• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile

autor: KRISTINA TRAKS
november 2021
Kategooria: Rohepööre, TööstusEST november 2021
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

Lisaks Eesti suurimale biogaasi tootjale sai Estonian Cellist pärast 11 miljoni euroni ulatunud rahapaigutust Euroopa esimene puitmassitehas, mis põhitootmise kõrvalt toodab reoveest ka biometaani. Foto: Jarek Jõepera

Eesolev rohepööre paneb Eesti tööstused keeruliste ja kalliste valikute ette ning võidab see, kes suudab paremini kohaneda. Kõige suuremaks küsimärgiks nimetavad suurettevõtjad aga hoopis regulatiivse keskkonna ebastabiilsust.

Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal ütleb, et rohepööre pakub rea tõsiseid väljakutseid.
„VKG tootmine oli keskkonnanõuetega reguleeritud juba enne EL-iga liitumist. Euroliitu astumisega saime pärandiks kliimapoliitika, millel on rohkem seost poliitika ja vähem kliimaga,” nendib Kirikal. „Sellega on regulatiivne keskkond muutunud muutlikumaks ning lühemalt ettenähtavaks.“

Näiteks võib tuua CO2 kvoodi prognoositud ja tegeliku hinna kahekordse vahe. 2020. aasta IV kvartalis maksis kvoot 25 eur/t ja kaks kvartalit hiljem juba 57 eur/t.

Rohepöördest arusaamiseks kaks nädalat

Näiteid on veelgi. 2014. aastal kinnitas Euroopa Nõukogu heitmekaubandussüsteemi (HKS) kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise eesmärgi tasemel 43% (2030 vs 2005), kuid alles kuu aega tagasi Fit for 55 eelnõu osana avalikustatud muutmisettepanekuga kavandatakse eesmärgi tõsta 61% tasemele.

„Viimane HKS-i muudatus võeti perioodiks 2021–2030 vastu alles 2018. aastal. Võib öelda, et pööre on meeletu, kui juba alanud kauplemisperioodi esimesel aastal proovitakse seni juba suure ebakindlusega süsteemi uuesti muuta,“ sõnab Kirikal. „Seejuures on Eesti HKS-i kohustuslased (sh ka meie) juba vähendanud aastaks 2020 KHG heidet võrreldes 2005. aastaga ligi 70% ning oleme seega EL-ist 20 aastat ees. Järjekordne HKS-i muutmise eelnõu, millega soovitakse ettevõtteid ergutada heitmeid vähendama, hoopis karistab meid.“

Kirikali sõnul on VKG regulatsioonidega kohanemise veteran, sest ettevõte tegutseb pikaajaliselt pingsalt reguleeritud ning pidevalt muutuvas valdkonnas.

„Siiski on õige rohepöörde mõju mitte alahinnata, sest sellist tempot ja mahtu pole enne nähtud. Näiteks Fit for 55 kobareelnõu avalikustati mahus ligi 3600 lehekülge. Seejuures jättis valitsus sellele tagasiside andmiseks aega vähem kui kuu ehk seisukoht tuli kujundada 10. septembriks,” iseloomustab ta töö mahtu. „150 lehekülge sisutihedat teksti päevas on küll tehtav, kuid kindlasti mitte mõistlik.“ Ja lisab, et valitsus kasutab kahjuks väga vähe võimalust küsida nõu ettevõtjatelt, keda regulatsioonid puudutavad.

Estonian Cellis on roheteemad laual aastaid

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ütleb, et ettevõttes algas rohepööre sisuliselt juba kümme aastat tagasi, kui tehti esimene suurem investeering energiaefektiivsemasse veskisse. Nii on ettevõte läbi aastate tegelenud energiasäästu ja CO2 emissiooni vähendavate lahenduste väljatöötamisega.

„Seni märkimisväärseim roheenergia investeering on olnud aastatel 2013–2014 rajatud biogaasi tootmise kompleks, mille tulemusel saime Eesti suurimaks biogaasitootjaks ning meie neto süsinikujalajälg maagaasi kasutuses vähenes kolmandiku võtta,“ kirjeldab Lahe tehtud töid. Järgnenud investeeringute tulemusena vähenes Estonian Celli elektritarbimine aastas enam kui 10 GWh.

Siiri Lahe sõnul on vaatamata juba tehtud investeeringutele tee süsinikuneutraalsuse saavutamiseks pikk ja kulukas. Heinzel Groupis, kuhu Estonian Cell kuulub, seati aasta tagasi eesmärgiks süsinikujalajälje vähendamine 35% aastaks 2030. Eesmärgiga on liitunud ka Estonian Cell.

„Kuna järgnevate etappide investeeringud on väga kallid, siis on täpne teekaart praegu koostamisel, et tagada samaaegselt keskkonnaeesmärkide saavutamisega ka majanduslik tasuvus ja ettevõtte jätkusuutlikkus,“ märgib Lahe.

Poliitikud peavad seisma Eesti ettevõtjate eest

Nii Kirikal kui Lahe nendivad, et Eestis tööstust ei soosita. „Tööstus on investeeringute mahukas ja pikaajalist väärtust loov majandusharu ning seetõttu vajab ta eelkõige selget ja prognoositavat tegevusraamistikku,” leiab Viljar Kirikal. „Kahjuks esineb järjest rohkem olukordi, kus poliitikud loovad keskkonna, mis nõrgendab Euroopa tööstuste globaalset konkurentsivõimet ja sellest tekivad ka küsimused, kas ja millist abi tööstus vajab.“

Siiri Lahe lisab, et roheinitsiatiivid ei tohiks moonutada turumehhanisme ei Eesti, Euroopa ega maailma tasemel. „Mistahes toetusmehhanismide ja maksude kehtestamisel on suur oht turumehhanismi rikkumiseks ja eriti rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõime halvamiseks,“ ütleb ta.

