Vastavalt võimuleppele korraldati tänavu ümber mitme valitsusasutuse töö ning rohepöörde elluviimiseks loodi kliimaministeerium, mis koondab endas alates septembrikuust seitse kliima, keskkonna ja rohemajandusega seotud valdkonda, mis annavad lõviosa Eesti süsinikuheitest.
Iga valdkonda asub juhtima üks asekantsler, kuus neist on samuti ametis alates 1. septembrist, üks konkurss oli septembri keskpaigas veel käimas. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets kinnitab, et uus struktuur ja konkreetsed tegevusvaldkonnad loovad selgete tööülesannete ja lihtsasti arusaadava vastutusvaldkonnaga ametkonna. Lisaks kinnitab Kasemets, et uue, teatud mõttes ühendministeeriumi loomine ei lähe maksumaksjale senisest kallimaks.
Ministeeriumi esimene suur ülesanne on kokku panna rohereformi vaimust kantud kliimaseadus, mis loodetakse kehtestada järgmise aasta sügisel. Peale selle on kõigis valdkondades omad prioriteetsed eesmärgid, laias plaanis on tänaseks kirjas ka variandid, mis peaksid nende eesmärkide täitmisele viima
„Oleme rohereformiga keskendunud majanduskasvule, uute võimaluste loomisele, aga seda viisil, mis arvestavad senisest rohkem keskkonnamõjudega. See tähendab, et ettevõtted, mis rohkem saastavad, need ka panustavad rohkem keskkonnamõjude leevendamise hüvanguks, sest sisuliselt kogu Eesti süsinikuheide on nüüd meie ministeeriumi erinevate poliitikavaldkondadega kaetud. Välja arvatud põllumajandus ja osaliselt maakasutus,” kirjeldab Keit Kasemets põhimõtteid, mis edaspidi peaksid saama tegevuse pärisosaks. „Kogu edasise tegevuse n-ö suur katus saab olema kliimaseadus, mille aruteludega alustame 20. septembril.”
Rohereform sai tegevuskava
Rohereformi koordineerimisega tegelev asekantsler Kristi Klaas usub, et rohereformi toomine ühe ministeeriumi vastutusalasse võimaldab selle läbiviimisega tõhusamalt tegelda kui seni, mil erinevad ülesanded olid jaotatud erinevate ametkondade vahel. Praeguseks on valitsus kinnitanud ka rohereformi tegevusplaani aastateks 2023–2025.
Kliimaseadus valmib aastal 2024
„Suur eesmärk on kliimaseadus, mille eelnõu loodame valmis saada järgmise aasta kevade lõpuks, suve alguseks. Kliimaseaduse debattides soovime saada vastuseid, kuidas me saavutame eesmärgi, et kasvuhoonegaaside heide erinevates valdkondades väheneks ning kuidas Eesti majandus sellest roheüleminekust võidaks,” märgib Kristi Klaas. „Neid arutelusid on siiani peetud suhteliselt juhuslikult, seal on palju küsimusi, millele ka meie ei oska praegu vastata. Aga loodame, et diskussioonid aitavad vastustele lähemale jõuda.”
Hea teada
Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonnad
- Elurikkus ja keskkonnakaitse, metsandus.
- Energeetika ja maavarad.
- Elukeskkond ja ringmajandus, ehitus.
- Transport, teed ja liikuvus.
- Merendus ja veekeskkond.
- Rohereformi läbiviimine.
- Kliimaseaduse eelnõu koostamine.
Allikas: kliimaministeerium
Riigieelarve menetlus sunnib saastetasudega kiirustama
Septembri alguses said tööstuse erialaliidud valitsuselt keskkonnatasude ehk saastetasude uute määrade eelnõu, millele küsiti valdkonnapõhist analüüsi juba vähem kui nädala pärast.
Selline asjade korraldamine muutis liitude juhid pahaseks. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum tunnistas, et nii lühikese ajaga ei jõua eelnõud isegi korralikult läbi töötada, ammugi mõjuanalüüsi teha.
Millest ikkagi see kiirustamine?
Kantsler Keit Kasemets möönab, et ega ametnikud selle kiirustamise üle uhked ole, aga loodab, et ehk saab eelnõu veel ka selle Riigikogu menetluse ajal arutada.
„Oleks tahtnud varem ja paremini, aga seda me ei jõudnud. Eks kiirustamine on seotud riigieelarve menetlusega, sooviga, et need keskkonnatasud hakkaksid laekuma juba 2024. aasta eelarvesse,” möönab ta.
Kasemets lisab, et tegelikult mõjutavad saastetasud ennekõike väga fokusseeritud sektorit, milleks ongi põlevkivitööstus. „Foon, et saastetasude tõus mõjutab olulisel määral väga suurt hulka tööstusettevõtteid, ei ole minu arvates korrektne,” nendib ta. „Põlevkivisektor annab 95% Eesti õhusaastest ja üle 70% veesaastest.”
Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Kerli Ojakivi märgib, et keskkonnatasude seaduse muutmise eesmärk on suunata ettevõtteid puhtama tehnoloogia kasutamisele.
Nii on vajalik ajakohastada saastetasumäärad põlevkivi- ja ohtlike jäätmete ning vee- ja välisõhu valdkonnas.
„Saastetasude muutmise eesmärk on „saastaja maksab“ printsiibi senisest tõhusam rakendamine, et seeläbi vähendada saasteainete paiskamist õhku, saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete kogust, soodustades taaskasutust,” kirjeldab Kerli Ojakivi muudatuse olemust. „Uute määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine ohtlikkusest, seega keskkonnale ja tervisele ohtlikumad saasteained on kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Nii on vähemohtlikele ainetele ette nähtud 5% tõus ja ohtlikele 15% ning need, mis ei kuulu ühte ega teise kategooriasse, on 10% tõusu.”
Ta selgitab, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järgneva nelja aasta jooksul sammhaaval. Kehtima hakkab tasumäärade tõus alates 1. juulist 2024.
„Kõige enam mõjutab saastetasude tõus põlevkivitööstust, töötlevat tööstust, põllumajandust, vee-ettevõtteid ja soojatootjaid,” märgib Ojakivi.
Ka tema sõnul mõjutab eelnõu 2024. aasta riigieelarvet (riigi tulusid), mistõttu peab menetlus liikuma 2024. aasta riigieelarve menetlusega samas tempos. Sellest siis ka kiirustamine.
„Saastetasumäärade tõstmisel on arvestatud, et see ei oleks ettevõtetele majanduslikult liiga koormav. Uued määrad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad maksimaalset 15%,” räägib Kerli Ojakivi.
Seega tuleb esimest korda kõrgema määra alusel keskkonnatasu maksta 2024. aasta oktoobris, arvestades, et KeTSi kohaselt on tasumine kvartaalne.
