OÜ Krah Pipes on toomisettevõte, mis on aastaid suhtunud digitaliseerimisse kui oma arengu loomulikku pärisosasse ning järjepanu uusi ressursse säästvaid lahendusi juurutanud, saab nüüd keskenduda oma põhitegevusele ega pea kartma konkurentsieelise kadumise pärast.
Peaasjalikult suure diameetriga torusid ja torusüsteeme tootev ning projektlahendusi pakkuv OÜ Krah Pipes on tootmise ajakohasena hoidmisele kogu oma enam kui 15 aastat kestnud tegevusaja jooksul tähelepanu pööranud. Nii alustati ettevõttes juba 2012. aastal tootmise juhtimise digitaliseerimisega. Vahepealne suurem samm oli tootmise juhtimise tarkvara vahetus, kui ühte kohta koondati ka kõik teised, tootmisvälised tegevused.
See kõik on teadlik ja ettearvestatav tegevus. Praegune USA-st alguse saanud kaubandussõda ja selle mõju on aga ennustamatu, uusi arenguid lisandub pidevalt ja täna ei tea, mida homne päev võib tuua. Tõsi, Ameerika eksporditollide pärast Krah Pipes eriti ei muretse, sest USA-s ja Kanadas on tehtud vaid üksikuid projekte ning oma regulaarseteks sihtturgudeks seda kanti ei peeta. Aga kaudsed mõjud võivad kahtlemata kaasneda, sest Donald Trumpi algatatud kaubandussõja mõjud ulatuvad varem või hiljem ka teistele turgudele.
Aktiivseid partnerriike, kuhu Krah Pipes toodangut müüb, on tosina ringis. Tootmine on käigus ööpäevaringselt, 14% toodangust jääb Eestisse, 86% moodustab eksport.
Digilahendused on ennast nähtavalt ära tasunud
OÜ Krah Pipes tegevjuht Peeter Kirtsi märgib, et palgaralli, energiahindade ja teiste sisendite kallinemine sunnib liikuma automatiseeritud, efektiivsema tootmise suunas. Samade inimestega rohkem tooteid, vähem kvaliteediprobleeme, ettevõttesisene tõhusam infovahetus, efektiivsem ressursikasutus. Need on märksõnad, mis digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutuselevõttu tingivad, sest teatud ulatuses aitavad need tegevused leevendada kasvavate sisendhindade olukorras toimetamist.
„Tänu pidevale arendustegevusele on Krah Pipes tootmismahtusid kasvatanud, töötajate arvu poolest aga jäänud samale tasemele, kus oleme olnud kogu aeg,” räägib Kirtsi. „Valdavalt on see saanud võimalikuks tänu sellele, et oleme protsesse automatiseerinud, võimalikult palju infovahetusest on digitaalne, otsuste langetamiseks toimub kiire infoanalüüs jne. Need on asjad, mida elu sunnib tegema isegi siis, kui ise selle peale pole tulnud.”
Kõige selle hulka kuulub loomuldasa materjalide taaskasutus, energia ja tooraine säästlik kasutamine, jätkusuutliku tegevuse näitajate teadlik juhtimine, mõistliku töökeskkonna loomine. Kui nende küsimustega niikuinii regulaarselt tegeleda, siis pole Kirtsi hinnangul põhjust karta ka kestlikkusnäitajatega seotud aruandlust (ESG), sest niikuinii on ettevõtte igapäevatöös sellest suur osa juba tehtud.
„Raporti koostamisel keskendume teemadele, mis aitavad partneritel meie kestlikkuse pingutustest kõige paremini aru saada ning oleme seal juures avatud kaasamõtlemisele. Kui mõni teema vajab rohkem tähelepanu, oleme valmis seda järgmisel korral kajastama.,” kirjeldab Peeter Kirtsi tegelemist ettevõtte jätkusuutliku arengu tagamisel.
Ressursside säästmine on ikka ja alati päevakorral
Palju tähelepanu pöörab ettevõte töökeskkonnale – et töö oleks mõnus koht, kuhu tulla. Nii on Krah Pipesi 45-st töötajast pooled olnud ametis üle kümne aasta, kolmandikul on täitunud aga juba 15 aastat.
Energia kokkuhoiuga tuleb aga tegeleda juba kasvõi selleks, et toodangu omahinda ohjes hoida, sest plasttoodete tootmine on üsna suure energiatarbega. Samal põhjusel – tooraine hinna osakaal toodete omahinnas on kõrge – tuleb kogu aeg jälgida ka materjalide efektiivset kasutust.
