• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Õiglase Ülemineku Foorumil räägitakse tööstuse tulevikust ja paindlikust tööjõuturust

autor: Piret Ehrenpreis, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõunik
november 2024
Kategooria: Rohepööre
14. novembril 2024 Narvas toimuval Õiglase Ülemineku Foorumil räägitakse tööstuse tulevikust ja paindlikust tööjõuturust. Pildil: Õiglase ülemineku fondi teduskonsortsiumi projekti raames luuakse Tartu Ülikooli Narva kolledžisse robootika õppe- ja teadustöövõimalused. Foto: Silver Gutmann

Õiglase ülemineku fondi teduskonsortsiumi projekti raames luuakse Tartu Ülikooli Narva kolledžisse robootika õppe- ja teadustöövõimalused. Foto: Silver Gutmann

14. novembril 2024 Narvas toimuval Õiglase Ülemineku Foorumil on teadlaste, ettevõtjate ja otsustajate tähelepanu all nii kestliku tööstuspoliitika võimalikkus, energiatootmise ja tööstuse uued tuuled kui ka seni kasutamata lahendused tööjõu arendamisel.

Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi toel tõuke saanud muutuste tulemusena võime loodetavasti 20–30 aasta pärast rääkida mitmekesisemast ettevõtlusest kui seni ja tööjõuturu innovatsioonist. Tänavusel foorumil käsitletakse lähemalt suundumusi, mis neid muutusi tugevalt mõjutavad.

Kestliku tööstuspoliitika võimalikkus ja vajalikkus

Kliimamuutused ja üleilmsete geopoliitiliste jõujoonte ümberkujunemine on toonud enamikus riikides teadliku tööstuse toetamise poliitika taas tähelepanu keskpunkti. Foorumil on Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudi professori Erkki Karo veetavas teemaplokis teravdatud tähelepanu all kestlik tööstuspoliitika ehk see, kuidas riigid saavad aidata ettevõtetel ja tööstusel muutuda rohelisemaks, säilitada või kasvatades seejuures oma konkurentsivõimet.

Teemale lisab keerukust tõsiasi, et omavahel põimuvad majanduse üldise konkurentsivõimega seotud eesmärgid ning keskkonnahoidu, turvalisust ja kaitsevõimekust puudutavad sihid. „Kuna isegi Euroopa Liidu riikidel on nendes valdkondades erinevad vajadused ja väljakutsed, muutub üha olulisemaks riikide võime töötada välja strateegiad ja visioonid, mis aitavad roheleppe, õiglase ülemineku ja teiste Euroopa Liidu algatuste ning kohaliku poliitika sidumise ja koordineerimise kaudu kohaneda üldiste tehnoloogiliste, majanduslike ning poliitiliste arengutrendidega ja hoida oma arengupotentsiaali,“ ütles Karo.

Eesti tööstuse lisandväärtuse suurendamise võti on Virumaal

Eesti majanduses on põhiline ekspordiallikas tööstustoodang. Ekspordivõime suurendamisel on ainuvõimalik tee võtta kasutusele kõrgtehnoloogia. Sellel põhinevad nii elektromobiilsustööstus (elektriautod, -droonid ja muud elektrisõidukid), kosmosetööstus, kaitsetööstus kui ka meditsiinitööstus. Eesti täisliikmesus Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis CERN annab uusi võimalusi ka kiirenditehnoloogia vallas.

Teadusmahuka ettevõtluse teemaplokki juhtiv Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto rõhutab, et kõikide eelnimetatud tööstusharude ühine nimetaja on vajadus keerukate ja erimaterjalidest toodete järele, mis sisaldavad elektroonikatööstuses strateegilise tähtsusega keemilisi elemente ja kriitilist tooret, mida püütakse tulevikus üha enam taaskäitluse teel hankida.

Et selleks vajalik tehnoloogia on alles loomisel, näeb Otto Ida-Virumaas võimalust saada Euroopas sellel alal eestvedajaks. Näiteks võiks Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži juurde rajada õppiva tehase, kus uuritaks vastavate toormete taaskäitlust. Õppiv tehas võimaldaks ühtaegu strateegiliselt tähtsate elementide töötlemist ja kasutamist ning uuringud, kuidas selleks vajalikke meetodeid edasi arendada.

Tööjõuturg muutuste tuules

Tööjõud on eri pooli ühendav väärtus ja hea argument, miks rajada ettevõtteid just Ida-Virumaale. Sealne mitmekesistuv ja muutuv majandus vajab paindlikumat tööjõuturgu ja sageli ka konkureerivate poolte tihedamat suhtlemist ja koostööd.

Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professori Triin Vihalemma eestvedamisel tuleb foorumil jutuks, kuidas saavutada pragmaatiliste lahenduste abil leebem üleminek väheste suurettevõtete ja elupõliste ametite keskselt süsteemilt tööjõuturule, mida iseloomustab paindlik ümberõpe, sisukas tööandjate ja koolitajate vaheline koostöö ning harjumus planeerida oma karjääri iseseisvalt. Ida-Virumaa ja Eesti olukorra analüüsi kõrval tutvustatakse Taani piirkondlikku tööjõuseiret.

Õiglase Ülemineku Foorumit korraldab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühine teaduskonsortsium, mille eesmärk on soodustada eeloleva viie aasta jooksul Ida-Virumaa majanduse mitmekesistumist ja üleminekut kestlikumale arenguteele. Konsortsiumi tööd rahastavad Euroopa Liit ja Eesti riik õiglase ülemineku fondi eelarvest.

Lisainfo

Tutvu Õiglase Ülemineku Foorumi päevakavaga https://teadusidavirumaal.ee/oiglase-ulemineku-foorum-2024/

Sildid: Eesti tööstusEuroopa LiitIda-VirumaakestlikkusÕiglase Ülemineku FoorumrohepööreTallinna TehnikaülikoolTartu Ülikooltööjõud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tööstuse tootmismahu langus aeglustub

Järgmine artikkel

Ekspordile hoogu juurde: Eesti tööstusettevõtted osalevad mainekal Saksamaa messil

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

10/03/2026
Järgmine artikkel
5.-7. novembrini 2024 osalevad kuus Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtet Saksamaal toimuval messil FMB 2024. Eesti delegatsioon messil. Fotode autor EIS.

Ekspordile hoogu juurde: Eesti tööstusettevõtted osalevad mainekal Saksamaa messil

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.