Rohepööre kätkeb endas ennekõike uue hingamise leidmist energeetikas ja eks loomulikult ka muutusi inimeste peades. Tööstuse jaoks on seejuures võtmetähtsusega küsimus, kuidas leida oma vajaduste rahuldamiseks heitmevaba energiat ning mil moel muuta ka kallihinnalise energia tarbimine enda konkurentsieeliseks.
Idufirma Fusebox on Eestis alustanud, aga tänaseks juba üsna laia rahvusvahelise haarde omandanud ettevõte, mis pakub kõigile energiaturul osalejatele energiahaldusplatvormi, mille abil kõigil neil on oma energiatarvet automaatselt reguleerides võimalik suruda tootmisest välja gaasi ja teisi fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad ning ühtlasi aidata kaasa üldises elektrivõrgus stabiilse sageduse hoidmisele.
Opereerides Fuseboxi platvormi kaudu osaleb elektritarbija nn paindlikus energiakasutuses, mille käigus tarbija, enese teadmata, juhib oma energiakasutust. Selline paindlikkus võimaldab gaasielektrijaamad nõudluse kasvu ajal seisma jätta, sest siis tarbitakse varem säästetud ning justkui virtuaalses akupangas tallel hoitud elektrit. Kokkuvõttes aitab paindlik ja juhitud elektritarbimine kogu piirkonna elektrisüsteemi koormatust näiteks ööpäeva lõikes ühtlustada ning vältida järske üleminekuid tipptarbimisele, mil muidu oleks vaja käivitada nn juhitavad elektritootmisüksused, mis meie piirkonnas on enamasti gaasijaamad.
Fuseboxi juhatuse liikme Tarvo Õnge peamine sõnum Industry 5.0 konverentsil esinedes seisneb selles, et kui ettevõtjad teevad otsuseid, millist tarkvara või juhtimisautomaatikat oma kontori- või tootmishoonesse, aga kasvõi koju soetada, siis nad langetaksid valiku ikkagi tulevikku vaadates ning rakendaksid tarku süsteeme. Ja targa süsteemi tunnuseks on tema sõnul pilveühenduse olemasolu ja integreeritud automaatika- ja juhtimisvõimalused.
Tarvo Õng on seda meelt, et kõrged elektrihinnad saavad tegelikult olla ettevõttele ka konkurentsieelis. „Hinnad on kõigi jaoks ühtviisi kõrged. Aga kui ettevõtte tarbimissüsteem on paindlik, siis saab ta oma tarbitud kilovatt-tundidele tehtavat kulu vähendada,” kinnitab ta. „Energialt kokku hoitud üks euro on põhimõtteliselt sama, mis tõsta toote müügihinda kümme eurot. Ja see tähendab ettevõttele juba otsest konkurentsieelist.”
Küsimustele vastab Tarvo Õng
Eesti jäi Fuseboxile vist üsna ruttu väikeseks ja nüüd sihite oma teenusega juba laia maailma?
Alustasime küll Eestist, aga Eesti on ju nii väike, meil aga on nii hea tehnoloogia, et patt oleks seda ainult siin kasutada. Oleme aru saanud, et selle tehnoloogia järele on vajadus ka teistes riikides. Praeguseks oleme kohal üheksas riigis.
Paari aasta eest otsustasite ka teistesse riikidesse laieneda?
Jah, me tulime sellele mõttele Austraalias olles, kus me võitsime ühe rahvusvahelise, enam kui tuhande osalejaga energia-start- up´ide võistluse. Sealt Austraalia poolt n-ö alt üles Eesti poole vaadates tundus Euroopa väga väike, Balti riike polnud üldse nähagi. Meie DNA on hoopis teistsugune suurte energiafirmade omast, kellele ma olin ikka harjunud aukartusega alt üles vaatama ja kellelt alatasa midagi õppida püüdnud. Meie väikese Eesti elektriturg on väga digitaliseeritud ja arenenud. Piltlikult öeldes meie juba tuleme sealt, kuhu muu maailma suured alles tahavad liikuda. Leidsimegi seal Austraalias olles, et Balti elektriturg on selle äri jaoks, mida arendada tahtsime, vaata et kõige halvem koht üldse maailmas – hinnad on madalad, madal süsteemi volatiilsus, väikesed tarbijad. Mõistsime, et kui oleme tehnoloogia selle turu jaoks välja arendanud ja see siin töötab, siis tähendab see seda, et see kõlbab väga hästi ka muudes maailma paikades.
Milles Fuseboxi idee seisneb?
