Viimase kolme aasta jooksul on Eesti majandus saanud mitmeid tagasilööke – kui koroonapandeemia järel oli juba tunda taastumise märke, siis mullu veebruaris lahvatanud sõda viis majanduse taas langusesse ja see langus kestab.
Kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) pöördus läinud aastal langusesse, moodustades 2022. aastal tervikuna –0,5%, siis käesoleva aasta kuue kuu langus on statistikaameti andmetel juba –3,3%. Enim rahvusvahelist tähelepanu pälvis eelmisel aastal aga Eesti inflatsioon, mis 2022. aasta augustis oli euroala kõrgeim – 23,2%, aasta hiljem, tänavu augustis, kerkis tarbijahinnaindeks 4,3% ja jäi juba Euroopa keskmisest allapoole.
Samas palkade kasv on viimasel kahel aastal olnud üle kümne protsendi, tänavu teises kvartalis näiteks 12,4% (keskmine brutopalk tõusis 1873 euroni). See asjaolu muidugi leevendab inimeste jaoks üldist hinnatõusu, samas aga pärsib ka inflatsiooni pidurdumist.
Baltimaades euroala kõrgeim inflatsioon
Tegelikult ei paistnud kõrge inflatsiooninäitajaga eelmisel aastal silma üksnes Eesti. Kõigis Balti riikides oli see EL-i kõrgeim, ületades ka Lätis ja Leedus 21% piiri.
Siiski oli Eesti inflatsioon ka möödunud suvel Baltimaade kõrgeim. Ja kuigi koguinflatsioon on praegu madalaimal tasemel pärast 2022. aasta algust, jääb see ikkagi kõrgemaks Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärgist.
Läinud aastal, kui sõda Ukrainas tõi kaasa ennekõike energiahindade kallinemise, aga ka mitmete oluliste toorainekanalite ärakukkumise, hakkas avalikkuses levima olukorda iseloomustava väljendina mõiste kobarkriis või hübriidkriis.
Ennekõike tabas see ettevõtteid, ent järsu hinnatõusu näol tegelikult ka kõiki Eesti inimesi. Lõviosa tarbijahinnaindeksi kasvust moodustasid energia ja toidukraami hinnad.
Kui veel aasta esimeses pooles nägid analüütikud, sh Eesti Pank, 2024. aastas võimalust vähemalt paariprotsendiliseks majanduskasvuks, siis praegu enam nii optimistlikud ei olda, mistõttu võime eeldada, et suhteliselt vinduv olukord jätkub ka järgmisel aastal. Kõige suurem painaja vaevab ekspordile orienenteeritud tööstust, eriti sellist, mille sihtturud asuvad Põhjamaades, sest ka sealne majandus ei ela praegu oma parimaid aegu. Languses on kinnisvaraturg, mis viib omakorda langusesse ehitussektori, mille varustamisele olid spetsialiseerunud mitmed Eesti puiduettevõtted.
Elanikkond pole kriisi veel tunda saanud
SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor on seda meelt, et praegu toimuvat ei saa tavakodaniku seisukohast vaadatuna veel majanduskriisiks nimetada, sest meie tööhõive on Euroopa üks kõrgemaid (Eesti keskmine 69,2% – toim), keskmine palk on 10% suurem kui aasta aega tagasi, ettevõtlussektori kasumite kasv oli ligi 20% – pole justkui põhjust kurta.
„Avalikkuses on maad võtnud mõneti kummaline vastuolu tunnetuse ja numbrite vahel. SKP langus on kestnud üle aasta ja selle tõttu peaksime olema justkui sügavas majanduskriisis, aga me räägime selle languse kontekstis püsihindadest ehk et, sellest on maha arvestatud inflatsiooni osa,” arutleb Nestor. „Tegelikult tasub statistikaameti andmetesse suhtuda teatud kriitikaga. Seda just selles, osas kui hästi või halvasti nad on suutnud inflatsiooni mõju püsihindades SKP-le arvesse võtta. Eelmisel aastal meie peamiste kaubanduspartnerite majandused – Rootsi, Soome, Läti, Leedu – tegid päris tubli kasvu, ainus riik euroalal, kus SKP langes, oli Eesti. Ma ei taha seda uskuda.”
Nestor lisab, et nominaalne majanduskasv oli meil tegelikult kiire ja tänu sellele saigi võimalikuks ka hindade hoogne tõstmine.
