Eesti koos teiste Balti riikidega ületas äsja ajaloolise sündmuse läve – toimus sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. See otsus ei ole pelgalt tehniline projekt – tegemist on strateegilise sammuga, mis tugevdab Eesti energiajulgeolekut, vähendab sõltuvust Venemaast ning muudab meid osaks Euroopa energiapoliitikast ja majanduslikest standarditest.
Eesti koos teiste Balti riikidega ületas äsja ajaloolise sündmuse läve – toimus sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. See otsus ei ole pelgalt tehniline projekt – tegemist on strateegilise sammuga, mis tugevdab Eesti energiajulgeolekut, vähendab sõltuvust Venemaast ning muudab meid osaks Euroopa energiapoliitikast ja majanduslikest standarditest.
Energiasõltumatus loob uued ärivõimalused
Sünkroniseerimisega lõikasime piltlikult öeldes läbi viimase Venemaa nabanööri, mis hoidis Baltikumi elektrisüsteemi Moskva reeglite ja tehniliste nõuete küljes. Energiavõrkude liitmine Mandri-Euroopaga tähendab, et saame edaspidi tegutseda täies ulatuses Euroopa regulatsioonide ja õigusruumi alusel. Eesti ei pea enam arvestama Venemaa seatud piirangutega, vaid võib oma energiaturul kasutada samu võimalusi nagu teised Euroopa Liidu riigid.
Sünkroniseerimine tähendab ka suuremat iseseisvust energiavarustuse ja -turvalisuse tagamisel. Kui seni pidime sagedusreserve sisse ostma Venemaalt, siis nüüd avame uued sagedusreservide turud ja anname Eesti ettevõtetele võimaluse turul osaleda. See loob ärivõimalusi, toob turule juurde salvestus- ja juhitavaid tootmisvõimsusi, aga ka tarbimise juhtimist ning aitab tugevdada energiavõrgu stabiilsust.
Parema äricase’i loomine juhitavale võimsusele, aitab seda meie elektrisüsteemi juurde tulla, mis omakorda suurendab varustuskindlust ja aitab alandada ka päev-ette turul hindu, kuna need samad võimsused saavad pakkuda lisaks sagedusreservide turgudele ka päev-ette turule. Energiapoliitiline autonoomia on siinkohal võrdväärne majandusliku ja poliitilise autonoomiaga.
Valeinfo ja tegelikkus – sünkroniseerimine ja elektrihind
Üks sagedasemaid hirme sünkroniseerimise ümber on väide, et see tõstab elektrihinda. Tegelikult on need hirmud alusetud. Eesti ja ka Baltikum üldiselt ei ole juba aastaid ostnud elektrit Venemaalt ning meie elektrihinna määravad siinsetes jaamades toodetud elekter ja elektriühendused teiste riikidega. Mandri-Euroopa sagedusruumiga liitumine ei muuda meie ühenduste võimsusi Põhjamaadega, kust tuleb odavam elekter.
Tõsi – väheneb Poola-Leedu ühenduse turule antav ülekandevõimsus, kuna suuremas mahus jäetakse see ühendus sageduse tagamiseks, ent Poola elektrihinnad on keskmiselt väga sarnased meie omadega, mistõttu on selle ühenduse vähenemise mõju meie turuhindadele marginaalne.
Eelõige on sünkroniseerimise tekitatava hinnatõususu puhul tegemist Venemaa loodud narratiiviga, mille eesmärk on levitada hirme ja näidata, nagu ei suudaks Balti riigid oma energiamajandust pikaajaliselt planeerida ning kujutada Baltimaid võimalikult suutmatutena. Tegelikkuses on sünkroniseerimise projekt pika ettevalmistamise järel hästi läbi mõeldud. Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste partnerite toel on see samm positiivsete mõjudega nii julgeolekule kui ka majandusele.
Eesti valmisolek: pikk teekond läbimõeldud plaaniga
Sünkroniseerimise eelduseks on olnud suured investeeringud nii riigisisese kui ka Baltikumiülese energiasüsteemi arendamisel. Eesti on rajanud uued välisühendused Põhjamaade ja teiste Balti riikidega, mis tagavad energiajulgeoleku ka sünkroniseerimise järel. Lisaks oleme paigaldanud kolm sünkroonkompensaatorit, mis aitavad hoida elektrisüsteemi stabiilsust ja inertsi.
Olemasolevad juhitavad tootmisvõimsused põlevkivijaamades on meie jaoks praegu piisavad, et tagada varustuskindlus seni, kuni tööle hakkavad uued salvestusvõimsused, mida tuleb jõudsalt juurde iga-aastaga, hetkel juurde hangitavad uued juhitavad võimsused läbi Eleringi poolt korraldatud sagedusreservide hanke, aga ka täiendavad mahud taastuvenergiat.
Oluline on ka see, et me ei sülita vanasse kaevu enne, kui uus on asemel. Nii oleme riigi poolt välja töötamas täiendavaid varustuskindluse meetmeid, mis aitavad Eestil vana põlevkivil tootmisvõimsusi reservis hoida nii kaua kuni oleme saanud asemele piisavas mahus uusi juhitavaid tootmisvõimsusi. Kriitiline maht juhitavat võimsust, mis peab süsteemi stabiilsuse tagamise nimel olemas olema, on tagatud ka pikas perspektiivis ja süsteemihaldur Elering hindab iga-aastaselt seda vajadust ja olemasolu.
Tuleviku elektrisüsteem erineb tänapäevasest. Eesti energiasüsteemi iseloomustab juba praegu suur taastuvenergia osakaal ning sünkroniseerimine loob paremad tingimused sellise energiasüsteemi arendamiseks. Ka strateegilised varud – saartalitlusreserv, strateegiline reserv ja uued juhitavad tootmisvõimsused – tagavad, et Eestil on olemas paindlikkus ja valmisolek toime tulla ootamatute kriisidega.
Sünkroniseerimine – ühisotsus Euroopa tuleviku nimel
See projekt on hea näide Balti riikide ja Euroopa koostööst. Eesti, Läti ja Leedu on teinud sihikindlat tööd, et liikuda energiasõltumatuse suunas. Sünkroniseerimise projektis on oluline roll ka Euroopa Liidul, kes on toetanud Balti riikide püüdlusi nii rahaliselt kui ka poliitiliselt. Ligi 1,6 miljardi euro suurune EL-i toetus on aidanud selle projektiga edasi liikuda kiiremini ja kindlamalt.
Täielik integreerumine Euroopa energiasüsteemi tähendab mitte ainult suuremat energiajulgeolekut ja autonoomiat, vaid ka paremaid võimalusi arendada taastuvenergiat ja salvestustehnoloogiaid –energiasüsteemi olulisi alustalasid.
Energiajulgeolek ei ole enam valik, vaid vajadus ja sünkroniseerimine on selle tagamiseks tugev samm.
