EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus andmed erinevate lahenduste vahel liiguvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavas ja standardses vormingus võimalikult automaatselt nii ettevõttesiseselt, ettevõtete vahel kui ka suhtluses riigiga.
„Reaalajamajanduse lahendused nagu andmetel põhinev aruandlus, e-arvete või uudse äritarkvara kasutuselevõtt võimaldab vähendada ettevõtete halduskoormust kuni 90%, mille omakorda saab ettevõtja suunata oma tootlikkuse suurendamisele,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo.
Automatiseerimise vastu suur huvi
EISi toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul tunnevad ettevõtted andmete liikumise automatiseerimise vastu suurt huvi, vooru laekus taotlusi mahus ligi 3 miljonit eurot, eelarve võimaldas rahastada 23 projekti mahus 1,9 miljonit eurot.
Näiteks Arveldaja OÜ automatiseerib toetuse abil palgaarvestaja tööd, samuti delegeerib masinale aruandluse Maksu- ja Tolliametile ning Statistikaametile. „Eestis laialt kasutusel olevad tarkvarad on loodud eelmisel kümnendil ning neil puudub läbiv automatiseeritud tööprotsess. Palgaarvestuses on palju ebaefektiivseid ja ajamahukaid samme ning puudub enamikule ettevõtetele kättesaadav tarkvara, mis püüdleks täisautomaatse lahenduse poole,“ avas ette võetud projekti põhjusi Arveldaja OÜ juht Gerda Villumson.
IT-ettevõtte Processa Technologies OÜ juhi Marius Arrase sõnul on Eestis hinnanguliselt 10 000 ettevõtet, kes peavad rakendama “tunne oma klienti” (KYC) protsessi ning regulaarselt rahapesuvastaseid (AML) ja terrorismivastaseid (CFT) riske hindama. „Ilma digitaliseeritud protsessideta pole finantsasutustel kolmetäheliste nõuete täitmine tehtav!“ oli Arras resoluutne.
Toetuse abil on käsil üleminek reaalajamajandusele mitmes valdkonnas
Luuakse uudseid, konkreetse ettevõtte vajadustele vastavaid äritarkvara lahendusi, näiteks ühendatakse e-arvete kinnitamine ja maksete vormistamine ühte etappi.
Sujuvamaks aruandluseks riigile teevad ettevõtted lahendusi koostöös Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveametiga ning Tervise Arengu Instituudiga eesmärgiga automatiseerida tõõjõukulu, majutusandmete, terviseandmete jms esitamist.
Samuti töötatakse välja e-kviitungi lahendusi ning suurendatakse võimekust kontrollida automaatselt oma äripartnerite tausta ja selgitada ennetavalt välja võimalikke riskitehinguid, mis võimaldab kuluefektiivselt täita rahapesu tõkestamise seadusest tulenevaid nõudeid.
Loomisel on ka reaalajamajanduse terviklahendused, näiteks terviklik digilahendus ehitussektorile ostudokumentide haldamiseks.
Kõik arendused on eksperimentaalarendused, mille raames katsetakse prototüüpide toimimist.
Reaalajamajandusele ülemineku projekte rahastatakse riigieelarvest.
Kõik toetuse saajad on leitavad siit
Andmepõhisest aruandlusest:
https://realtimeeconomy.ee/andmepohine-aruandlus
Reaalajamajanduse toetusmeetmetest:
https://realtimeeconomy.ee/reaalajamajanduse-toetusmeetmed
