Sievi on valinud oma toodete edasimüüjateks professionaalsete jalatsite, riiete, isikukaitsevahendite ja töötervishoiu teenuste pakkujad üle Euroopa. Piirkondlikku tegevust aitavad koordineerida kohalikud Sievi esindajad, kes aitavad luua kliendisuhteid edasimüüja ning lõppkasutajate vahel.
Balti riikide piirkonnajuhi Ülar Verevi sõnul tähendavad keerulised ilmastikuolud seda, et riided ja jalatsid peavad olema kvaliteetsed.
„Kontoris saab õhku soojemaks või jahedamaks sättida, aga välitöödel on kaitsev riietus meie kliimas väga oluline. Mugavate jalatsite kasutaja ei pea muretsema iga sammu pärast keerulistes oludes ning spetsialist saab keskenduda oma tööle,“ kinnitab ta.
Ülar Verev toob esile, et Sievi osas arvestavad tootearendajad tagasisidega, mida edasimüüjad või lõppkasutajad räägivad: „Tänu sellele uueneb meie igaaastane kataloogi valik ning vajalike omadustega Sievi jalatsid jõuavad paljude põnevate töövaldkondade juurde kasutusse.“
Kliendile sobilikke lahendusi pakuvad professionaalsed edasimüüjad, kes on aastaid tööohutuse valdkonnaga tegelenud ning on kursis erinevate riskide ja nõutud standarditega.
„Hea müügimees ei paku soodsaimat lahendust vaid kuulab klienti ning tagab usaldusväärse koostöö erinevate osapoolte vahel aastateks. Sieviga ei libastu keegi,“ leiab Ülar Verev.
Soome Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid
Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks.
Esimesed talvemärgid saabuvad Sievi külla igal aastal juba oktoobris, mil värviline sügis vahetub talvise maastikuga, mis on nagu postkaardipilt muinasjutulisest maailmast.
Küla vanimad hooned pärinevad 1600. aastate lõpust. 1900. aastate alguses oli Sievi jaamaküla veel elav kauplemiskoht, kuhu toodi puit rongidele laadimiseks. Kuid ajad muutuvad. Viimane reisirong peatus siin aastakümneid tagasi. Kunagi oli külas kolm võõrastemaja, nüüd on ka viimane baar oma uksed sulgenud.
Sievi küla pole aga nõus välja surema: siin on oma kool ja lasteaed. Viimastel aastatel on külla kolinud noori ja mõned tagasipöördujad on naasnud ka oma lapsepõlvemaastikele. Kõik see on Soome tänasel omavalitsuste kaardil erakordne, kuid sellel on oma põhjus – nimelt on Sievi külas töökohti. Korhonenkatu tänaval asuva Sievin Jalkine ettevõtteta poleks kogu küla sellisel kujul enam olemas.
250 000 paari jalanõusid
Sievin Jalkine annab Sievi külas tööd umbes 350 inimesele ja vähem kui 50 kilomeetri kaugusel asuv Oulaineni asula tootmisüksus pakub tööd umbes 150 inimesele. Paljude jaoks on töö tehases igapäevaelu osa juba mitmeid põlvkondi, lisaks tuleb töötajaid naabervaldadest. 50-kilomeetrine pendelränne on nendel teedel tavapärane.
Ettevõte on kasvanud ja laienenud umbes kümme korda: iga uus hoone on eelnevale juurde lisandunud ja aastate kihte võib näha ka tehase miljöös, kui saab teada, milline hoone kerkis 50ndatel ning milline 70ndate lõpus. Viimase kümne aasta laienduseks on logistikakeskuse hooned, mis meenutavad eemalt vaadates hiiglaslikku kingakarpi.
Nendes 30 meetri kõrgustes hoonetes on tellimusteks valmis 250 000 paari jalatseid. Kogu Sievi vallas elab ligi 5000 inimest, seega, kui et kingaladu jagataks kõigi elanike vahel, siis teeks see elaniku kohta 50 paari kingi.
