi sellest vaatest, et turg nõuab selle elluviimist. Lisaks on ettevõtetel kohustus mingid tegevused ellu viia, teha investeeringuid, tõsta oma kompetentse jne. Siin tuleb riik appi ja aitab läbi erinevate meetmete neid lisategevusi ellu viia ning rohepöörde eesmärke saavutada.“
Rohepöörde kogemusega ettevõtted
Viru Keemia Grupp (VKG)
- Maailma suurim põlevkiviõli tootja.
- Põhitegevus on põlevkiviõlide tootmine globaalse laevakütuste turu tarbeks.
- Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ning hetkel puuduvad ookeanilaevade jaoks alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused.
- VKG otsib väljakutseid ka teistes ärivaldkondades – üks võimalik arengusuund on paberipuidu kohapealne väärindamine biotoodete ja rohelise energia tootmiseks.
- Ettevõttes töötab 1600 inimest.
Estonian Cell
- Toodab parima võimaliku tehnikaga täisautomaatse tootmisprotsessiga tehases paberi toorainet haavapuitmassi.
- Kogu toodang eksporditakse.
- Estonian Cell tagab haava paberipuu ringlussevõtu, suurendades ekspordiväärtust võrreldes paberipuu väljaveoga enam kui viis korda.
- Toodetud puitmassi kasutatakse trükipaberi, kartongi, pehmepaberi ja erikasutuseks mõeldud paberi tootmises.
- Samaaegselt on ettevõte üks Eesti suurimaid biogaasitootjaid (50 Gwh/a).
- Ettevõttes töötab 100 inimest, lisandväärtus töötaja kohta on üle 200 000 euro aastas.
Allikad: VKG, Estonian Cell
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
