-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Kõrgkoolidevahelise teadus- ja arendusprojekti tugipunktideks Ida-Virumaal on TalTechi Virumaa kolledž ja Tartu Ülikooli Narva kolledž.
Ühelt poolt saab maakonnas pikaajaliselt tegutsenud kolledžite kaudu viia meie tippülikoolide teadlaste arendused kohalike ettevõtjateni. Teisalt tugevdavad kolledžid selles protsessis ka enda teadustegevuse potentsiaali investeerides nii olemasolevatesse ja uutesse võimekatesse inimestesse kui ka vajalikku taristusse.
Kuue aasta jooksul tegelevad Ida-Virumaale uute energeetika, robootika, tehisintellekti, keemiliste protsessidega väärindamise, ringmajanduse ning sotsiaalse keskkonnaga seotud lahenduste väljatöötamisega ligi 150 teadlast 22 töörühmas. Nende hulgas on akadeemikuid, professoreid ja teadureid nii Eestist kui välismaalt, sh nii Kohtla-Järvelt kui Narvast. See teadlaste vägi arendab lahendusi, mille kaasabil muudetakse kohalikud aherainemäed väärtuslikuks ringmajanduse toormeks, arendatakse keemilise ringlussevõtu ning haruldaste muldmetallide rakendamise protsessi. Minnakse üle senisest efektiivsemale päikese- ja tuuleenergia rakendustele või töötatakse välja infotehnoloogilised ja sotsiaalmajanduslikud rakendused.
Kõrvuti uurimisrühmade tegevusega uuendatakse ja avatakse koostöös ettevõtetega regionaalsetes kolledžites unikaalseid õppekavasid. Teadlaste kaasamine õppetöösse muudab selle atraktiivsemaks ja teaduspõhisemaks ning meelitab maakonda noori ja nutikaid. Mikrokraadid avavad maakonna elanikele uued võimalused täiend- ja ümberõppeks, sillutades teed põnevale karjäärirajale.
Latt on seatud kõrgele
Anname endale aru, et latt on seatud kõrgele ning ees ootab palju tööd, et kõik need eesmärgid saavutada. Kuid meil tuleb see pingutus teha, et Ida-Virumaal pöörduks tõusuteele nii majandus kui inimeste heaolu.
Nagu ütles president Alar Karis novembri lõpus Ida-Virumaad külastades intervjuus maakonnalehele Põhjarannik, tuleks maakonnas aur ja ressursid suunata põlevkivi kasutamiselt uute innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele. Oluline on osata rakendada ka olemasolevaid, sh põlevkivitööstuse tehnoloogiaid. Just nende suundade teostamiseks on nii TalTechi kui TÜ teadlased asunud tegutsema õiglase ülemineku tõukefondide toetusel.
Mul on hea meel, et nii teadlaste kui ettevõtjate valmidus koostööks on suur. Ida-Virumaal tegutsevad suurettevõtted on juba teinud märkimisväärseid investeeringuid rohe- ja ringmajandusse. Ning mõnedest bürokraatlikest tagasilöökidest hoolimata on nad valmis investeerima lahendustesse, mis teaduspõhiselt näitavad majanduslikku perspektiivi.
Novembris toimunud foorumi järel on Virumaa kolledži poole pöördunud väikeettevõtted ja pakkunud koostööd nende ideede realiseerimisel ning rahastuse taotlemisel. Oleme avatud kõikidele koostöövormidele nii ettevõtete kui kohalike omavalitsustega. Teadlased kinnitavad, et on häälestunud praktiliste innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele.
Ida-Virumaa kui Ida-Võlumaa
Foorumil räägiti palju ka nö Ida-Virumaa spetsiifikast. Toodi välja nii probleeme (näiteks noorte spetsialistide elutingimused) kui ka olemasolevaid väärtusi (palju tugeva oskusteabega spetsialiste, rikkalikud maavarad, kaunis loodus jm). Eriti meeldis mulle TalTechi teadusprorektor Erik Puura ettekanne, milles ta rõhutas õiglase ülemineku aluspõhimõtet – kedagi ei jäeta maha. Kuna kogu riik on aastakümneid saanud Ida-Virumaalt energiat, siis nüüd on ülejäänud Eesti kohustus aidata kaasa Ida-Virumaa uuele tõusule.
Südamesse läks foorumil tervitussõnavõtu teinud Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseri, kelle sünnilinn on Jõhvi, märkus – Ida-Virumaa on tegelikult Ida-Võlumaa. Nii ongi – siin on palju võimalusi ja imelised inimesed!
