-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Mitu aastat on ajalehtede esikülgedel nähtud varem haruldasi uudiseid elektroonikakomponentide, eriti kiipide, puudusest – teema, mis seni huvitas vaid erialaspetsialiste ja investoreid, muutus äkki oluliseks nii tavainimeste kui riigijuhtide jaoks.
Selgus, et kiibitööstus, mis seni märkamatult globaliseerus, oli muutunud kriitiliselt tähtsaks ja mõjutas kõiki elualasid. Seiskusid autotehased, komponentide hinnad kasvasid kordades, tarneajad pikenesid aastatepikkuseks, tarnijad nõudsid siduvaid tellimusi ühe-kahe aasta peale ette ning kõik ettevõtted püüdsid oma laovarusid kasvatada, mis omakorda defitsiiti süvendas.
Kiibid kui strateegiline kaup
Alustati täiendavate suurte tehaste rajamist USA-sse, Euroopasse, Jaapanisse, Koreasse ning Hiinasse, investeerides selleks sadu miljardeid. Mullu alustati maailmas 33 kiibitehase ehitust, tänavu peaks lisanduma veel 28. Kiipidest on saanud strateegiline kaup ning riigid püüavad selles vallas oma sõltuvust vähendada.
Aastakümnetega oli kiibitööstus globaliseerunud ning muutunud ülimalt efektiivseks, ettevõtted ja regioonid olid tugevalt spetsialiseerunud, mis ühelt poolt tagas madalad hinnad, teisalt aga muutis süsteemi haavatavaks. Terviklike tarneahelate loomine igas regioonis kindlasti vähendab seda, kuid nõuab ülisuuri investeeringuid (analüütikute andmetel ligi triljon dollarit) ning tõstab komponentide hinda. Siiski on suurriigid otsustanud seda teed minna.
Nõudlus püsib jätkuvalt kõrge
Tänaseks on olukord mõnevõrra stabiliseerunud, aga kriisieelset taset pole kindlasti veel saavutatud. Ühest küljest on hakanud tööle mitmed kriisiajal ehitatud või laiendatud kiibitehased. Teisest küljest algas juba 2022. aasta teisel poolel tõsine langus laiatarbeelektroonika, arvutite ja mobiiltelefonide turul, mis jätkus ka käesoleva aasta esimeses kvartalis, kui personaalarvutite müük langes üle 30%.
Põhjuseks on koroonapandeemia ajal hangitud seadmete suur hulk ning inflatsioonist tingitud ostuvõime langus. Seetõttu on märgatavalt paranenud oluliste arvutikomponentide – protsessorid, mälukiibid – saadavus ja on langenud nende hind.
Samas ei ole märgata langust tööstuselektroonikas, autotööstus ei ole ikka veel suutnud korvata kriisiaastatel tarnimata jäänud toodangut ning järsult on kasvanud kaitsetööstuse vajadused. Seetõttu püsib jõuelektroonika, kõrgsagedustehnika ja mikrokontrollerite nõudlus kõrgena, komponentide hinnad ei ole langenud ning tarneaeg võib endiselt olla üle 50 nädala.
Rohepööre suurendab nõudlust
Jõuelektroonika komponentide tootjate (Infineon, Wolfspeed, NXP, STM) juhid rõhutasid mullu novembris Electronica messil, et jätkavad uute tehaste rajamist, kuid sellele vaatamata võib mitmete, eriti ränikarbiidil põhinevate jõuelektroonika komponentide nõudlus pakkumist ületada veel aasta või kaks. Nõudlust toetavad üha kasvavad investeeringud roheenergeetikasse, elektritransporti, energiasalvestusse.
Analüütikute hinnangul peaks autotööstuses enamlevinud 28–40 nm tehnoloogias valmistatud kiipide saadavus paranema käesoleva aasta lõpus. Kuid vanemate, >65 nm kiipide saadavusega võib olla raskusi ka järgmisel aastal, sest selliseid tehaseid eriti juurde ei ehitata.
Eesti elektroonikatööstus on keskendunud tööstuselektroonikale, sideseadmetele ja autotööstusele, seetõttu oli meil 2022. aasta suurepärane ning ka tänavu ootame häid tulemusi.
Ent tööstuselektroonika komponentide tarneajad püsivad endiselt pikad ja sellega peavad arvestama ka meie kliendid. Lisaks peab arvestama passiivkomponentide ja pistikute pikkade tarneaegadega. Sellistes tingimustes uue tootega turule tulla pole võimalik, kui komponenditarnijatega ei ole sõlmitud siduvaid lepinguid. Start-up-maailma dünaamikaga harjunutele osutub see sageli ebameeldivaks üllatuseks.