Kõige suurem eesmärk on lükata turult välja fossiilne tootmine. Fusebox ajab taga paindlikkust, mille me muudame reaalselt kasutatavaks kaubaks – mida rohkem paindlikkust on võimalik kasutusele võtta, seda rohkem saab elektrisüsteemi installeerida taastuvenergiat. Meie tegevuses on robinhoodilikku suhtumist, mis väljendub selles, et anda see turg, kus siiani on saanud laiutada suured fossiilkütustel töötavad generaatorid, hoopis tarbijate kätte. Ja anda tarbijatele ka see raha, mida seni on sellelt turult teeninud need jaamad. Tarbijad saavad kasutada oma paindlikkust alternatiivina gaasijaamadele ning sedapidi jookseb raha lihtsalt nende kätte. Lõppkokkuvõttes saastame olemasolevaid vahendeid mõistlikult ära kasutades vähem ja hoiame ka energiat kokku.
Jutt käib siis ennekõike ikkagi energia suurtarbijatest?
Alguses pidasime jah silmas suuri tarbijaid. Ent nüüd, kus tehnoloogia kiiresti areneb, jõuame ka eraisikute juurde. Kellel on kodus näiteks elektriboiler, saab samuti panustada võitlusse diisel- ja gaasijaamade vastu, saada selle eest ka raha ja säästu ning vähendada CO2 heidet.
Kuidas see päris elus välja näeb?
Fusebox ei lähe ise otse eratarbijate juurde, vaid teeb seda oma partnerite kaudu. Näiteks need, kes pakuvad erinevaid tarku vidinaid, mille kaudu koduomanik saab oma boileri või maasoojuspumba elektrivõrku ühendada ja mis siis hakkavad kütteseadme tööd juhtima. Need firmad kasutavad meie platvormi, et siis kõik nende seadmete kaudu võrku ühendatud tarbijad saaksid juba Fuseboxi n-ö nähtamatu toe abil osaleda tasakaalustatud elektritarbimise süsteemis. Nimelt saab meie kaudu kasutada paindlikku tarbimist mitte ainult kallite börsihindade vältimiseks, vaid ka nendel hetkedel, kui elektrisüsteem on hädas kõrge koormusega ning võrguhaldaja on valmis tarbijale n-ö peale maksma, et too oma tarbimist veidi nihutaks. See nihutamine käib automaatselt ja nii, et tarbija ei saa sellest tegelikult arugi.
Mil moel elektritarbimist õigupoolest automaatselt juhitakse?
Kasutame mingi seadme tarbimise juhtimises ära selle seadme inertsi ehk elektritarbimise paindlikkust. Näiteks on meil büroohoone, milles töötab jahutussüsteem. Kui see süsteem hoiab hoones näiteks 24-kraadist temperatuuri, siis seadmes oleva jahutusvedeliku temperatuur on umbes 12 kraadi. Kui Fusebox on ühenduses selle hoone automaatikasüsteemiga, saab jahutusvedeliku temperatuuri set-point`i ehk sihtväärtust või nimivõimsust nihutada korraks veidi soojema poole. See tähendab, et jahutussüsteem siis kas ei tööta või vähendab võimsust mingi aja vältel. Nii tekkib hoones lühiajaline energiatarbimise vähenemine. Samas ei jõua jahutusvedeliku temperatuuri lühiajaline tõus kontorihoonesse ruumide temperatuuri kerkimise näol. Esiteks sellepärast, et katkestus on lühiajaline, teiseks suudab hoone oma massiga inertselt säilitada selle sees olevat temperatuuritaset.
Hiljem on aga seadmetel see töö katkestusest tingitud puudujääk topelt täita?
Jah, aga meie puhul ongi oluline see, et Fusebox ei vähenda kilovatt-tunde, mida hoone või seade tarbib, vaid me vähendame eurode hulka, mida nad nendele kilovatt-tundidele kulutavad. Meie praktika näitab, et pärast lühiajalist seisakut tõstavad seadmed korraks oma tarbimist, aga tõus on marginaalne võrreldes eelneval tunnil kokkuhoitud energiakogusega.
Siinkohal on oluline teha vahet elektritarbimise „optimeerimisel“ ja „paindlikul kasutamisel“. Kui esimese eesmärk on vähendada kasutatud kWh-de kogust, siis paindlik kasutamine tõstab tarbimise targalt ümber madalama nõudlusega tundide peale, jättes samas elektri mahu suhteliselt samaks. Vara omaniku jaoks tähendab see kuu lõpus kuni 20% väiksemaid elektriarveid, kuna elektrit kasutati odavamatel tundidel ja teeniti seejuures raha ka energiaturule paindlikkuse müügist.