Oma juttu iseloomustavaks näiteks toob ta aastast 2008 kehtiva taastuvenergia maksu, mis halvas energiamahuka tööstuse konkurentsivõime Eestis. Kusjuures see maks on kehtestatud EL-i riigiabi suuniste soovitusi eirates. „Euroopa Liidus üldiselt on seatud eesmärgiks muutuda rohelisemaks jätkusuutlikku tööstust Euroopas säilitades,” ütleb Lahe. „Eestis oleme seni nii seadusandluse kui avaliku arvamuse tasemel olnud oluliselt tööstusevaenulikumad.“

Samal arvamusel on ka majandusekspert Raivo Vare, kes ütleb rohepöörde kohta lühidalt: „Peavalu!“ Samas lisab ta, et ei kahtle Eesti ettevõtjate võimekuses muutustega kohaneda, küll aga on küsimärk riigisektor ja poliitikute tegutsemine.

„Ma muretsen poliitikute ja ametnike võime pärast mõista majanduses toimuvaid süsteemseid protsesse,” tunnistab Vare. „Ei ole mõtet tuimalt direktiive kopeerida, püüdes seejuures olla kõige kiiremad asjade elluviijad. Valitsus peaks ennekõike mõtlema oma riigi ettevõtjate ja siinse ettevõtluskeskkonna stabiilsuse peale.“

Võimalus, vajadus või kohustus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ütleb, et rohepööre on meie ühine katsumus ja nn silotornidest peab siin üle saama.

MKM-is tööstusvaldkonda koordineerima asunud Andri Haran usub, et töö kujuneb asjalikuks ja edasiviivaks, vähemalt ei tunne ta mingit tõrget töösturitega suhtlemisel. Foto: Julia-Maria Linna
MKM-is tööstusvaldkonda koordineeriv Andri Haran. Foto: Julia-Maria Linna

„Rohepööre on tulnud selleks, et jääda, ja kuigi on ka skeptikuid, siis suurem osa näeb rohepöörde vajadust,” räägib Haran. „Ettevõtete vaatest ei juhtu kindlasti kõik nüüd ja kohe, vaid rohepöörde elluviimine on pikem protsess. Millised muutused täpselt ees ootavad, sõltub väga palju tööstusharust.“

Ta on seisukohal, et ettevõtete jaoks on rohepööre kas võimalus, vajadus või kohustus. „Võimalus selles vaates, et rohepöördega kaasneb ka uue sektori areng ja uute tehnoloogiate tekkimine,” selgitab Andri Haran. „Vajadus jällegi sellest vaatest, et turg nõuab selle elluviimist. Lisaks on ettevõtetel kohustus mingid tegevused ellu viia, teha investeeringuid, tõsta oma kompetentse jne. Siin tuleb riik appi ja aitab läbi erinevate meetmete neid lisategevusi ellu viia ning rohepöörde eesmärke saavutada.“

Rohepöörde kogemusega ettevõtted

Viru Keemia Grupp (VKG)

  • Maailma suurim põlevkiviõli tootja.
  • Põhitegevus on põlevkiviõlide tootmine globaalse laevakütuste turu tarbeks.
  • Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ning hetkel puuduvad ookeanilaevade jaoks alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused.
  • VKG otsib väljakutseid ka teistes ärivaldkondades – üks võimalik arengusuund on paberipuidu kohapealne väärindamine biotoodete ja rohelise energia tootmiseks.
  • Ettevõttes töötab 1600 inimest.

Estonian Cell

  • Toodab parima võimaliku tehnikaga täisautomaatse tootmisprotsessiga tehases paberi toorainet haavapuitmassi.
  • Kogu toodang eksporditakse.
  • Estonian Cell tagab haava paberipuu ringlussevõtu, suurendades ekspordiväärtust võrreldes paberipuu väljaveoga enam kui viis korda.
  • Toodetud puitmassi kasutatakse trükipaberi, kartongi, pehmepaberi ja erikasutuseks mõeldud paberi tootmises.
  • Samaaegselt on ettevõte üks Eesti suurimaid biogaasitootjaid (50 Gwh/a).
  • Ettevõttes töötab 100 inimest, lisandväärtus töötaja kohta on üle 200 000 euro aastas.

Allikad: VKG, Estonian Cell

Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.

Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:

TööstusEST november 2021

Sildid: edukas ettevõteEesti tööstusenergiapoliitikaFit for 55kliimapakettrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ringmajandus peab ühiskonna teadvusse juurduma

Järgmine artikkel

Arendusnõunik nõustab ettevõtjaid ja toob kompetentsi kokku

Seotud artiklid

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor
Keskkond

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Järgmine artikkel
Arendusnõunik nõustab ettevõtjaid ja toob kompetentsi kokku. Merylin Pill, Eesti Elektritööstuse Liidu arendusnõunik. Foto: Eesti Elektritööstuse Liit

Arendusnõunik nõustab ettevõtjaid ja toob kompetentsi kokku

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!