Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskond on fokusseerinud juba pikaajaliselt koostööle ettevõtetega. „Inseneriakadeemia programm, mis toetab meie tegemisi, on andnud hoogu juurde haridusinnovatsiooni tekkeks ja uute koostöömudelite leidmiseks ning rakendamiseks,“ räägib dekaan Fjodor Sergejev.
Lõputööde teemad
Umbes 90% inseneriteaduskonna lõputööde teemadest tuleb ettevõtetest, kuid ülikoolis oodatakse ettevõtete esindajatelt aktiivsemat kaasjuhendamist, et lõputööst saadav praktiline väärtus jõuaks ka ettevõttesse.
„Kaasjuhendaja rolliks on olla ikkagi ekspert või mentor, et lõputöö oleks adekvaatne ja vastaks ka ettevõtte praktilisele know-how’le ja ootustele,“ räägib dekaan ja lisab, et akadeemilise poole pealt vastutab ka ülikooli poolne juhendaja. Ta julgustab ettevõtteid panustama tudengite lõputööde nn kaasjuhendamisse senisest aktiivsemalt, sest see võib viia edasiste värskete teadmiste ja teadus- ja arendusprojektideni.
Probleem- ja projektõpe
Inseneriteaduskonna eesmärk on rakendada laialdasemalt ja süstemaatilisemalt probleem- ja projektõpet (PPÕ), et õpingud oleks seotud reaalsete töömaailma väljakutsetega. Inseneriteaduskonna õppeprodekaan Ivar Annus selgitab: „Alustasime TalTechis Inseneriakadeemia raames sellest, et sõnastasime selgelt definitsiooni, mida me projekt- ja probleemõppe all silmas peame.“ Tema hinnangul tagab see ühtse arusaama nii tudengitele, õppejõududele kui ka ettevõtetele, kes PPÕ raames lahendatavaid väljakutseid tudengitele välja pakuvad.
Inseneriharidusele sobiva PPÕ mudeli rakendamine parandab kindlasti lõpetajate erialaseid oskusi ja üldpädevusi, kuna võimaldab värskelt omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada päriselu probleemide lahendamisel. Õppeprodekaani sõnul on juba põnevaid häid näiteid, kus PPÕ raames on kasu saanud erinevad osapooled.
Teised koostöömudelid
Ülikool ja ettevõtted saavad koostööd teha mitmel moel, oluline on mõlemapoolne huvi. „Ootame ülikooli külalisõppejõude, ettepanekuid ettevõtete külastusteks, valmisolekut tudengite seas üha atraktiivsemaks töövarjutamiseks,“ räägib Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu. Ka toob ta välja, et võib-olla on ettevõtetes ettepanekuid, mille peale ülikoolis ei ole tuldudki. Kui paljudes väikestes ja keskmistes ettevõtetes ei ole ressurssi laialdasemaks koostööks, siis erinevad võimalused aitavad luua paremat kontakti ja siiski ühiselt panustada olulistesse teemadesse.
Veel on tema sõnul väga oluline, et ettevõtted saavad kasutada ülikooli laboriteenuseid, läbi viia rakendusuuringuid ja arendada uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mis on kasulikud mõlemale osapoolele – nii tööstusele kui ka teadusele.
Kogemus on näidanud, et Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna ja ettevõtete koostöö toob kaasa innovatsiooni, teadusuuringute arendamist ja uute talentide leidmist. Ainult koostöös ettevõtetega on võimalik õppekavu siduda tööstuse vajadustega, et tagada tööjõuturule sisenevatele inseneridele vajalikud oskused.
Hea teada:
Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas on katselaborid ja kompetents, mille abil on võimlik aidata lahendada tootearendusprobleeme ning genereerida uusi tarku ideid. Lisaks on inseneriteaduskonnal hea koostöö teiste Eesti ja maailma juhtivate ülikoolidega ning teadusasutustega, mis omakorda võimaldab kaasata lisateadmisi arendus- ja uurimistöödeks.
- 3295 üliõpilast
- 723 töötajat
- 24 patenti
Inseneriteaduskonda kuuluvad:
- Ehituse ja arhitektuuri instituut
- Energiatehnoloogia instituut
- Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
- Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut
- Mehaanika ja tööstustehnika instituut
- Kuressaare kolledž
- Tartu kolledž
- Virumaa kolledž
Loe lähemalt:
taltech.ee/inseneriteaduskond/inseneriakadeemia-taltechis
https://taltech.ee/inseneriteaduskond/laborid-ja-teenused
