Energiakriisiga võitlemisel tuleb arvestada, et avatud ja pikaajaliselt kindlate põhialustega toimivad turud on tarbijate elektriarvete stabiliseerimiseks võtmetähtsusega.
Viimase aastakümne jooksul on liberaliseerimine taganud Euroopa elektrituru järkjärgulise integreerimise ja optimeerimise, pakkudes seeläbi tarbijatele ligikaudu 34 miljardit eurot kokkuhoidu aastas. Siiski nõuavad elektrisüsteemi arendamise kasvavad investeerimisvajadused elektrituru edasist arendamist jätkuvas gaasikriisis, mis on põhjustanud elektrihindade ebaproportsionaalselt suure koormuse tarbijate arvetele.
Kahjuks annavad turukujunduse põhialused turuosalistele jätkuvalt kriitilisi investeerimissignaale. Elektrituru liberaliseerimine on Euroopat hästi teeninud ning taganud siiani varustuskindluse, samas pikaajaliselt vaadates peaksime jätkama turureeglite täiendamist, et tagada nende sobivus avatud turu tingimustes. Uuendatud elektrituru korraldus peab keskenduma tarbijate vajadustele ja toetama süsinikneutraalsusele üleminekuks vajalikke tohutuid investeeringumahte. Tuleviku turukujundus peab olema kulutõhus, jätkusuutlik ja suutma toime tulla hindade suure kõikumisega.
Turukorraldus vajab uuenduslikku disaini
Euroopa Ülemkogu alustas 15. detsembril 2022 elektrituru kujunduse tuleviku läbirääkimistega. Pärast nende lõppu peaks Euroopa Komisjon 2023. aasta I kvartalis vastu võtma oma ettepaneku elektrituru kujunduse uuendamise kohta.
Elektrienergia hinna turupõhise alandamise parim võimalus on uute odavamate süsinikneutraalsete tootmisvõimsuste väljaehitamine. Selle võimaluse realiseerimine võtab rohkem aega, kui üks või kaks aastat. Kiiremaloomulised lahendused oleks ainult siseriiklikud maksuleevendused, mida Euroopa Komisjon lubab rakendada koheselt.
Riik peab tööstusele appi tulema
Kuivõrd elektrienergia suure hinnatõusu peamine põhjus on taastuvelektri tootmisvõimekuse vähesus Eesti ja naaberriikide hinnapiirkonnas, siis olulist elektrihinna langust praegu ette näha ei ole. Seetõttu tuleks riigil tööstustarbijate energiakulude kontrolli all hoidmiseks esmase meetmena rakendada riiklikku energiakulude hüvitamise paketti konkurentsivõime säilitamiseks, et luua samaväärne ettevõtluskeskkond riikidega, kus makstakse energiatoetusi. Meedet on võimalik kiirelt rakendada, kuna vajalikud arendused on osapooltel eelmisel aastal juba tehtud.
Võimalik on ka loobuda tööstustarbijatele taastuvenergiatasu rakendamisest. Taastuvenergiatasude süsteemi saaks finantseerida EL-i poolt riigile ülekantavate saastekvootide müügist laekuvast rahast või otse riigieelarvest. 2021. aastal tõi saastekvootide müük riigile lisatulu 42 miljonit eurot – planeeritud 206 miljoni asemel 248 miljonit eurot. 2022. aasta prognoos on 173 miljonit eurot. Samas suurenevad riigitulud täiendavate prognooside kohaselt sel aastal kõrge kvoodihinna tõttu.
Riigil on võimalus alandada ajutiselt elektrienergia käibemaksu. Arvestades, et talveperioodil tõusevad elektrihinnad hulgiturul tõenäoliselt kõrgemale praegusest tasemest, on käibemaksu laekumine talvel igal juhul kõrgem suvekuudest. Prognooside kohaselt peaks riik saama energiakandjatelt 2022. aastal tänu hinnatõusudele ligikaudu 150 miljonit eurot täiendavat käibemaksu, samas on riigieelarve prognoos koostatud hinnatõusu eelsete eelduste pealt ja seetõttu on ettepaneku realiseerimine 20% määralt 9% määrale suures osas kuluneutraalne. Prognoositav täiendav kulu madalama käibemaksu määra pealt tasandab kõrgest inflatsioonist tulenev üldine käibemaksu laekumine.
Vajame senisest märksa rohkem taastuvat elektrit
Ettevõtted saavad oma kulud kontrolli alla võtta läbi pikaajaliste elektrilepingute sõlmimise (PPA), mis on kiireim ja lihtsaim viis stabiilsuse saavutamisel elektri börsihinna kõikumiste vastu. PPA on sobilik tööstustarbijale, see ergutaks konkurentsi selliste lepingute pakkumises ning võib avaldada positiivset mõju uutele taastuvenergia investeeringutele.
