• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas 21. septembril üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru.

    EIS avas toetusvooru tudengite inseneeriavaldkonna projektidele

    443 miljonit eurot Eesti majanduse ja tööstuse arenguhüppeks.

    Valitsus kiitis heaks plaani suunata 2028. – 2034. aastatel 443 miljonit eurot majanduse ja tööstuse arenguhüppesse

    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Eesti majanduskasvu väljavaade on hea, kasvu veab eksportiv tööstus

    Kodumaine rõivaste ja tekstiilide tootmine võitleb ellujäämise nimel – üksikute, oma niši leidnud edukate ettevõtete kõrval näitab see tööstusharu üldiselt kahanemise märke. Foto: Ain Alvela

    Tekstiili ja rõivatootmise hoidmine Eestis tähendab parajat katsumust

    Suur osa Ida-Virumaa reoveest jõuab lõpuks Järve Biopuhastuse tootmiskompleksi, mia paikneb Kohtla-Järvel, endise Nitroferti väetisetehase ja VKG vahele jääval territooriumil. Pikim kanalisatsioonitoru ühendab puhastit Kiviõli linna ja sealse keemiatööstusega. Foto: Ain Alvela

    Eestit ootab ees veereform. Veevärgi kasutajaid tabab hinnatõus

    Küberkaitsega tegelemine on lisaks EL-i direktiivis määratletud kohustusele ettevõtetele ka eluliselt vajalik. Foto: TalTech

    Ettevõtjad saavad küberturbe karmimate nõuete täitmiseks toetust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas 21. septembril üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru.

    EIS avas toetusvooru tudengite inseneeriavaldkonna projektidele

    443 miljonit eurot Eesti majanduse ja tööstuse arenguhüppeks.

    Valitsus kiitis heaks plaani suunata 2028. – 2034. aastatel 443 miljonit eurot majanduse ja tööstuse arenguhüppesse

    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Eesti majanduskasvu väljavaade on hea, kasvu veab eksportiv tööstus

    Kodumaine rõivaste ja tekstiilide tootmine võitleb ellujäämise nimel – üksikute, oma niši leidnud edukate ettevõtete kõrval näitab see tööstusharu üldiselt kahanemise märke. Foto: Ain Alvela

    Tekstiili ja rõivatootmise hoidmine Eestis tähendab parajat katsumust

    Suur osa Ida-Virumaa reoveest jõuab lõpuks Järve Biopuhastuse tootmiskompleksi, mia paikneb Kohtla-Järvel, endise Nitroferti väetisetehase ja VKG vahele jääval territooriumil. Pikim kanalisatsioonitoru ühendab puhastit Kiviõli linna ja sealse keemiatööstusega. Foto: Ain Alvela

    Eestit ootab ees veereform. Veevärgi kasutajaid tabab hinnatõus

    Küberkaitsega tegelemine on lisaks EL-i direktiivis määratletud kohustusele ettevõtetele ka eluliselt vajalik. Foto: TalTech

    Ettevõtjad saavad küberturbe karmimate nõuete täitmiseks toetust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Tostukikeskus

Nii päikese- kui tuuleenergia toodang ületas mullu ühe teravatt-tunni piiri

autor: elering
jaanuar 2025
Kategooria: Energeetika
Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

Eesti elektrijaamad tootsid 2024. aastal taastuvatest allikatest 3398 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis moodustas 63 protsenti Eesti elektritoodangust. Esmakordselt ajaloos ületas nii päikese- kui tuuleelektrijaamade toodang ühe teravatt-tunni piiri.

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogus oli pea kolmandiku võrra suurem 2023.  aastast. Taastuvelektri toodangu kasvu toetas peamiselt uute päikese- ja tuuleelektrijaamade lisandumine. Kogutarbimisest kattis taastuvenergiast toodetud elekter möödunud aastal 39 protsenti.
 
Tuuleelektrijaamade võimsus tegi möödunud aastal 63 protsendilise kasvu ja ulatus aasta lõpus 694 megavatini. Tuuleenergia moodustas 2024. aastal 34 protsenti taastuvelektri kogutoodangust. Kokku toodeti tuulest 1164 gigavatt-tundi elektrienergiat. Eelneva aastaga võrreldes tõusis tuuleenergia toodang 70 protsenti.
 
Toetatavale tuuleenergiale seatud piirmäär – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas – eelmisel aastal ei täitunud. Kokku maksti tuulest toodetud taastuvelektrile toetust 26 miljonit eurot, mis on 2023. aastaga võrreldes 28 protsenti rohkem.

Päikeseenergia toodang kasvas poole võrra


Päikeseenergia toodang kasvas poole võrra 693 gigavatt-tunnilt 1005 gigavatt-tunnini. Aasta lõpu seisuga on päikese tootmisvõimsus kasvanud 50 protsendi võrra 1210 megavattini, millest toetusskeemidesse on registreeritud 460 megavati ulatuses tootmisvõimsusi. Toetust saavate päikeseelektrijaamade võimsus kasvas aastaga vaid neli protsenti.
 
