VIDRIK paneb Virumaal digioskused idanema

Ida-Virumaa majanduselu turgutamine on võetud riiklikul tasemel eraldi tähelepanu alla, mistõttu juba paar aastat tagasi asutatud Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskus (VIDRIK) kaasab sealsete ettevõtete digitarkuse edendamisse ka ülikoolide arendusinsenere.

VIDRIK tegutseb TalTechi Virumaa kolledži tiiva all ning innovatsioonikeskuse eesmärk on aidata piirkonna edasipüüdlikel ettevõtetel juurutada kaasaegseid efektiivsust ja säästlikkust suurendavaid uuendusmeelseid lahendusi tehnika- ja IT-valdkonnas. Kuigi loodud algselt konkreetselt selleks, et Virumaa ettevõtteid digiteadmise osas n-ö ree peale aidata, on praeguseks juba selge, et VIDRIK-u ampluaa saab olema palju laiem, hõlmates tegelikult juba praegu kogu Eestit. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et pole mõtet keskusesse koondunud kompetentsi jagada pelgalt ühe piirkonnaga. Kuigi tõsi ta on, et keskuse laiem eesmärk on aidata ikkagi just Ida-Virumaa traditsioonilise põlevkivitööstuse kõrvale tekkida ka muul elujõulisel tööstusel.

Olgu öeldud, et Virumaal on ka teine sarnane keskus – samuti TalTechi Virumaa kolledži allasutusena loodud põlevkivi kompetentsikeskus, mis oma nüüdseks juba päris pika tegevusaja jooksul ei tegele enam ainult põlevkiviga. Nimelt on sellest välja kasvanud omanäoline ringmajanduse teadus-arenduskeskus, kus tegeldakse laiemalt materjalide taaskasutuse temaatikaga.

Ettevõtted vajavad tuge uute ressursside rakendamisel

VIDRIK-u juhataja Heiko Põdersalu märgib, et keskuse ülesanne on ärgitada ettevõtteid aktiivsemalt tegutsema uute tehnoloogiate võimaluste uurimisega ja nende tehnoloogiate kasutusele võtmisega.

„Keskuse tööpõld on lai – alates suurandmete töötlemisest, masinõppe ja -nägemise protsessidest, lõpetades tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse võimalustega ettevõtete töö korraldamisel. Kuni näiteks inimese ja roboti koostöö paikatimmimiseni virtuaalsel platvormil, et näha, kas planeeritav süsteem selles ettevõttes üldse töötab,” iseloomustab Põdersalu VIDRIK-u töövaldkondi. „Üks meie tegevuse sihte ongi tutvustada VIDRIK-u eesmärke ja võimalusi, sest ega firmades nendest veel väga palju teata. Ennekõike tahame välja tuua positiivseid näiteid, mis üldse ajendab ettevõtteid oma tööprotsesse läbi analüüsima ning kuidas nad on teadlaste abiga saanud oma tegevust paremini korraldada.”

Põdersalu hindab, et kõige rohkem tuntakse ettevõtetes puudust inimestest, kes oskaksid innovaatilistele teemadele tähelepanu pöörata ja neid protsesse ellu viia. Selleks, et uuenduslikke tehnoloogiaid või muid protsesse ellu viia, peab firmas olema piltlikult öeldes keegi veduriks, kes neid tegevusi eest veab ja kui ta ise kõike ei teagi, siis on tal olemas info, kellelt vajaminevaid teadmisi saab küsida.

„Ega ettevõtetel ei pruugi olla kohe varnast võtta selgelt sõnastatud probleemi, enamasti on mingid murekohad või kahtlused ja VIDRIK soovibki olla esimene koht, kuhu ettevõtja võiks tulla ja tema ette kerkinud küsimusi esitada,” räägib Põdersalu. „Iga ettevõtte teemad on spetsiifilised. On neid, millega suudame ise hakkama saada, aga on ka selliseid, mille lahendamiseks vajame ülikooli teiste struktuuriüksuste abi.”

VIDRIK-u tegevus on jõudnud ka väljapoole Ida-Virumaa piire. Pildil on Heiko Põdersalu (esiplaanil paremal) külas Viljandi mööblitööstuse ettevõttes Bed Factory Sweden.

