Kiiresti tuleks suurendada raiemahtu riigimetsas ja luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades kevadperioodil, sest Ukraina sõja tõttu on tekkinud puidutoorme defitsiit ning laod on tühjad, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) pöördumises.
Metsa- ja puidutööstus mõjutab otseselt energeetika- ja ehitussektorit. Puit on üks kohalikke ressursse, mille kättesaadavus Eesti ettevõtetele ja inimestele sõltub valitsuse otsustest.
“Eesti majandus on suure surve all ning sanktsioonid, millega olema ühinenud ja mis on vajalikud, mõjutavad tahes tahtmata ka Eesti inimeste heaolu,” ütles EMPLi tegevjuht Henrik Välja. “Metsa- ja puidusektori panus Eesti majandusse on võrreldav riigi koguinvesteeringuga haridusse ning nõudlus meie toodete järele on maailmaturgudel suur, seega saab sektor võimalikku majanduslangust pehmendada. Kuid selleks on vaja ka poliitikutelt kiireid ja mõistlikke otsuseid.”
Venemaa ja Valgevene toetamine ei ole Välja sõnul täna mõeldav, kuid just nendest riikidest importisid puidusektori ettevõtted toorainet, mida Eestis siseriiklike metsamajanduse piirangute tõttu nappis. “On selge, et senine keskkonnapoliitika on meid toonud tupikusse ja vajab kiiret ümber hindamist,“ ütles Välja.
Peaminister Kaja Kallasele, keskkonnaminister Erki Savisaarele, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ning rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud kirjas juhib liit tähelepanu, et on tõsine oht, et toormaterjali puudus ei võimalda metsa- ja puidusektori ettevõtetel peagi täita olemasolevaid lepinguid ja vastu võtta uusi tellimusi.
„Arvestades Ukraina sõja ilmset suurt mõju Eesti majandusele ja Eesti inimeste toimetulekule, peame äärmiselt oluliseks, et Eesti Vabariigi valitsus teeks kiiresti otsused, mis säilitaks ettevõtluse ja töökohad ühes Eesti olulisemas sektoris selles turbulentses majandusolukorras,“ lisas Välja.
EMPL esitas konkreetsed lahendusettepanekud:
Esiteks tuleb vajaliku tooraine saamiseks suurendada raiemahtu riigimetsades. Raiemahu suurendamine aitab vältida materjalikriisi nii puitmajatööstuses, ehitussektoris kui ka energeetikasektoris – näiteks ehitussektorit mõjutab tugevalt ehitusmetallide kättesaadavuse halvenemine, mida üritatakse asendada liimpuiduga. Riigimetsad on järjepidevalt hästi majandatud mistõttu tuleb seal raietest suurem kogus väärindamiseks sobilikku palki kui erametsast. Raiega kaasnevat tööstuses kasutamiseks kõlbmatut puitu saab kasutada energia tootmiseks, vähendades nii energiakriisi ja Venemaa gaasi kasutamist (viimane on ühtlasi julgeolekuohuks Eesti riigile). See ei sea ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil olnud väiksemad kui jätkusuutlik tase.
Teiseks tuleb luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades ka kevadisel perioodil. Kevadised raied mõjutavad 0,2% metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks.
Saematerjali impordi lõppemisel Venemaalt ning Valgevenest on puidutööstustele suur majanduslik mõju
2021. aastal importis Eesti neist riikidest 1,1 miljonit m3 saematerjali 310 miljoni euro väärtuses, mille Eesti ettevõtted suures osas väärindasid ning eksportisid kallima tootena, nagu puitmajad, ehitusdetailid jm. Kuna Venemaa ja Valgevene päritolu puit kaob tänaste teadmiste kohaselt kogu Euroopa turult, on juba tekkimas ulatuslik materjalidefitsiit, mida ei ole võimalik kaubandussuhete raames asendada. Samas on Eesti saeveskites kasutamata tootmisvõimsusi, mida saaks täiendavalt edukalt rakendada.
Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro, samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele.
Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja ja 18 protsenti lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud.
Tuhandetele teadusartiklitel baseeruv ÜRO kliimaraport toob välja, et meie kliimavöötmes on metsade majandamine ja puidust tooted üks oluline lahendus kliimaprobleemile. Samuti toonitab raport, et metsade majandamine on vajalik nende paremaks vastupidamiseks kliimamuutustest tingitud häiringutele, nagu metsatulekahjud, haigused ja kahjurid.