Tööstustoodangu muutus
SKP muutus
Tulevikule vaadates hindab Mihkel Nestor, et praeguseks võib meil languse n-ö põhi käes olla ja ehk hakkab tööstustoodang ja jaekaubandus püsihindades taastumise märke ilmutama, ent tunnetuslikult läheb pigem halvemaks, sest nüüd on hakanud ka tööhõive langema. Nimelt on avalikkusse jõudnud teated ettevõtetes aset leidnud suurkoondamistest või sootuks mõne firma sulgemisest. Nii on puidutööstuses viimastel kuudel töö kaotanud mitusada inimest.
Sestap hindabki ta praegust aega majanduses üksjagu kummaliseks, sest majanduse käekäiku iseloomustavad numbrid ja üldine tunnetus käivad teineteisele risti vastupidises suunas.
„Tahaks öelda, et meil ei ole siiani mingit kriisi olnud. Minu jaoks seisneb kriisi definitsioon selles, et ühiskonnas laiemalt läheb inimeste elujärg halvemaks,” selgitab Nestor oma mõttekäiku. „Praegust olukorda, kus tööturg on siiamaani heas seisus, ettevõtete kasumid kasvavad, ei saa ma kriisiks nimetada. Ja ma väga loodan, et me ei jõuagi selleni, kuigi jah, tööturu vaates läheb asi pigem halvemaks.”
Hädas on ekspordile suunatud tööstus
Mihkel Nestor möönab, et töötlevas tööstuses, ennekõike, mis puudutab puidutööstust ja ehitusmaterjalide tootmist, on tõepoolest kriis käes. Tema hinnangul ei tohiks see üllatusena tulla, sest probleem on pikaajaline ning tuleneb sellest, et meie ettevõtete peamised partnerid, olgu nendeks siis ehitajad või kinnisvaraarendajad, asusid Põhjamaades, kus tänaseks on ehitusmahud ligikaudu poole võrra vähenenud, võrreldes paari aasta taguse ajaga. Kusjuures ka väljavaated tulevikuks ei tõota head.
„Näiteks Rootsis on ehitusmahud poole võrra kahanenud ja välja antud ehituslubade arv on võrreldav varajaste 1990ndate ajaga,” kirjeldab Nestor. „Positiivne on selle juures ehk see, et nii Rootsi kui Soome on kasvava rahvaarvuga riigid, mistõttu võib kindlalt väita, et ühel päeval taastub nõudlus väga võimsalt. Omaette küsimus on muidugi selles, kuidas see aeg üle elada.”
Kuna töötlev tööstus on suurim sisemajanduse kogutoodangusse panustav sektor (ca 15%) ja suurim ka tööhõive mõttes (puidutööstus sh sektori suurim), siis mõjutab selle sektori madalseis (puidutööstuse tootmismaht on tänavu langenud 2016. aasta tasemele) kahtlemata tööhõivet, iseäranis just maapiirkondades, kus puiduettevõtted on oluliseimad tööandjad.
Nestor märgib, et suured ja tugevad ettevõtted võivad küll keerulistel aegadel töötajaid koondada ja investeerimisplaane külmutada, aga päriselt nad ära ei kao. Niisamuti, nagu ei kao meie naabrid, maailma ühed jõukamad riigid – Soome, Rootsi, Taani, Norra, kes mingi aja pärast kriisist väljuvad ja küllap siis tekkib taas ka huvi Eesti toodangu vastu.
Lõppeks teevad kriisid majanduse tugevamaks
Praegusele kehvapoolsele olukorrale tööstuses Nestor kiiret lõppu praegu ei näe. Sestap on ka tuleva aasta majandusprognoose hakatud vaoshoitumaks seadma.
Ta räägib, et majanduskasvu on üldiselt lihtsam ette prognoosida kui majanduskriise. Keegi ei osanud ette näha mastaapset koroonapuhangut või täiemahulise sõja algust Ukrainas koos kõigi nendest tingitud tagajärgedega.
„Järgmiseks aastaks keegi mingit imelist majanduskasvu ette ei näe. Mure on selles, et praegu läheb kehvasti just meie peamistel kaubanduspartneritel, aga Eesti majandus on ekspordist väga sõltuv,” nendib ta.
„Soovides ikka optimismi säilitada, loodan, et me pole kuigi halvas seisus kehvemasse perioodi sisenemisel. Majandus ei saa kogu aeg lineaarselt kasvada, vahepeal tulevad kriisid sisse. Samas kujutavad need kriisid endast ka tervendavat protsessi, millest majandus väljub tugevama ja efektiivsemana, kui ta varem oli.”
