Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest ja väljakutsetest aastani 2035.
Tööstuspoliitika eesmärk oli koos ettevõtjate ja erialaliitudega sõnastada ootused riigile ning leppida kokku teemad, millele valdkonna üleselt jõulisemat tähelepanu pöörata, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ja tõus väärtusahelates.
Minister Tiit Riisalo sõnul on Eesti tööstus end läbi erinevate kriiside näidanud väga kiire kohanejana. Sellegipoolest on sisendhindade tõus, raskused toorme kättesaamisel ning nõudluse vähenemine välisturgudel mõjutanud meie tööstusettevõtete konkurentsivõimet. „Nii tänasest majandusolukorrast ja kiirest tehnoloogia arengust tingituna, aga ka keskkonnast tulenevad väljakutsed nõuavad nii riigi kui ettevõtjate poolt jõulisemat koostegutsemist. Kui me soovime rahvusvahelises konkurentsis püsida ja tõsta oma tööjõu tootlikkuse 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, on vaja rohkem ühist jõupingutust ja fokusseeritust tegevustes. Jätkates sama tööriistakastiga ja sama pingutusega me oma majanduses märkimisväärset kvaliteedihüpet ei saavuta,“ märkis Riisalo.
Järgneb tegevuskava ja ajakava koostamine
Tööstuspoliitika 2035 dokument kujutab endast ettevõtete nägemust ja ootusi riigile tööstuse arengusuundadest ja -vajadustest. Dokument pandi kokku ligi aasta aega kestnud arutelude pinnalt koos ettevõtete ja erialaliitude esindajatega. Järgmiseks sammuks on koostöös partnerite ja teiste ministeeriumitega ühise tegevusplaani ja ajakava koostamine.
Tööstusettevõtjad tõid esile 7 valdkonda, mis vajavad poliitikakujundajate tähelepanu: 1) arendus ja innovatsioon 2) stabiilne majanduskeskkond 3) tööjõud ja haridus 4) automatiseerimine ja digipööre 5) kestlike põhimõtete rakendamine 6) regionaalse ettevõtluse edendamine 7) tööstuse nähtavuse parandamine.
„Valminud dokument on üldsõnalisem kui ilmselt kõik osapooled tahaksid, kuid see on esimene ja väga oluline peatükk tööstusteemalise diskussiooni avamiseks valitsuses,“ rõhutas Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi. Tema sõnul on tööstus jätkuvalt Eesti majanduse selgrooks ning selleks, et kasvaks Eesti tööstuse tootlikkus ja lisandväärtus ning tööstuse kasv ja areng oleks kestlik, on vaja ühiseid jõupingutusi. „Kui näiteks tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine on pigem ettevõtja õlul, siis vajaliku baasinfrastruktuuri olemasolu ja energiahindade konkurentsivõime tagamine on riigi kätes. Tark tööstus ootab tehnoloogiatarku noori ning tuleviku tööstus saab olema tänase hariduse nägu,“ tõi Savi esile.
Ministri sõnul tegeleb riik ka praegu kõigi seitsme tööstusele olulise valdkonna edendamisega, kuid valminud kontseptsioon aitab tegevusi paremini suunata ja ettevõtjate ootustele vastata. Tööstuspoliitika 2035 alusel valmib ka tegevusplaan koostöös ettevõtjate ja teiste ministeeriumitega. „Igaühel on meie majanduses oma roll täita, et tööstuse üleminek traditsiooniliselt tootmiselt targa tootmiseni toimuks võimalikult valutult ja kiirelt ning me ise juhiks seda muutust,“ lõpetas Riisalo.
Eesti tööstuspoliitika 2023
Dokumendi saab alla laadida SIIN.