Iga veis on erinev
Kuid nüüd on aeg tehasesse siseneda. Toorainelaos on riiulite kaupa nahkasid. Vaid paar aastakümmet tagasi oli lao värvipilt must ja pruun, kuid nüüd leiab riiulitelt erinevaid trendikaid värve, teiste seas burgundia ja kamuflaažroheline. Siit, materjalilaost, saab alguse jalanõude tootmise teekond.
Kontrolli eest vastutab Rauno Pennala, kes on tehases töötanud 44 aastat. Päris iga tehases kasutatavat toorainet ei kontrollita, kuid Pennala viib vastavalt standardile läbi pistelisi kontrolle.
Nahk tuleb peamiselt Itaalia, Hollandi ja Saksamaa lihatööstustest ning on hea kvaliteediga. Siiski tuleb arvestada, et iga pull või veis on erineva taustaga ja see peegeldub ka naha omadustes.
Tülitsevad veised ei sobi kinga nahaks
Kui loom on olnud väga aktiivne või tülinorija, võib nahk olla armiline ja selline materjal ei sobi kingapealseks. Ka lääne filmidest tuttavad loomade markeerimiseks tehtud põletusjäljed on probleemsed: markeerimine muudab naha visuaalselt kasutuskõlbmatuks.
„Oleme näinud erinevaid markeeringuid, alates ristidest kuni misiganes sümbolini. Kunagi tuli nahk ka Nõukogude Liidu aladelt ja toona oli neil tunnusmärgiks sirp ja vasar,” meenutab Pennala. Nahkade seisundit mõjutab ka naha niiskus. „Kaheksa kuni kaksteist protsenti on sobiv niiskus,” ütleb Pennala.
Parim nahk on spetsiaalselt viimistletud nahk, mis tuleb tehasesse eelnevalt polüuretaaniga töödelduna. Kinga tooraine peaks olema elastne, mitte liiga õhuke ja mitte liiga tihe.
Kust saab tehas tulevikus oma tooraine? Sievin Jalkine tegevjuht Juha Jokinen on selle üle mõtisklenud.
„Usun, et meil on ka edaspidi piisavalt toorainet. Nahk on ökoloogiline materjal, lõppude lõpuks on see ju toiduainetööstuse jääde. Kuigi liha tarbimine võib Euroopas väheneda, kasvab see siiski mujal maailmas. Nahk on kasutajasõbralikum õli- ja plastipõhistest pealismaterjalidest,” ütleb Juha Jokinen.
Isalt pojale
Sievin Jalkine tegevjuht Juha Jokinen on kolmandat põlvkonda ettevõtja ja neljandat põlvkonda kingsepavaldkonnas. Pere kingseppade teekond algas 1930. aastatel, mil Juha Jokineni vanavanaisa isa Oskari Jokinen kolis jaamakülla ja hakkas elatist teenima küla kingsepana. Oskari poeg Lauri Jokinen laiendas seda tegevust ja palkas oma majja tegutsema juba neli kingseppa.
Lauri ise sõitis kõigepealt veoautoga, siis juhtis taksot ja müüs samal ajal kingi. Ettevõtliku mehena asutas ta 1951. aastal Sievin Jalkine osaühingu.
Ettevõtte äriidee oli juba sel ajal selge: pakkuda klientidele Soome jalatseid, mis on jalale mugavad. Ka ettevõtte kliendilubadus oli algusest peale selge: jalanõud tarnitakse kiiresti ja täpselt. Samadest lubadustest peetakse kinni ka tänapäeval.
Tellitud toode väljub tehasest hiljemalt tellimusele järgneval tööpäeval. Praktikas läheb üle 80 protsendi tellimustest juba tellimise päeval teele. Jalanõusid ootava kliendi jaoks on tarnekindlus väga oluline.
Pereettevõttes toimetavad kõik pereliikmed ettevõtte tempos. Praegune tegevjuht Juha Jokinen tuli tehasesse suvetööle 14-aastaselt ja pärast õpingute lõppu 24-aastaselt juba alalisele tööle projektijuhina, seejärel panustas ta nii ostja, ostujuhi, projektijuhi kui ka tegevdirektori asetäitjana ning alates 2012. aastast tegevdirektorina.
