Eesti on metsa poolest rikas maa. Oleme üks metsarikkamaid riike maailmas ja mets katab ligi poole meie maismaast. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sest seovad atmosfääris olevat süsinikku puittaimedes ja metsamullas. Puit on hinnatud tooraine, ehitusmaterjal ja üha olulisem taastuvenergiaallikas.
Vaatamata levinud kartustele ei ole Euroopa Liidul mingit plaani puiduenergia kasutamist keelata. Hoopis vastupidi. Bioenergeetikal on väga suur tähtsus Euroopa taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja seda eriti kohalikul tasandil ning metsarikastes riikides.
Siiski, vaatamata biomassi taastuvale päritolule, tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata metsade jätkusuutlikule majandamisele, mis peab toimuma ilma looduse loomulikku taastumisvõimet ületamata. Samuti peab paranema ressursikasutuse efektiivsus. Just seetõttu uuendatakse regulaarselt energeetikaga seotud direktiive, et suurendada sektori läbipaistvust, väärtustada jätkusuutlikke majandusvõtteid ning suunata ettevõtteid kasutama uuemaid tehnoloogiaid.
Küttepuidu tarneahelat peab saama jälgida
Bioenergeetikat kombineeritakse järjest enam erinevate heit- või keskkonnasoojuse ammutamise viisidega, et saavutada suurem efektiivsus ning madalamad kulud ilma varustuskindluses järeleandmisi tegemata. EL-i tasemel oodatakse järjest suuremat tõhusust tootmises, energia ülekandevõrgustikes ning ka lõpptarbijatele ettenähtud seadmetes. Üldise energiavajaduse vähendamisel on suured ootused üleeuroopalisel renoveerimislainel.
Möödunud aasta lõpus jõustunud taastuvenergia direktiivi muudatusega kasvas vajadus muuta puiduenergeetika tarneahelad veel paremini jälgitavaks, et igal tasandil oleks energiapuidu päritolu tuvastatav. Analoogselt teiste metsatööstuse harudega.
See kõik tõstab ootusi ja nõudmisi metsaomanikele, puidukogujatele ja kogu logistikaahelale. Kõik majandustegevuse osapooled peavad olema suutlikud vastavaid tõendeid ning päritolutunnistusi saadetistele lisama ning neis sisalduvat informatsiooni töötlema.
Kogutud dokumentatsiooni vaatab lõpuks üle sõltumatu ning metsanduspädevusega audiitor, kelle koostatud raporti järgi loetakse toodetud energia taastuvaks või siis mitte.
Seega, ei keelata mitte puidu kasutamist, vaid piiratakse ilma kindla päritoluta puidu taastuvenergiaks lugemist. Eesti õigusesse võetakse vajalikud muudatused üle juba lähiajal ning tehnoloogiat fännava digiriigina ei tohiks meil tekkida ületamatuid probleeme.
Eesti soojusmajandus ja varustuskindlus
Euroopas on ärevad ajad. Ukrainas toimuva aktiivse sõjategevuse taustal on lahti rullunud energiasõda. Seetõttu on importkütuste hinnad olnud viimasel ajal hüplikud. Möödunud aasta alguses esines lausa probleeme teatud kütuste kättesaadavusega.
Eestis on taastuv puiduenergia olnud aastatuhandeid iseenesest mõistetav. Seetõttu on Eesti mets ka täna oluline ressursiallikas, mis pakub meile kodumaist, turvalist ja jätkusuutlikku varustuskindlust.
Alates ehitusmaterjalidest kuni küttepuidust saadava taastuva energiani. Metsavarude säilitamisse ja taastootmisvõimesse tuleb kindlasti suhtuda täie tõsidusega, sest meie piirkonnas püsib vajadus soojusenergia järele.
Kaugküte on Eestis levinuim kütmisviis, sest suurem osa inimesi on koondunud linnadesse. Kodumaise puiduhakke kasutus Eesti kaugküttesektoris on olnud kasvavas trendis juba kümmekond aastat, sest on võimaldanud kasutada just madala kvaliteediga materjali, mis isegi ahju ei sobiks.
Võime olla kaugküttesüsteemide üle uhked, sest Eesti soojusmajanduse rohepöördest on suur osa juba ammu tehtud. Mitmekülgse energiaplatvormina on kaugküte oluline tööriist linnade keskkonnajalajälje vähendamisel.
