• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Nii päikese- kui tuuleenergia toodang ületas mullu ühe teravatt-tunni piiri

autor: elering
jaanuar 2025
Kategooria: Energeetika
Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

Eesti elektrijaamad tootsid 2024. aastal taastuvatest allikatest 3398 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis moodustas 63 protsenti Eesti elektritoodangust. Esmakordselt ajaloos ületas nii päikese- kui tuuleelektrijaamade toodang ühe teravatt-tunni piiri.

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogus oli pea kolmandiku võrra suurem 2023.  aastast. Taastuvelektri toodangu kasvu toetas peamiselt uute päikese- ja tuuleelektrijaamade lisandumine. Kogutarbimisest kattis taastuvenergiast toodetud elekter möödunud aastal 39 protsenti.
 
Tuuleelektrijaamade võimsus tegi möödunud aastal 63 protsendilise kasvu ja ulatus aasta lõpus 694 megavatini. Tuuleenergia moodustas 2024. aastal 34 protsenti taastuvelektri kogutoodangust. Kokku toodeti tuulest 1164 gigavatt-tundi elektrienergiat. Eelneva aastaga võrreldes tõusis tuuleenergia toodang 70 protsenti.
 
Toetatavale tuuleenergiale seatud piirmäär – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas – eelmisel aastal ei täitunud. Kokku maksti tuulest toodetud taastuvelektrile toetust 26 miljonit eurot, mis on 2023. aastaga võrreldes 28 protsenti rohkem.

Päikeseenergia toodang kasvas poole võrra


Päikeseenergia toodang kasvas poole võrra 693 gigavatt-tunnilt 1005 gigavatt-tunnini. Aasta lõpu seisuga on päikese tootmisvõimsus kasvanud 50 protsendi võrra 1210 megavattini, millest toetusskeemidesse on registreeritud 460 megavati ulatuses tootmisvõimsusi. Toetust saavate päikeseelektrijaamade võimsus kasvas aastaga vaid neli protsenti.
 
Päikeseenergia toetuste maht püsis stabiilne ja päikesest toodetud elektrienergiale maksti 2024. aastal toetust 27 miljonit eurot. Päikese tootmisvõimsuste lisandumine on tekitanud olukorra, kus päikesepaistelistel tundidel on väga madal või negatiivne elektribörsihind ning see mõjutab toetuste summat, sest negatiivsetel tundidel tootjatele toetust ei maksta. Võrku ühendatud päikeseelektrijaamade mõjul oli päikeselistel tundidel börsihind 26 protsendi võrra madalam kui aasta keskmine börsihind.
 
Möödunud aasta taastuvelektri toodangust moodustas biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia 35 protsenti. Nendest allikatest toodeti 1199 gigavatt-tundi elektrit, mis sai toetust 27 miljoni euro ulatuses.
 
Toetust saanud taastuvenergia kogutoodang kasvas eelmisel aastal 10 protsendi võrra 1490 gigavatt-tunnini, väljamakstud toetuste suurenemine tuleneb toetusaluse tuule toodangu kasvust. Kokku maksti 2024. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni euro ulatuses.
 
Tõhusa koostootmise toetust maksti 2024. aastal võrreldes aasta varasemaga välja viis protsenti rohkem, mis teeb 2,8 miljonit eurot 88 gigavatt-tunni kohta.
Hüdroenergiat toodeti mullu 30 gigavatt-tundi, eelneva aasta toodang oli 25 gigavatt-tundi. Hüdroenergia möödunud aasta toodangu eest maksti kokku 0,5 miljonit eurot taastuvenergia toetust.

Sebacom
Sildid: elektertaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti konsortsium arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga innovaatilise kosmose küberturbe harjutusväljaku

Järgmine artikkel

Samm sõltumatuse suunas

Seotud artiklid

Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Riik proovib taas korraldada tuuleparkide vähempakkumise. Pildil Paldiski tuulepark. Foto: Enefit Green
Energeetika

Riik proovib taas läbi viia tuuleparkide vähempakkumist    

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi uus, järjekorras teine enampakkumiste voor.
Energeetika

Riik loob täiendavad võimalused tuuleenergia arendamiseks riigimaadel

19/02/2026
Järgmine artikkel
Ümberlülitus tähendas vastutusrikast tööd süsteemihalduritele, siin ollakse alati valmis ka ootamatusteks. Foto: Elering

Samm sõltumatuse suunas

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.