„Ettevõttes töötamine on minu jaoks alati olnud omane ja oluline, kuigi pereettevõttes tööga jätkamine ei olnud ka minu jaoks koheselt enesestmõistetav. Koos oma õe ja nõbudega olen aastate jooksul sellesse rolli vähehaaval sisse elanud. Ettevõtlusest on saanud eluviis.
Jokinen on tehasesaalides toimuvaga seega vägagi tuttav ning kõik kingsepatöö etapid on üksipulgi selged. Sõltuvalt mudelist on jalatsil umbes 80 individuaalset tööfaasi. Enamik neist tehakse käsitsi.
Sievi grupp arvudes
- Jokineni perekonna pereettevõte
- Asutatud 1951. aastal
- Tehased Sievis ja Oulainenis
- Töötajate arv on umbes 540
- Müügitulu ligikaudu 146 miljonit eurot
- Eksport moodustab üle 50 protsendi
Kas ettevõte antakse endiselt edasi järgmisele põlvkonnale?
Perefirma igapäevatöösse on kaasatud neli pereliiget: tegevjuhi õde Katja Kemppainen finantsjuhina, nõbu Ilkka Jokinen personalijuhina ja teine nõbu Oona Sikkilä kvaliteedijuhina.
Tegevjuhi õemees Teppo Kemppainen tegutseb kontserni müügidirektorina ja Jokineni abikaasa Sinikka Jokinen ostujuhina. Ettevõttel on üheksa aktsionäri, kes kõik osalevad juhatuse töös.
Juha Jokinenil on kaks kahekümnendates eluaastates poega. „Muidugi oleks tore, kui lapsed jätkaksid meie seltskonnas, kuid eks nad otsustavad ise, mida nad elus teha tahavad,“ ütleb ta.
Jokineni sõnul on aastate suurim muutus olnud tehnoloogia osakaalu kasv tootmises. Tõeline arenguhüpe toimus 2008. aastal, mil tegevust alustas ettevõtte uus logistikakeskus. See, mida varem laos käsitsi tehti, toimib nüüd robotite toel täisautomaatselt.
„Edu võti ja sellele eeldus on pidev uuenemine. Me ei tohi paigal seista. Kõige tähtsam on tootearendus. Oleme teadlikult välja toonud uusi ideid, uuendusi nii toodete kui teenuste osas,“ räägib ta.
Ootusärevil tarbijad
Turg on pidevas muutumises. Tarbija soovib pidevalt osa saada uutest ideedest: täna tahab ta punast jalanõud, homme sinist ja seda eelistatavalt sama või madalama hinnaga kui eelmised papud. Jalanõud on muutunud ühekordselt kasutavaks tooteks, mis sarnanevad rõivastega. Ostuotsuse määrab kõige sagedamini hind. Enamik jalanõusid, mida me ostame, üheksa paari kümnest, on ju toodetud euroalast väljas – Hiinas, Kaug-Idas ja osaliselt Aafrikas.
Disainer Mika Tuomimäki on jalanõusid disaininud 15 aastat ning töötanud tootmistes erinevatel ametikohtadel 30 aastat. Algselt kokaks õppinud Tuomimäki on kasvanud kingadisaineriks läbi meistri-õpipoisiõppe.
„Mind huvitas jalanõu arvutipõhine disain. Olen seda valdkonda õppinud läbi enda huvi ja kõigi teiste kogemuste jälgimise,“ räägib ta.
Kui uurida, mis on Sievi kingabrändi tugevus, ei ole vastust vaja kaua oodata: „Ohutus ja hea kvaliteet,“ tulistab mees nagu kahur.
Sievi showruumi seinad on kaetud kingadega. Paremal asuvad vabaajajalatsid: aastas luuakse vaba aja veetmiseks mõeldud kaks kollektsiooni. Oma kvaliteedi poolest on kuulsad Sievi turvajalatsid, mis on Sievi kaubamärgi tuum.
Tuletõrjuja saabas peab taluma 300 kraadi
Näiteks tuletõrjuja saabas peab taluma üle 300-kraadist kuumust. Logistikud teevad päeva jooksul hõlpsalt üle 20 000 sammu. Arktikas töötavad inimesed peavad taluma üle 40-kraadist külma. Selleks on vaja soojendusega jalanõusid. Alaskal või polaarjoonel ja üldiselt kõikjal äärmuslikes tingimustes ei piisa Hiinas tehtud sussidest.