Päikeseenergia toetuste maht püsis stabiilne ja päikesest toodetud elektrienergiale maksti 2024. aastal toetust 27 miljonit eurot. Päikese tootmisvõimsuste lisandumine on tekitanud olukorra, kus päikesepaistelistel tundidel on väga madal või negatiivne elektribörsihind ning see mõjutab toetuste summat, sest negatiivsetel tundidel tootjatele toetust ei maksta. Võrku ühendatud päikeseelektrijaamade mõjul oli päikeselistel tundidel börsihind 26 protsendi võrra madalam kui aasta keskmine börsihind.
 
Möödunud aasta taastuvelektri toodangust moodustas biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia 35 protsenti. Nendest allikatest toodeti 1199 gigavatt-tundi elektrit, mis sai toetust 27 miljoni euro ulatuses.
 
Toetust saanud taastuvenergia kogutoodang kasvas eelmisel aastal 10 protsendi võrra 1490 gigavatt-tunnini, väljamakstud toetuste suurenemine tuleneb toetusaluse tuule toodangu kasvust. Kokku maksti 2024. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni euro ulatuses.
 
Tõhusa koostootmise toetust maksti 2024. aastal võrreldes aasta varasemaga välja viis protsenti rohkem, mis teeb 2,8 miljonit eurot 88 gigavatt-tunni kohta.
Hüdroenergiat toodeti mullu 30 gigavatt-tundi, eelneva aasta toodang oli 25 gigavatt-tundi. Hüdroenergia möödunud aasta toodangu eest maksti kokku 0,5 miljonit eurot taastuvenergia toetust.

Sebacom
Sildid: elektertaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti konsortsium arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga innovaatilise kosmose küberturbe harjutusväljaku

Järgmine artikkel

Samm sõltumatuse suunas

Seotud artiklid

Sunly Ristile rajatud energiapark on oma 244 MW suuruse võimsusega Baltimaade suurim. Tegemist on esimese etapiga suurema hübriidpargi loomisel, kuhu lisaks tuleb veel ka energia salvestusvõimekus. Osa pargi tulust läheb Lääne-Nigula valla Risti osavalla eelarvesse, näiteks elektrihinna 50 eurot/MWh korral oleks vastav tasu ca 75 000 eurot aastas. Foto: Sunly/erakogu
Energeetika

Paradoks – kaunis ja selge suveilm röövib päikesepargi kasumi

08/09/2026
Madalpinge alajaamade rekonstrueerimine lisas neile n-ö vastuvõtuvõimekust, mis lubab üldise elektrivõrguga liituda vähemalt 2250 kuni 15kW võimsusega mikrotootjal. Foto: Martin Riispere
Energeetika

Elektrilevi lisas riigi toel võrku ligi 360 MW tootmissuunalist võimsust

08/09/2026
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut pole ainult teadusasutus, vaid pakub oma laborites ka ettevõtjatele mitmesuguseid teenuseid.
Energeetika

Uudsed masinad ja tõrgeteta töötav elektrisüsteem saavad tuge teadlastelt

06/05/2026
Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Järgmine artikkel
Ümberlülitus tähendas vastutusrikast tööd süsteemihalduritele, siin ollakse alati valmis ka ootamatusteks. Foto: Elering

Samm sõltumatuse suunas

Värske ajakirja trükinumber

TööstusEST mai 2026

Viimane ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Veho Mercedes-Benz keskuses töötab Mars Large õhk-vesi soojuspumpade kaskaad.

Kolm autokeskust, üks eesmärk: energiatõhus sisekliima

29/05/2026
ABB Jüri hoolduskeskus on suurim Baltikumis ja üks võimekamaid kogu Põhjamaades.

ABB hoolduskeskuses pakutakse Baltikumis ainsana mähiste vaakumsurveimmutust

05/05/2026
ABB uued IE6-klassi tööstusmootorid viivad energiatõhususe uuele tasemele.

ABB uued magnetivabad IE6 mootorid pakuvad kiiret tasuvusaega ja väiksemat jalajälge

05/05/2026
Teeme humanoidsed robotid kõigile kättesaadavaks: igus pakub määrdevabu komponente nagu näiteks sfäärilisi laagreid ja kaablikette, kuid ka terviklikke humanoidroboteid veebiplatvormil RBTX. Allikas: igus SE & Co. KG

Komponentidest humanoidideni: RBTX on muutunud soodsate automatiseerimisteenuste keskuseks

28/04/2026
Võidutöö esitlus Autodesk Fusion 2026 disainivõistlusel. Autorid: FS Team Tallinn (Hardi Hakk, Erik Kristo Kremm, Sten Sillandi).

Autodesk Fusion disainivõistlus 2026: koht, kus ideed saavad praktilise kuju

28/04/2026

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elekter elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.