Elektritööstuses on juba praeguseks saavutatud märkimisväärne süsinikdioksiidiheite vähendamine, võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide vähenenud 59% võrra.
Edasiliikumine CO2 vähenemises eeldab aga märkimisväärseid investeeringuid paindlikesse lahendustesse ja salvestusse, et suudaksime hoida elektrivarustuse tagamisel hoogsat tempot.
Seetõttu toob negatiivsete elektrihindade mahu tõus elektriturul esile uue väljakutse nii poliitika kujundajaile kui energia tootjatele. Sellise olukorra on põhjustanud maad võttev elektrifitseerimisprotsessi stagnatsioon, vähenev nõudlus ja elektrisüsteemi piiratud paindlikkus.
Analüüsid näitavad negatiivsete hindade sageduse märkimisväärset tõusu kogu Euroopas. 2023. aastal neljakordistus negatiivsete hindadega tundide arv, 2024. aasta septembriks oli see mahuna ületanud juba eelnevat aastat ja trend on jätkuv.
Mullu lisandus hüppeliselt negatiivse hinnaga tunde
Ka Nord Pooli süsteemis täheldati negatiivsete hindade sagenemist, vähem küll kui Mandri-Euroopas, aga ainult seetõttu, et Põhjamaades on mitmekesisem puhta elektritootmise portfell ja suurem paindlikkus süsteemis.
Kõik analüüsid kinnitavad suundumust, et oodata on negatiivsete hindade sagenemist elektriturul, eriti madala nõudluse ja soodsate taastuvenergia tootmistingimuste perioodil.
Miks tekivad negatiivsed ja ülimadalad elektrihinnad?
Kuivõrd elektrit on raske mastaapselt salvestada, peab elektrisüsteem pidevalt pakkumist ja nõudlust reaalajas tasakaalustama, seega madala nõudluse ja suure pakkumise ajal tekkivad negatiivsed elektrihinnad.
Ülimadalad ja negatiivsed hinnad esinevad tavaliselt kevad- ja suvekuudel keset päeva, kui päikeseenergia tootmine on tipus ning ka öösel, kui tuuleenergia tootmisvõimsus on suur. Samuti kipuvad need olema sagedamini nädalavahetustel ja pühadel, kui üldine nõudlus elektri järele on madalam. Viimastel aastatel on sagenenud ülimadalate ja negatiivsete hindade esinemine, kusjuures need perioodid on ajaliselt ka pikenenud.
Elektriturgudel avaldavad hinnasurvele mõju mitmed tegurid, aga oluline on see, et ülimadalad elektrihinnad tekivad siis, kui koosmõjus avalduvad teatud tingimused – kõrge taastuvelektri tootmine koos madala ja paindumatu elektrinõudlusega. Neid olukordi soodustavad sageli kehtivad regulatsioonid ja taristu piirangud, sealhulgas piiriülesed ülekoormused. Analüüsid toovad välja asjaolu, et piirkondades, kus on mahukas ilmastikust sõltuva taastuvenergia osakaal, eriti päikeseenergia tootmisel, on ülimadalad ja negatiivsed hinnad tõenäolisemad. Ka piiratud või paindumatu nõudlus teatud ajahetkedel soodustab negatiivsete hindade tekkimist.
Kuigi paindlikkus võib suure pakkumise perioodidel nõudlust suurendada, ei paku elektriturg ega regulatiivne keskkond sageli vajalikke stiimuleid. Teatud tegurid, nagu elektrilepingute struktuur, dünaamiliste võrgutariifide puudumine ja ebapiisavad nõudlusepoolset reageerimisvõimet soodustavad mehhanismid, võivad takistada paindlikkuse tõhusat kasutamist süsteemis. Kindlasti ka taastuvenergia toetusskeemid ergutavad tootjaid tootma isegi siis, kui hinnad on negatiivsed.
Negatiivsete hindade osas oleks mõistlik tagada regulatsioonidega olukord, et taastuvenergia tootjad piiravad oma toodangut siis, kui turutingimused viitavad ülepakkumisele, aidates sellega ära hoida negatiivsete hindade süvenemist ning soodustades turu paremat lõimumist ja vähendades täiendava subsiidiumi suurust. Ka Euroopa Liidu tasandil on tekkinud negatiivsete hindade teemas ühtne arusaam, kuivõrd liikmesriigid on näidanud üles valmisolekut negatiivsetest hindadest tekkinud turumoonutusi leevendada või vältida.
Tootmise tippaegadel tuleks stimuleerida selle vähendamist
Näiteks ka tavalised päikesepaneelid suudavad tekitada turule suures mahus oma tootmist mittereageerivaid osalisi. Päikesepaneelidega kodumajapidamised võivad elektrit võrku anda sõltumata turuhindadest. Selline olukord on võimalik näiteks riigi praeguse energiapoliitika tõttu, aga põhjus võib olla ka selles, et puudub süsteemihalduri poolne kontroll või lihtsalt on päikeseenergia väiketootja teadlikkus hindadest kehvapoolne. Olukorras, kus märkimisväärne osa tootmisvaradest ei reageeri turuhinna signaalidele, võib see kaasa tuua negatiivseid hindasid.
Piisavate stiimuliteta elektri tootmise vähendamiseks või kohaliku tarbimise suurendamiseks kasvab ületootmine ja see toob kaasa negatiivsed hinnad. Olukorda võimendab asjaolu, et sageli ei võeta taastuvenergiatootjatelt tasu nende üleliigse elektritootmise poolt tekitatud võrguhäiringute eest ja see vähendab otseselt nende motivatsiooni kohandada oma toodangut või nõudlust vastavalt turutingimustele.