Igatahes on Kirtsi seda meelt, et tootmisettevõtted peaksid arvestama, et edaspidi saab mingil moel kestlikkuse ilmestamiseks tehtavast aruandlusest nende rutiinne tegevus, nii, nagu praegu on selleks regulaarne majandusaasta aruande esitamine.
Lahendamist vajav energiaküsimus
Rohepööre tungib mõistagi ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisse ja ehitamisse, näiteks, mis puudutab säästlikumat veekasutust, salvestamistehnoloogiaid jmt. Peeter Kirtsi hindab kõiki neid algatusi, aga leiab, et nn roheliste reformidega on lihtne ka üle pingutada ning rohepesu põhjatusse mülkasse vajuda. Sestap ei maksa kõigi, sageli emotsioonidest kantud ideedega, uisapäisa kaasa minna, vaid asjad enda jaoks kaalutletult läbi arutada. Nii peab ta üsna algeliseks ja banaalselt lihtsustatuks suurt akuvaimustust, mille puhul praeguste tehnoloogiate juures pole sugugi selge, mis on õigupoolest kasulikum või ohtlikum – kas akudesse salvestatud rohelise energia kasutamine kaalub üles nende akude tootmise ja hilisema utiliseerimisega kaasneva keskkonnamõju.
Mis üldse tööstusele vajaliku mõistliku hinnaga energia tootmisse ja kättesaadavusse puutub, siis on Kirtsi seda meelt, et ratsionaalne talupojamõistus ei luba tal uskuda, et Eestist võiks kümnekonna aasta pärast kujuneda odava energiaga riik, mis üle ilma tööstust kohale meelitab. Küsimus on juba kasvõi selles, millest seda energiat toodetakse, et selle hind nõnda odavaks kujuneda saaks jmt.
„Pika perioodi keskmisena on börsilt ostmine tõenäoliselt odavam, kui fikseeritud pakettide peal olla, aga see ei võimalda kulusid ja omahinda planeerida,” räägib Kirtsi. „Sellepärast on meil fikseeritud hind, et ei peaks ebasoodsatel tundidel tootmist seiskama ega tegelema omahinna ennustamisega,” räägib Kirtsi.
„Sellepärast kasutame praegu fikseeritud hinnaga elektripakette. Kahe etapi kaupa asusime ka ise päikeseelektrit tootma. Kolm-neli aastat on paneelid katusel ja nüüd hiljuti panime EIS-i energia varustuskindluse projekti toetuse raames need ka päikesepoolsetele seintele. Nii et 40–45% endale vajaminevast energiast katame suvisel ajal oma tootmisega.”
Uued lahendused sütitavad uusi ideid
Krah Pipes orienteerub oma toodanguga n-ö inseneri- ja ehitajasegmenti, mis tähendab, et toodang leiab kasutamist peamiselt suurtes infrastruktuuriprojektid. Just selle tõttu ei ole toodangus ka kuigi palju standardseid lahendusi, vaid need lahendused sünnivad enamasti inseneritöö viljana konkreetsele objektile.
Peeter Kirtsi ütleb, et ettevõttes pole tunda mingit uute tehnoloogiate juurutamise või digitaliseerimisega kaasnevat šokki, sellega on kogu aeg järjepidevalt tegeldud ja tegeletakse edasi.
„Kõrvalt vaadates võib ju tunduda, et milleks seda kõike nii detailselt on vaja teha. Eks 13 aastat digiarendustööd on ju ka midagi maksma läinud. Aga tagasi vaadates ma võin kinnitada, et kui me peaks praegu tootmist juhtima vahenditega, mis olid meie käsutuses viis aastat tagasi, siis oleksime käpuli,” tõdeb Kirtsi. „Need andmed, mis on täna meie käsutuses, on muutunud igapäevaselt hädavajalikeks, et teha õigeid otsuseid. Nende kasutamisest on saanud harjumus.”
Praegu tegeldakse firmas tehisarule otstarbekate kasutusalade otsimisega – töös on paar projekti, mis kõik teenivad tootmise efektiivsemaks muutmise eesmärki. Ühe projekti osas tehti koostöös AIRE-ga valmis ka demolahendus, mis on otseselt suunatud tootmisprotsesside juhtimisele eesmärgiga säästa nii aega kui ka teisi ressursse.
„Iga sellise arendusega silmaring laieneb ja sa näed aina uusi võimalusi, mille poole tasub püüdlema hakata,” märgib Peeter Kirtsi.