Ehitustel või ka põllumajandusvaldkonnas loomadega töötajatel peaksid olema varbakaitsetega jalanõud, et loomad või raskused varbaid ei muljuks ning terav ese sisse ei tungiks.
Naftapuurplatvormidel, teenindusjaamades ja kõikjal, kus käideldakse libedaid kemikaale, on vaja jalanõusid, mis ei libise. Karmides tingimustes peab jalanõu taldadel olema haardumine nagu heal auto lamellrehvil.
Tuomimäki ütleb, et nende turvajalatsid on nagu oma ala Teslad ehk siis kõrgtehnoloogia, kus iga detail on hoolikalt läbi mõeldud.
Sievi jalanõudel on sertifikaadid tootmismeetodite kõrge kvaliteedi, keskkonnajuhtimissüsteemide ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.
Jalanõu iga osa, alates voodrimaterjalist kuni sisetaldadeni, on hoolikalt läbi mõeldud. Huvitav detail on näiteks kogu paelteta Sievi Roller seerial – nende kinnitusrullik on roostevabast traadist rakendus, mis pingutab ja lõdveneb lihtsalt nuppu vajutades. Sievi oli kogu maailmas esimene jalatsitootja, kes hakkas Boa kinnitusrullikut turvajalatsitel kasutama.
„Meeste jaoks võib ka kingapaelte korrektne sidumine mõnikord olla töömahukas tegevus, seega tagab rullik mugavuse,“ selgitab Tuomimäki.
Võtmelipu lehvitamine
- Võtmelipusümboli saab tootele omistada, kui see on valmistatud Soomes.
- Kodumaine päritolu peab olema enam 50 protsendil tootest.
- Võtmesümboli saab määrata Soome Töökeskliidu lipukomitee.
- Võtmelipu sümbol on litsentsitud 4500 tootele.
- Õigus kehtib kolm aastat, seejärel kontrollitakse litsentsi.
- Sel aastal on lisandunud 600 uut võtmelipuettevõtet ja taotlejate arv on kasvanud.
- Lipu sümbol näitab, et toode on vastutustundlik: see on valmistatud kohapeal ja ettevõttes töötavad soomlased. Sievin Jalkinel on võtmelipu sümbol alates 1995. aastast.
Turvajalatsid, mida ei saa lõhkuda
Sievi vabaajajalatsites jälgitakse moetrende, nüüd on mood liikunud ka turvajalatsitesse. Veel kümmekond aastat tagasi olid kõik turvajalatsid ühesugused mustad ja kobakad, nüüd pole need enam väliselt tavalistest jalanõudest väga eristatavad.
„Ohutus ja kvaliteet on esikohal. Need on meie brändilubadused,” ütleb Tuomimäki. Praegu eelistatakse moes burgundia- ja beežikarva toone. Sievi vabaajajalatsid on peavad võistlema jalatsiturul domineerivate suurspordialade kaubamärkidega nagu Nike ja Adidas. Tööstusvaldkonnas on arvukalt rahvusvahelisi ettevõtteid, mis toodavad matka- ja vabaajajalatsite kaubamärke. Kõige suurem konkurent on aga hind.
„Sievin Jalkine sihiks on tarbijad, kes hindavad kvaliteeti,” ütleb turundusjuht Satu Laitinen. Juhtivad ekspordiriigid on Norra ja Rootsi. Lisaks lähevad jalanõud Lääne-Euroopa, Balti riikide ja Ida-Euroopa territooriumile. Viimastel aastatel on ettevõte eksportinud umbes viiekümnesse riiki.
Hiljuti osalesid Mika Tuomimäki ja Satu Satu Laitinen Euroopa suurimal professionaalsete jalanõude messil Saksamaal. „Seal oli rõõm olla soomlane. Võrreldes teiste jalatsitootjatega ei olnud sugugi vaja häbeneda kvaliteeti ega stiili. Paljud suured kingariigid on värvide ja disainide osas palju konservatiivsemad kui meie,” ütlevad nad mõlemad.