Ka elektrienergia ostulepingud (PPA) võivad nõuda minimaalset tootmistaset, mis sunnib pakkujaid esitama veidi negatiivseid pakkumisi, et tagada vajalik tootmismaht. Kui ostuleping on näiteks üles ehitatud tootmispõhise meetme põhimõttel, võib laiemas plaanis ka see tekitada moonutavaid mõjusid.
Nagu eelpool kirjeldatud, tulenevad negatiivsed hinnad peamiselt välistest teguritest ja elektrituru ülesehitusest, mis oma olemuselt on aga disainitud nii, et hõlbustada taastuvenergia integreerimist, edendada konkurentsi ja soodustada investeeringuid.
Negatiivsete hindadega seotud probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja rakendada erinevaid paindlikke lahendusi, et viia turumehhanismid paremini vastavusse taastuvenergia suurendamise eesmärkidega.
Ülimadal hind takistab energiasektori KHG heite vähendamist
Esiteks on oluline märkida, et negatiivsed hinnad ei ole iseenesest probleem, sest see lihtsalt peegeldab elektrisüsteemi vähest paindlikkust.
Ülimadalate ja negatiivsete hindade sagenenud esinemine seab aga olulise väljakutse energiasektori süsinikdioksiidiheite vähendamisele, sest need takistavad investeeringuid uutesse taastuvatesse energiaallikatesse.
Kevadel ja suvel tekivad negatiivsed hinnad sageli keset päeva või talvel öösel, mis on tugevas korrelatsioonis madala paindliku nõudluse ja suure taastuvenergia tootmisega.
Viimastel aastatel on nende esinemine aga sagenenud, hinnalangused on sügavamad ja ajalisedkestvused on pikemad. See toob esile elektriturgudel kasvava veelahkme taastuvenergia tootmise ning ebapiisava nõudluse ja paindlikkuse ressursside vahel.
Õnneks vähendavad tõhusad riskimaandamisstrateegiad hinnariske eeldusel, et pikema tähtajaga tulevikuturud on piisavalt likviidsed, aidates kaitsta varasid isegi siis, kui hetke turuhinnad on ülimadalad või negatiivsed.
Vaatamata erinevatele tuluvoo võimalustele muutub taastuvenergia tootmisvarade äritegevus tulevikus palju ettearvamatumaks, sest kapitalikulude taastamine ja elektrienergia ostulepingute kindlustamine muutub madalamate keskmiste aastaste hindade ja suurenenud riski tõttu keerulisemaks. See aga toob kaasa võimaliku tulude vähenemise.
Tõhusam elektrifitseerimine ja paindlikkuse suurendamine
Energeetikas on märkimisväärselt kasvanud taastuvenergia kasutuselevõtt, kuid salvestusvõimekus on väike. Paindliku tootmise madal tase ja nõudlusele adekvaatne reageerimine piiravad elektrisüsteemi võimet üleliigset elektrienergiat absorbeerida või ümber suunata.
Taastuvenergia võimsuste tasakaalustatud kasvu tagamine eeldab vajalike võrguinvesteeringute kõrval ka investeeringute suurendamist elektrifitseerimisse, salvestamisse ja paindlikkusse.
Et edendada elektrifitseerimist ja nõudlust, peab tõstma majanduse elektrifitseerimise määra ja kiirust. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on vaja koordineeritud koostegevusi, et edendada paindlikku elektrifitseerimist lõppkasutussektorites.
Näiteks elektrivõrkude moderniseerimine vajab mahukaid investeeringuid, kuivõrd võrgu infrastruktuur vajab neid vastupidavuse, töökindluse ja võimsuse suurendamiseks, et teenindada juhitamatute taastuvenergia tootmisvõimsuste kasvavat osakaalu elektrivõrgus. Kuna taastuvad energiaallikad muutuvad tuleviku elektritootmises domineerivaks, siis muutub elektrituru kujunduses üha tungivamaks uue investeerimiskeskkonna loomine.
Selle ülesehituse eesmärk peaks olema olemasolevate tootmisvarade paindlikkuse suurendamine, samal ajal hõlbustades ka uute paindlike ressursside integreerimist. Energiasalvestuslahenduste suurendamine on vajalik taastuvenergia tootmise ja nõudluse kõikumiste tasandamiseks, et tagada elektrivõrgu töökindlus.
Võrk vajab senisest suuremat salvestusvõimekust
Hästi läbimõeldud raamistik stimuleerib vajalikke investeeringuid ja tagab salvestustehnoloogiatele võrku integreerimise, et toetada süsteemis vajalikku paindlikkust ja vastupidavust. Samas tuleb edendada edasi ka süsteemi enda paindlikkust ehk meetmed peavad stimuleerima mitte ainult taastuvenergia tootmist, vaid ka paindlikke ressursse, nagu nõudluspoolset reageerimist, tarbimise juhtimist ja salvestust.
Paindlikkusse investeerimist soodustav tururaamistik on pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks otsustava tähtsusega, eriti arvestades taastuvenergia kasvavat levikut ja piiriüleseid pudelikaelasid.
Kuigi kõrgete energiahindade soovimatud mõjud on meile enam-vähem selged, siis negatiivsete hindade mõjude tagajärgedega on lugu keerulisem, sest ülimadalate või negatiivsete hindade pidev esinemine avaldab energiasektorisse tehtavatele investeeringutele ilmselgelt negatiivset mõju. Samas ei ole olemas universaalset lahendust probleemi lahendamiseks.
Pigem tuleb rakendada kompleksseid lahendusi, mis hõlmavad elektrifitseerimise kiirendamist, vajalike salvestusvõimaluste kasutuselevõttu ja süsteemi paindlikkuse suurendamist. Samuti taastuvenergia toetusskeemide proaktiivsemat ja reageerivamat ülesehitust turu vastu.
