Eesti riigi eesmärk jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni eeldab suuri muudatusi igas valdkonnas, sh energeetikasektoris.
Viimastel aastatel üha võimendunud energiakriis on samuti nõudnud riigilt otsustavaid samme, et sellele tõhusaid lahendusi leida. Jõudmaks kliimaneutraalsuseni ja lahendamaks tekkinud kriisi, on üks oluline lahendus taastuvenergia osakaalu kiire tõstmine.
Eesmärk on seejuures juba võetud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergeetika vähemalt 100% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest. Võttes arvesse, et taastuvenergeetikas on suurim kasvupotentsiaal tuuleenergeetikas (nii maismaa kui ka meretuuleparkide näol), on seega vajalik tuuleenergeetika tootmismahtu suurendada võimalikult kiiresti, tagades seejuures selle kavandamise protsessi kvaliteeti tervikuna.
Vähem etappe menetluses
2022. aastal auditeeriti riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõju hindamise ja lubade protsessi. Auditi tulemusel on ministeeriumid teinud viimastel aastatel tihedat koostööd, et leida võimalusi, kuidas parandada haldusmenetluste läbiviimise praktikat ning valmistanud ette konkreetseid õigusaktide muudatusi eelnevalt nimetatud valdkondades.
Mida on tuuleenergeetika tootmise arendamisele kaasa aitamiseks teinud regionaal- ja põllumajandusministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine Eestis? Kõige olulisema tegevusena menetluste tõhustamiseks alustasime kehtiva õigusruumi muutmisega. Kuna praegu toimub tuuleenergeetika planeerimine valdavalt kohalike omavalitsuste eestvedamisel, oli esmajärgus oluline leida võimalusi just kohaliku omavalitsuse planeeringute menetluse tõhustamiseks.
Nii on juba 2023. aasta märtsist võimalik tuuleparkide planeerimisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga loobuda ühest menetlusetapist (detailse lahenduse menetlusest) ja kehtestada planeering tuulepargi asukoha eelvaliku järgselt. Selle võimaluse kasutamiseks tuleb asukoha eelvalik koostada täpsemalt ning määrata tuulikute maksimaalne arv, kõrgus ja põhimõttelised asukohad.
Kõik osapooled laua taha
Vähemoluline ei ole ka see, et planeerimismenetluses läbi viidav mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine, peab võimaldama veenduda selles, et konkreetsete tingimuste seadmine asukohavalikul on toimunud kõiki huve ja mõjusid arvestavalt.
Selleks, et muudatuste rakendamine toimuks kohalikel omavalitsustel tõrgeteta, oleme vastavate muudatuste jõustumisele eelnevalt ja järgnevalt muudatuste rakendamise võimalusi järjepidevalt selgitanud ja kohalikke omavalitsusi abistanud.
Veelgi tõhusama koostöö edendamiseks ja parimate praktikate rakendamiseks oleme ellu kutsunud igakuiselt koguneva kohalike omavalitsuste ümarlaua. See on võimaldanud kohalikel omavalitsustel omavahel kogemusi jagada ning riigiasutustel omapoolseid lahendusi pakkuda ja soovitusi anda.
Plaanime sellega kindlasti ka jätkata ning ühiselt jõuda selleni, et tuuleenergia arendust võimaldavad planeeringud kehtestataks ja neid ka ellu viima asutaks.
Selleks, et võimestada KOV-e tuuleparkide planeerimisel, oleme spetsialistide puuduse ja uuringute tellimise vajaduse katmiseks ning juriidilise abi ja kommunikatsiooni tõhustamiseks loonud meetme mahuga viis miljonit eurot.
Igal tuuleenergeetikat kavandaval kohalikul omavalitsusel on võimalus taotleda 200 000 eurot igasugusteks tegevusteks, mis aitavad kaasa planeeringute kvaliteetsemale koostamisele ja kiiremale menetlemisele. Meetmega soovime kõigile tuuleparke kavandavatele kohalikele omavalitsustele tagada, et planeering finantsvahendite puudumise tõttu seisma ei jääks.