Ta ütleb, et juba on kaunikesti tihe koostöö välja kujunenud TalTechi ja Tartu Ülikooli vahel loodud tehisintellekti- ja robootikakeskusega AIRE, mis on samuti sihiks võtnud digitehnoloogiate kohta käivate teadmiste, kontaktide ja rahastusallikate info levitamise ning digivaldkonnaga seotud probleemide lahendamise.

Õiged otsused vajavad olukorra tundmaõppimist

Praeguseks on VIDRIK kaasatud mitmesse projekti, kus ettevõtetes tuleb roboteid tööle panna, lisaks püütakse välja pakkuda parimaid variante roheenergia tootmiseks, samuti proovitakse mitmesuguseid ettevõtte tootmise andmeid analüüsides prognoosida seadmete tööd mingi aja pärast, näha ette rikkeid jmt.

Kõigi nende tegevuste alus on kõigepealt sotti saada, kuidas ettevõte momendil töötab, mingid strateegilised näitajad ritta seada ning neid siis erineval moel läbi rehkendades leida optimaalseimad lahendused, kuidas selles ettevõttes võiks näiteks tootmise juhtimist, tarneahelaid või laomajandust efektiivsemaks muutmise suunas ümber korraldada.

„Reaalne olukord on selline, et ettevõtetes on kasutusel erinevatest aegadest pärit tarkvarad ja andmebaasid, mis iseenesest ju töötavad, aga inimesed tunnetavad, et kõik see hakkab tänapäeva nõudmistele jalgu jääma. Aga ei tea, kust otsast muutmisega pihta hakata,” kirjeldab Heiko Põdersalu tüüpilist seisu, milles paljud firmad asuvad. „Teinekord juhtub, et ettevõttes juba on näiteks robotid kasutusel ja tootmise juhtimine üsna heal tasemel, aga ikkagi tekib protsessis mingi tõrge. Mis polegi ehk kuigi tõsine, aga selle lahendamiseks peab ikkagi aru saama, kuidas kogu süsteem toimib.”

VIDRIK saab nendel puhkudel ettevõtetele tõhusat abi pakkuda, näiteks luua digitaalseid kaksikuid mõne probleemi või olukorra läbimängimiseks, et kui ükskord jõutakse tehnika soetamiseni, tehtaks õigeid valikuid. Ühesõnaga – VIDRIK-u arendusinsenerid püüavad pakkuda igale ettevõttele selle vajadustest lähtuva nn rätsepalahenduse, sest on ju teada, et tüüplahendused alati ja kõikjale ei pruugi sobida.

Õiglane üleminek annab Ida-Virule tõhusa rahasüsti

Lisaks suudab VIDRIK selgust tuua ka roheenergeetika erinevate lahenduste valimise vallas, olgu siis tegu ettevõtte, korteriühistu või energiaühistuga.

„Tahaks nagu panna päikesepaneelid, aga täpselt ei tea, kui palju neid peab olema, milliseid valida ja kas need siis tagavad minu vajadused, kuidas lahendada energiaga varustus tipukoormuste ajal, kui palju peab salvestama, kuidas ise toodetud elektrit ja võrguelektrit kombineerida jmt. See on üsna tavapärane mõtete segadus, mis ühe rohelist energiat tootma hakata sooviva inimese peas võib toimuda. VIDRIK püüab pakkuda talle tema võimalusi ja vajadusi arvestades optimaalseima lahenduse,” selgitab Heiko Põdersalu.

Üldiselt leiab ta, et Ida-Virumaal ikkagi on päris avarad võimalused investeerimiseks ja uutel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete tekkeks. Seda eriti nüüd, kui Ida-Virumaa majandusele ja muule elu-olule on rakendumas õiglase ülemineku fondi vahendid, mis toovad regiooni ligi 340 miljonit eurot Euroopa Liidu raha, mis peaks kaasa aitama uue ettevõtluse arengule, uute töökohtade loomisele ja teadus-arendusalase koostöö kasvule.

Et sellest fondist või ka mõnest muust rahastusallikast investeeringuteks toetust saada, on mõistagi tarvis kirjutada projekte ning ka selles osas on VIDRIK valmis ettevõtjaid või teisi organisatsioone aitama.

„See tähelepanu, mida Ida-Virumaa praegu saab, on sellele piirkonnale kindlasti oluline,” kinnitab Põdersalu. „Siin asuvad ikkagi paljud suured tööstusettevõtted, ka kohalik elanikkond on tööstusega harjunud ning ei ole tingimata igale uuele oma naabrusse rajatavale tehasele vastu.”