Paldiski linnal, laiemalt võttes Pakri poolsaarel, on olemas kõva potentsiaal muutuda tulevikus uusi tehnoloogiaid juurutava tööstuse taimelavaks, sest juba praegu on seal koha leidnud ettevõtted säärastest tootmisvaldkondadest, mida pole siinmail enne nähtud.
Paldiski linnas ja sellega piirneval maa-alal on juba aastaid tegutsemas mitmed tööstusalade arendajad – seal on kaks sadamaala ning Paldiski Tehnopark ning Pakri Teadus- ja Tööstuspark. Kuna kahe viimatinimetatu äriplaan on üles ehitatud erinevatele alustele, siis tehakse pigem koostööd kui otseselt konkureeritakse.
Paldiski Tehnopark
Alexela Gruppi kuuluv AS Oma Kodu Maja on Paldiski Tehnopargis välja arendanud 25 hektari suuruse tööstusala, jaganud selle 24-ks kommunikatsioonidega varustatud tootmis- ja ärimaa kinnistuks, mille keskmine suurus on 8855 ruutmeetrit, kusjuures vajadusel saab krunte ka üksteisega kokku liita. Kinnistute hind jääb sõltuvalt suurusest 66 960 ja 415 000 euro vahemikku, praeguseks on müüdud kuus krunti. Aga tõele au andes müük kuigi kiires tempos ei edene.
Paldiski Tehnopargi arendaja Nikolai Pitšugov ütleb, et paraku koonduvad olulisemad tööstusinvesteeringud praegu veel ikkagi Tallinna, väljaspoole pealinna tehakse tema hinnangul aastas ehk kümmekond tööstusvaldkonna investeeringut. Seetõttu tuleb tootmiskinnisvara arendaval äriettevõttel väljaspool Tallinna varuda kannatust, et projektid realiseeruks. Isegi Ida-Virumaal tööstusalade arendamiseks loodud riigi sihtasutusel läheb kruntide müümine visalt, kuigi maad pakutakse seal sisuliselt olematu hinnaga.
Pitšugov möönab, et kaks ettevõtet, kes praegu Paldiski Tehnopargis tegutsevad, on Alexela Gruppi kuuluvad firmad ehk siis arendajaga otseselt seotud. „Huvilisi on 15 aasta jooksul käinud kümneid, ent seni on enamikul neist tekkinud läbirääkimiste käigus mingi „aga”. Levinuim on see, et näiteks välisinvestor valib krundi välja, kõik tundub justkui sobivat – sadamad läheduses, kommunikatsioonid välja ehitatud, planeering kehtestatud jmt, aga siis palgatakse ettevõttele Eestist juhtkond ja need teevad juba välisomanikule selgeks, et pole mõtet sinna Paldiskisse raha paigutada, teeme oma tootmisüksuse hoopis kas Rae valda või Tänassilma tehnoparki, peaasi, et oleks Tallinna külje all,” räägib Pitšugov. „Kõik on ju mugavad, keegi ei taha Tallinnast 50 kilomeetrit iga päev tööle ja koju tagasi sõita. Välisinvestorite jaoks ei ole see poolsada kilomeetrit mingi vahemaa. Ka pankade suhtumine on selline, et Paldiskisse rajatud tehas ei ole neile asukoha mõttes laenu tagatiseks küllaldaselt likviidne vara.”
Pitšugov tunnistab, et tehnopargi viieteistkümne arendamise aasta jooksul on kõike proovitud ja tema fantaasia on lõpukorral. „Koostöö sadamate ja maaomanikega on siinse paikkonna edu võti,” leiab Nikolai Pitšugov.
Pakri Teadus- ja Tehnopark
Ligemale 70 hektari suuruse maavalduse omanik Pakri poolsaarel on Enn Laansoo jr., kelle esivanematel olid seal kunagi talumaad ning kes aastat 15 tagasi lõi Paldiskisse Pakri Teadus- ja Tööstuspargi.
Tänaseks on pargis ligi nelikümmend toimivat tootmisettevõtet alates metallitööstusest, lõpetades putukafarmiga.
Rohetehnoloogiatele keskendunud arenduse äriline põhimõte seisneb selles, et kliendile pakutakse kogu tegevuseks vajalikku väärtusahelat, mis algab küll tootmismaa või -hoone ruutmeetritest, aga sinna juurde püütakse kliendile anda võimalikult soodsa hinnaga roheelektrit. Samas töötatakse selle nimel, et rentnikel oleksidki madalad energiakulud – tootmine oleks säästlik ja ruumid energiatõhusad.
„Meie eesmärgiks on tegeleda tööstussümbioosiga, mis on veidi peenem nimetus ringmajandusele. Näiteks tähendab see seda, et ühe ettevõte jääde võib olla teisele toormaterjaliks,” kirjeldab Enn Laansoo jr. „Meile koondunud ettevõtted moodustavad teatud mõttes kogukonna – see on rohetehnoloogia ettevõtete ökosüsteem. Mõtleme kliendiga kaasa, kuidas tema jätkusuutlikkust parandada. Oleme isegi hankinud neile välismaalt tellimusi jmt. Ja oleme toeks firmadele, kui neil tekivad erinevates arenguetappides mingid spetsiifilised probleemid, olgu need siis seotud tootmise käivitamisega, selle edendamisega, tootearendusega jne.”