Mille poolest juhitav elektritarbimine erineb tavapäraselt jälgitavast börsiturust ehk nn päev-ette-turust?
Kui tavainimene jälgib jooksvat börsihinnaturgu, siis meie toimetame tegelikult neljal turul – mõnes riigis on neid rohkem, mõnes vähem. Ja saame selle läbi rohkem võimalusi ära kasutada. Need on n-ö võrgusisesed nähtamatud turud, kuhu tavatarbija ei saa kuidagi ligi pääseda. Need on hetked, mil turg ei ole balansis – elektri tootmine ja tarbimine ei ole tasakaalus.
Millised need momendid võivad olla, kui Fusebox sekkub?
Näiteks mingil suvalisel hetkel, kui mingi elektrijaam lubas käima minna, ta siiski ei käivitu. Või varjutasid pilved päikese või ei toodeta tuuleelektrit nii palju, kui loodeti. Ehk et sellised momendid, kui ei tule peale piisavalt palju võimsust, katmaks ära oodatud tarbimist. Need ongi hetked, kui kiiresti on vaja käivitada mingisugune juhitav võimsus. Meie, selle asemel, et juurde toota, saadame tarbijatele signaali ning vähendame nõudlust just tänu sellele eespool kirjeldatud inertsusele. Keskmiselt läheb elektrivõrgu balansseerimist vaja kuskil neli korda ööpäevas.
Kui palju peaks selles süsteemis olema tarbijaid, et turgu ehk siis elektri hinda reaalselt mõjutada?
Selleks, et turul midagi ära teha, peab olema 2–3 MW võimsust. Kui meil siin oli ülikõrge hinnapiik, kui megavatt-tunni hind ulatus 4000 euroni, siis tegelikult jäi turult puudu ainult umbes 2 MWh. See on kogus, mida tarbivad 40–50 kontorihoonet. Kuna meie süsteemiga on seotud ka suuremat sorti veepumplad, palju energiat tarbivad puidu- ja paberitööstuse tehased, samuti partnerite õhk- ja maasoojuspumbad, akupangad jmt, siis tuleb see kogus lihtsasti kokku.
Seega, ka iga eratarbimises olev veeboiler täidab selles n-ö suures potis ikka sedasama võrgu elektritarbe juhtimise ülesannet?
Justnimelt. Ja ilma, et kasutajal korrakski vesi külamaks läheks.
Kuidas saavutatakse niivõrd kiire reageerimine võrgu muutustele?
Sellega, et reageerimine ei sõltu inimesest. Automaatika reageerib ja saadab signaali meie partneri süsteemi ja sealt lähevad signaalid juba edasi konkreetsetesse seadmetesse. Kõik see võtab aega paar-kolm sekundit. Ja seadmed siis kas nihutavad set-point´i või lülituvad korraks välja, sõltub seadistusest. Näiteks akud suudavad seda teha momentaalselt, suurematel pumpadel kulub paar minutit aega, et oma inerts ületada.
Kuivõrd paindlikkuse reguleerimine pakub lahendust võrgu sageduse hoidmisel 50 Hz juures?
Just seda tarbimise juhtimine teebki, et meie võrk saaks hakkama ilma kõrvaliste jaamadeta. Sel moel saab hoida sagedust ning kindlustada Baltimaade võrgu turvalisust.
Millist tüüpi seadmete energiatarbimist saab juhtida?
Seadme töö peab olema ette prognoositav. Need on seadmed, mis pole ettevõtte tegevuse peamistes protsessides kõige olulisemad. Ei saa metallifirmal treipingi või keevitusagregaadi tagant plaksti voolu ära võtta. Küll aga saab seda teha n-ö elektrilistes kõrvalprotsessides – jahutamine, kütmine, ventileerimine, pumpamine, akude laadimine.
Juhitavad on ikkagi nn targad süsteemid. Millised täpsemalt?
Soovitan kõigil, kel seisab ees kodu, kontori või tootmishoone juhtimissüsteemi valiku otsus, valida justnimelt tark süsteem. Äpp ei anna tarkust, äpp pole tänapäeval enam nutikuse näitaja.
Aga kui süsteem on tõepoolest tark, siis on see kolmandate osapoolte poolt ligipääsetav ning näiteks Fuseboxi süsteemiga liitumine annab sellise süsteemi kaudu tarbijale kindlasti ka rohkem võimalusi mitte ainult energialt kokku hoida, vaid ka tarbimise pealt teenida. Ja see annab targa süsteemi investeeringule juba konkreetse tasuvusaja.
