Käesolev aasta on olnud meie tööstuse jaoks eelnenud koroona-aastatest keerulisem – sõjast tingitud tarneahelate katkemine sundis kiirkorras otsima uusi tarnijaid, hüppeliselt tõusid toormaterjalide hinnad, mistõttu on ettevõtetel senisest rohkem vaja käibevahendeid toorainevarude kindlustamiseks.
Ettevõtete kulusid on hüppeliselt kergitanud elektri- ja gaasihinnad. Energiakulude osakaal müügikäibest on Swedbanki kasvanud tavapärase 2,5% tasemelt sõltuvalt tööstusharust 6–10% tasemele. Samuti tunnevad ettevõtted rahapoliitika karmistamise mõju. Laenuintresse enim mõjutav kuue kuu euribor kerkis juunis taas üle nulli ja on sealt kiirelt edasi kasvanud, suurendades kulusid laenuintresside tasumisel.
Kasvavate kulude mõju tasakaalustamiseks on ettevõtted tänavu väljamüügihindasid tõstnud, kuid see võtab aega, sest hinnad sõltuvad kehtivatest lepingutest ja nii on tööstusettevõtete kasumimarginaalid languses.
Langevad tootmismahud, kahanevad käibenumbrid
Positiivseid uudiseid ei ole ka konjunktuuri osas. Eesti olulise kaubanduspartneri Rootsi tööstuse ostujuhtide indeks on languspoolel juba viimased neli kuud. See langus on jõudnud meie ettevõteteni ja alates juunikuust Eesti töötleva tööstuse tootmismahud kahanevad.
Paljude ettevõtete käibenumbrites see kahanemine, tänu tõusnud väljamüügihindadele, veel ei kajastu, kuid sellest hoolimata on tootmismahtude langus juba kohale jõudnud.
Statistikaameti andmetel toodeti oktoobris tööstuses 6% vähem kaupu kui aasta tagasi. Tootmismahte vaadates on languses ¾ meie tööstusharudest. Ettevõtetest enim on kriisist puudutatud puidutööstus, puitmajade, mööbli ja ehitusmaterjalide tootjad. Siin on oma mõju ehitusprojektide edasilükkamisel, kuid ka tarbijate muutumisel ettevaatlikuks kiire inflatsiooni ning halvenenud majandusväljavaate tõttu. Puidutööstust mõjutab ka konkurentriikidega võrreldes kõrgem puidu hind ja ebakindlus selle kättesaadavuse osas tulevikus.
Tulevikku on keeruline ennustada, kuid lähitulevikus ei paista meie ettevõtete jaoks olukorra leevenemist. Ühelt poolt on konjunktuur halvenenud meie sihtturgudel, kuna tõusnud energiahinnad ja intressid on koostöös kiire inflatsiooniga laastanud tarbijate rahakotti. Teisalt mõjutab tööstusettevõtteid ehitussektori madalseis. Rootsis käesoleval aastal uute ehitustega alustamine juba väheneb.
Kuna ka kinnisvarahinnad on languses, võib eeldada edasist ehitusmahu langust järgmisel aastal. See on halb uudis meie ehitusmaterjalide ja mööblitootjatele, kelle hulgast pea pooltele on Rootsi kõige olulisemaks ekspordi sihtturuks.
Hoolimata väljakutseid täis majanduskeskkonnast, on alati õige aeg efektiivsusega tegelemiseks, olgu selleks tööprotsesside ülevaatamine või investeeringud tootlikkust tõstvasse tehnoloogiasse ja automatiseerimisse. Tõhus abi on ettevõtetele riiklikud toetusmeetmed, mis aitavad riske maandada ja projektide tasuvusaega lühendada.
Finantseerida on vaja käibevahendeid
Töötleva tööstuse laenude jääk on Eesti Panga statistika kohaselt kasvanud tänavu ligikaudu 6%. Seda kasvu on tugevalt mõjutanud vajadus finantseerida ettevõtete käibevahendeid esimesel poolaastal kiirelt kasvanud toorainehindade ja tarnekriisi tõttu.
Pisut keerulisem on saada statistikas ülevaadet piiritaguste finantseerijate poolt Eesti ettevõtetele antud laenudest. Nende näol on pigem tegu üksikutele suurettevõtetele projektipõhise finantseerimise või Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning Põhjamaade Investeerimispanga antud laenudega infrastruktuuri projektide arendamiseks Eestis.
Swedbank on tööstusettevõtteid hinnanud oluliste klientidena nii majanduse tõusu- kui ka langusfaasis. Arvestades meie sarnast riskihinnangut ettevõtete finantsidele olenemata majandustsükli hetkeseisust, oleme tööstusettevõttele etteaimatav koostööpartner, sest läbimõeldud plaanide elluviimiseks pakume sobilikke laene. Samuti tasub pangaga läbi arutada negatiivsed stsenaariumid, sest pank on partnerina huvitatud ettevõtte käekäigust ja on osaks lahendusest ka tagasilöökide korral.
Kuigi olukord on keeruline, siis võrreldes eelmise kriisiga paistavad Eesti tööstusettevõtete bilansid tugevamad ja varasemate aastate head tulemused leevendavad osaliselt negatiivset mõju.
Ettevõtjad ilmutavad paindlikku, nutikat ning julget tegutsemist ning see aitab keerulisematest aegadest võitjana välja tulla.
Hea teada: Kuidas kriisi sattunud majanduses hakkama saada?
- Lükka edasi kõik mittevajalikud kulutused, kasvata likviidsuspuhvrit ootamatustega toimetulekuks ning suurenda distsipliini kulude tegemisel ja võlgnevuste menetlemisel.
- Hajuta kliendiportfelli ja keskendu turgudele, kus majanduslanguse mõju on väiksem.
- Hinda kliendiportfellis toimuvaid muutuseid, otsi võimalusi riskide maandamiseks (faktooring, kindlustus).
- Kui uued tarneahelad on paigas, optimeeri üleliigsete varude arvel käibekapitali.
- Hinda võimalusi kulutõhusamaks tootmiseks ja energiatarbimise vähendamiseks või taastuvenergia tootmiseks.
- Valmista ette plaan B ja plaan C, kui tootmismahud kukuvad näiteks 20% või 40%. Tee vajalikud otsused kulude kokkuhoiuks pigem kiiresti, kui negatiivne stsenaarium realiseerub.
- Hinda jätkusuutlikkuse riske ja mõjusid, kaardista need ning planeeri ettevõtte tegevused.
Allikas: Raul Kirsimäe, Swedbank