Kuna tuulepargi rajamine ei lõpe planeeringu kehtestamisega, toetatakse pärast planeeringu kehtestamist toimuvaid jätkutegevusi 50 000 euroga. Esimesest voorust sai toetust 18 kohalikku omavalitsust, kokku ca 1,4 miljoni euro väärtuses. Raha taotleti nt taastuvenergia projektijuhtide ja spetsialistide palkamiseks ning juriidilise, keskkonnaalase ja avalikkuse teavitamise ja kaasamisega seotud ekspertteadmise teenuse kasutamiseks. Uus taotlusvoor on kõigile huvitatud omavalitsusele taas avatud ja seda kuni 31.12.2024 või kuni vahendite lõppemiseni. Rohkem lisainfot on kõigil huvilistel võimalik saada Riigi Tugiteenuste Keskuse leheküljelt www.rtk.ee.
Võimalikult kiire planeerimine
Tegeleme ka omalt poolt aktiivselt sellega, et tuuleenergeetika kasutuselevõttu hoogustada. Oleme kahes Eesti piirkonnas riigi eriplaneeringuga planeerimas meretuuleparkidele elektriühendusi. Liivi lahes keskendume konkreetse meretuulepargi ühendamisvõimalustele ning Saaremaale loome eeldused põhivõrguga ühendumiseks kõigile piirkonnas merealal planeerida soovivatele arendustele. Mõlema planeeringu kehtestamiseni plaanime jõuda 2026. aastal.
Kui Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringuga oleme juba lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisega lõpuni jõudnud, siis Eesti-Läti neljanda elektriühenduse 2026. aastal kehtestamiseks peame kiirema planeerimismenetluse saavutamiseks rakendama täiesti uusi praktikaid.
Oleme esitanud ka täiendavad ettepanekud taastuvenergiat kavandavate planeeringute menetluse tõhustamiseks Riigikogus menetluses oleva taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist võimaldava eelnõusse lisamiseks. Eesmärk on mõlema riigi eriplaneeringuga järgmise kahe aasta jooksul kehtestamiseni jõuda.
Planeeringu käigus hinnatakse kõiki asjakohaseid elektriliini rajamisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Rohkem lisainfot riigi eriplaneeringute kohta saab veebipaigast riigiplaneering.ee.
Rajame taastuvenergialahendused kiires tempos
Taastuvenergiaprojekte arendava Sunly Eesti maajuht Klaus Erik Pilar märgib, et maismaatuulepargid täidavad 2030 Eesti taastuvelektri eesmärgi, isegi kui tänastest arenduses olevatest projektidest realiseeruvad vaid pooled. Tegu on Eesti ajaloo suurima puhta energia tootmise lainega.
„Sunly näeb, et eesmärk on saavutatav, kuna riik on taastuvenergia arendamise võtnud üheks oma põhieesmärgiks,“ ütleb Pilar. „Rahvusvaheline huvi Eestis maismaatuule- ja hübriidparkide arendamiseks on väga suur. Ennaktempos liikumine kindlustab energiajulgeoleku ja tarbijatele taskukohase energiahinna.“
Klaus Erik Pilar usub, et maismaatuuleparkide valmimist kavandatud mahus ja ajaraamis soodustavad riigi tehtavad sammud taastuvenergeetika kiirendamiseks ja keskkonnauuringute varane läbiviimine.
„Esiteks on oluline tagada proportsionaalsete salvestuslahenduste olemasolu, mis võimaldab näiteks tuulerohketel perioodidel elektrit salvestada ja kasutada hiljem,“ selgitab Pilar. „Suured energiasalvestuse lahendused, nagu Sunly ja Alexela arendatav Paldiski pump-hüdroelektrijaam, on selles valguses kriitilise tähtsusega.“
Ta lisab, et tuleb muuta lihtsamaks ka akude kasutuselevõtt, seda ka riigi tehtavates hangetes tulevikus.
Ja kindlasti on Pilari hinnangul vaja nutikat tarbimise juhtimist, kus turuosalised oleks motiveeritud oma tarbimist vajaduse tekkimisel kiirelt vähendama.