Uus Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv pakub lausa välja, et juba lähiaastatel peaksid kõik Euroopa Liidus olevad hooned olema renoveeritud, kõrge energiatõhususega ning heitmevabad (loe: fossiilkütuste vabad). Kaugküte võimaldab seda saavutada lihtsalt, soodsalt ja mugavalt.
Hakkpuit annab kaugküttele varustuskindluse
Selgelt on näha, et fossiilkütuste ajutine valitsusaeg on ümber saamas ning oleme tagasi pöördumas taastuvenergia juurte juurde, mis on viimase sajakonna aasta jooksul kippunud ununema. Arengud muidugi jätkuvad, sest näiteks Tallinnas, Tartus ja ka mujal otsitakse võimalusi heitsoojuse ja keskkonnasoojuse kasutamiseks kaugküttesüsteemides.
Samuti on arendamisel mitmed soojusenergia salvestuse projektid, mis parandavad efektiivsust, vähendavad tipukütuste vajadust ning annavad oma panuse ka varustuskindlusesse ja energiajulgeolekusse.
Eestis kaugküttesektoris aastate jooksul tehtud investeeringud on taganud selle, et kodumaine hakkpuit on suutnud asendada kaugküttejaamades suure koguse kõikuvate hindadega välismaiseid fossiilseid kütuseid ning pakub praegu terves riigis kodumaist varustuskindlust soodsa hinnaga.
Kaugkütte kõrget kvaliteeti tõendab fakt, et viimastel aastatel on sellega liitmine olnud stabiilselt tõusvas trendis. Näiteks 2022. aastal liitus Eesti kaugküttesüsteemidega rekordiliselt lausa üle 800 hoone.
Nagu kaasaegsetele suundumustele kohane on ka Eesti kaugküttesektoris alates 2023. aastast kasutusel energiapuidu tõendatud ja kontrollitud tarneahel. Selliselt on energiatootjatel võimalik veenduda tarnitud puiduhakke säästlikus päritolus.
Märgis näitab kätte energiatõhusa kaugkütte
Esimene pilootaasta on möödas ning nüüd on kokkuvõtete tegemise aeg. Jääb vaid loota, et meil on piisavalt sõltumatuid metsaaudiitoreid, kes suudavad kogutud dokumentatsiooni läbi töötada ning vajadusel teha ettepanekuid süsteemi täiustamiseks.
Kaugkütte energiatõhususe tõendamiseks on juba aastast 2018 Eestis kasutusel tõhusa kaugkütte tunnustussüsteem, mis väärtustab taastuvenergiat. Sellise tunnusmärgi saanud võrgupiirkondi on tänaseks 106.
Märgise aluseks on taastuv energiaallikate kasutamine ning see tõendab võrgupiirkonna vastavust kõigile energiatõhususe nõuetele vastavalt Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL olevale tõhusa kaugkütte ja -jahutuse definitsioonile.
Tarbija jaoks annab märgis kvaliteedigarantii, mis tähendab tõhusat, keskkonnasõbralikku, soodsat, mugavat ning just lähiümbruses toodetud energiat.
Kaugküte elab juba pikalt rohepöörde vaimus
Sõna rohepööre tuli meie leksikas laiemalt kasutusse 2019. aastal. Eesti kaugküttesektoris on selliselt mõeldud ja tegutsetud juba rohkem kui 15 aastat.
Samas, kliimamuutuste pidurdamine ning soojenemise peatamine on mastaapne ettevõtmine ning igaühe pidev panus on väga oluline. Ikka selleks, et tuleviku kliima oleks stabiilsem, meil oleks jätkuvalt neil aastaaega ning võimalik näiteks veebruaris Tartu suusamaratoni sõita.
Sarnane soojusmajanduse dekarboniseerimise protsess on käimas kogu Euroopas, kus püütakse samuti vähendada sõltuvusi välismaistest kütustest. Säästlikud biokütused, erinevate heitsoojuste kasutamine ning energiasalvestus on arenev trend.
Hea on teada, et taastuvelektri ülekülluse perioodidel saab tuleviku kaugküttesüsteem osaleda elektriturul vajaliku stabiilsuse pakkujana ning kanda soodsad elektrihinnad edasi ka soojuse ja tarbevee kasutajatele.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et meie pikaaegsed kogemused kaugkütte ja bioenergiavallas on kasulikud kogu Euroopale. Jagame neid kogemusi kõigi soovijatega. Seda siis nii energiasõja kui ka kliimaeesmärkide täitmise valguses.