Elektrienergia hinna alandamise parim turupõhine võimalus on uute taastuvenergia tootmisvõimsuste ehitamine. Eesmärgi saavutamiseks peaks riik rakendama omapoolseid meetmeid uute taastuvelektri arenduste turule aitamiseks. Eesti elektrisüsteemi parameetrid võimaldavad kogu Eestis tarbitava elektrienergia sisse importida naaberturgudelt.
Selles olukorras eeldab turupõhine uute tootmisvõimsuste püstitamine konkurentsivõimelist investeerimiskeskkonda. Paraku ei ole Eesti investeerimiskeskkond võrreldes naaberriikidega konkurentsivõimelisem. Projektide loamenetlused on aeglased, kohaldatakse piiranguid, sh riigikaitselisi ja keskkonnaalaseid. Lisaks on Eesti regulatiivne keskkond pidevas muutumises – see tekitab ebakindlust ja soosib kõrgete elektrihindade püsimist.
Eesti taastuvelektri arendamise eesmärgi saavutamine – 2030. aastaks 100% kodumaisest tarbimisest on taastuvelekter – eeldab riigi sekkumist. Eesmärgi saavutamiseks ja uute taastuvelektri tootmisvõimsuste turule toomiseks on vaja välja töötada vähempakkumiste täpne ajakava ja selle mahtude kinnitamine vähemalt järgmiseks kolmeks aastaks. 2023–2025 peaks igal aastal riik korraldama üks-kaks tehnoloogianeutraalset vähempakkumist tootjatele tunnipõhise hinnapõranda fikseerimisega, iga-aastase summaarse mahuga vähemalt 1000 GWh.
Tootjat peab kuidagi motiveerima
Hinnapõranda fikseerimise eesmärk on minimaalselt vajaliku tootluse kindlustamine tootjatele pikaajaliste investeeringute tegemiseks, samuti finantsinstitutsioonidele riskide maandamiseks laenude väljastamisel. Makromajanduslikult on meetme potentsiaalne kulu ühiskonnale väga väike, võrreldes kõrgete elektrihindade tasumisega.
Meie taastuvelektri osakaal tarbimisest on keskmiselt madalam just talvekuudel (oktoober–märts). Sellepärast on vaja taastuvelektri tootmist lisada eelkõige I ja IV kvartalis. Täiendavalt saaks vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse kohta ühel kalendriaastal rakendada tehnilist nõuet, kus pakkumise esemeks olev toetatava elektrienergia liik oleks siis I ja IV kvartalis taastuvast allikast toodetav elektrienergia. Sellisel juhul on tootjal huvi paigaldada tootmisseadmed, mis toodavad kõige rohkem taastuvelektrit ajal, kui seda kõige rohkem vajatakse.
Eesti investeerimiskeskkond peab olema piirkonnas motiveerivaim, et tekiks turupõhine eeldus arenguks ja saavutaksime elektrieksportiga konkurentsieelise.
Hea teada: Euroliidu energia siseturg peab kohanema uute põhimõtetega
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ei pea tulevane Euroopa Komisjoni ettepanek mitte ainult säilitama EL-i energia siseturgu, selle kulutõhusust, piiriülest kaubandust ja turuosaliste vahelist konkurentsi, vaid täiendama praegust turukujundust uute alustega.
- Välja tuleb töötada täiustatud tarbijalepingute sõlmimise raamistik, mis loob võimalused pikaajaliseks riskimaandamiseks ja pikaajalisteks lepinguteks, et tuua taastuvenergiast ja vähese CO2-heitega energiatootmisest kasu otse kõikide tarbijateni, soodustades samal ajal ka tarbijate kaasamist.
- Vajame turuga ühilduvat investeerimisraamistikku taastuvatele energiaallikatele ja vähese CO2-heitega tehnoloogiatele, mis on kapitalimahukad.
- Välja tuleb töötada raamistik, mis tagab piisava tootmise, toimiva süsteemi ja varustuskindluse ning vastab muutuvatele elektrisüsteemi nõuetele, eelkõige detsentraliseerimise ning kasvava süsteemi paindlikkuse ja tarbimise juhtimise vajaduste tõttu.
- Elektrisüsteemi detailsem planeerimine ja süsteemivajaduste konkreetsem kirjeldamine tuleb Euroopa tasandil metoodiliselt ühtlustada, et oleks tagatud õiglane konkurents turul.
- Nende ettepanekute rakendamine tekitab küsimuse ühtlustamise taseme kohta. Tõenäoline on, et liikmesriikidel on sõltuvalt nende kohalikest eripäradest erinevad eelistused, kuid üldine prioriteet tuleb seada Euroopa energia siseturu säilitamisele.
- Euroopa Komisjoni võtmeroll on subsidiaarsuse põhimõtet järgides tagada, et siseriiklik rakendamine ei moonutaks EL-i ühist energiaturgu ja tagaks võrdsed konkurentsitingimused turuosalistele.
Allikas: Tõnis Vare
