Kahe aasta eest sündis toonases majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) otsus, et riigiettevõtte Metrosert juurde tuleb asutada rakendusuuringute keskus, mis hakkab toetama ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste arendustes.
Paari aasta eest süvenes valitsuses teadmine, et uuendusmeelsed Eesti ettevõtted vajavad tootearenduses möödapääsmatute rakendusuuringute läbiviimiseks, tööstuslike prototüüpide loomiseks ja tööstusliku tootmise testimiseks konkreetset baasi, kust seda kõike teha või selliseid professionaalseid teenuseid tellida.
Tõsi, sellega tegeletakse kuigipalju niikuinii ka meie ülikoolides, ent nende otsese kohustusena ei saa koostööd ettevõtetega siiski defineerida. Pealegi tulevad siin mängu teadusprojektide ja erasektori teadus-arendustöö toetamise seadusandlusest lähtuvad erinevad reeglid. Aga sellest allpool.
Riik lisas rakendusuuringuteks 11 miljonit eurot
Nii sündis AS-i Metrosert struktuuriüksusena rakendusuuringute keskus (RUK), mis tänaseks on saanud valmis äriplaani viies põhilises tegevusvaldkonnas ning praegu valmistatakse ette hankeid tehnika ja muu laborite sisustamiseks vajaliku soetamiseks, millest esimesed loodetakse peagi ka välja kuulutada.
Lisaks suurendas valitsus tänavu märtsis Metroserdi varasemat viie miljoni euro suurust aktsiakapitali 11 miljoni euro võrra, et RUK-is saaks käivitada veel kolm tegevussuunda (vesiniku- ja doornitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid ) lisaks kahele varasemale (biorafineerimine ja terviseandmed).
Metroserdi juhatuse esimees Aigar Vaigu on öelnud, et rakendusuuringute valdkondade arendamisel suhtleb Metrosert tihedalt ettevõtetega ja lähtub nende vajadustest.
„Teeme tihedat koostööd nii ettevõtete, ülikoolide kui teadusorganisatsioonidega, et meie teenused ja taristu vastaksid nende vajadustele ja võimaldaks nende uuenduslikke ideid ellu viia,” kinnitab Vaigu. „Rakendusuuringud aitavad tõsta nii ettevõtete kui kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet, meie eesmärk on neid selles parimal moel toetada.”
Olgu öeldud, et Eesti oli siiani üks vähestest Euroopa riikidest, kus veel puudus teadussaavutuste edasiarenduse ja tööstussiirdega tegelev rakendusuuringute keskus. Niisiis on RUK-i käsutuses nüüd kokku 16 miljonit eurot, et käivitada tegevus viies valdkonnas. Raha selleks tuleb MKM-i ettevõtluse arendamise hüvanguks suunatud eelarverealt.
Panustatakse ettevõtete konkurentsivõimesse
Metroserdi juhatuse liige ja rakendusuuringute divisjoni juht Indrek Tulp räägib, et praegu värvatakse keskusse juurde inimesi, lõpuks peaks RUK-i personal koosnema umbes 30 töötajast. Kvaliteedi- ja vastavusnõuetest lähtuvad RUK-i teenused valmivad enamjaolt 2026. aasta alguses. Juba aastatel 2027–2029 loodab keskus teenida 10–15 miljonit eurot tulu, esimese RUK-iga paralleelselt tegutseva spinn-off-firmani soovitakse jõuda aastal 2028.
„Meie partnerid ja sellesse ökosüsteemi panustajad on riik rahastaja ja tellijana, kõrgkoolid, koos oma allasutuste ja instituutidega ning ettevõtted klientidena,” kirjeldab Indrek Tulp RUK-i tegevuse põhialuseid. „Nii panustame meie ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemisse ja lisandväärtuse kasvu. Me ei loo konkureerivat taristut, vaid loome täiendava taristu, mille anname ristkasutusse.”
Näitena toob ta biorafineerimise, kus RUK loob piloteerimisvõimekuse, mis aitab viia tehnoloogiaid laborist tööstusesse.
Rahastus toetab ettevõtlust, mitte teadust
Indrek Tulp selgitab, et Metroserdi aktsiakapitali tehtud riigipoolne investeering pole tüüpiline teaduse rahastamine ega kuulu ka selle 1% SKP hulka, mida meil riiklikult eraldatakse teadus-arendustegevuseks. Tema sõnul on see investeerimispõhimõtetest lähtuv finantstehing, millest tehakse rahapaigutus tehnoloogiataristusse, sest ka Euroopa Liidus hakatakse üha enam eristama teadustaristust tehnoloogilisest taristust.
Neist esimene on loodud teadus-arendustegevuse vahenditega ja selle kasutamisele on seatud rida piiranguid, millest olulisim see, et teadustaristu arendamiseks eraldatud raha eest tohib teha vaid 20% ulatuses äritegevust.
„Selleks, et saaksime teha äritegevust suuremas mahus, sest teenindame ju ettevõtluskliente vastavalt nende vajadustele, ongi vajalik finantsinstrument ehk aktsiakapitali investeering,” iseloomustab Tulp eripära, mis seondub RUK-i loomisega just riigiettevõtte koosseisu. „Selliseid vahendeid ei olegi praegu võimalik ülikoolidele eraldada. Teadustaristute puhul on nende n-ö teenimapaneku võimalused lihtsalt piiratud.”
RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede lisab, et raha mida Metroserdi RUK-ide puhul kasutatakse, on eelkõige ette nähtud majanduse, mitte teaduse arendamiseks.
„Mitte ainult meil, vaid pea kõigis arenenud riikides on rakendusuuringute keskused loodud mitte ülikoolide juurde, vaid eraldiseisvatena. Üks põhjus on ka selles, et ülikoolidel on akadeemiline vabadus tegeleda sellega, mida nad õigeks peavad ja milleks võimelised on,” kirjeldab ta. „See on õige ja akadeemiline vabadus peabki ülikoolidele jääma. RUK aga on loodud ettevõtjate tellimusest lähtuvalt. Kas RUK tegeleb teadustööga? Jah, me tegeleme rakendusuuringutega, mis on ka teadus-arendustegevus, aga me teeme seda ettevõtjate jaoks selleks, et uusi tehnoloogiaid tööstuslikult skaleerida.”
Samas rõhutab ta, et RUK-i koostöö ülikoolidega on siiski tähtis. TalTechis asja siiski nii helges valguses ei nähta. Ülikooli teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura endib, et riik tõukab tagant Metroserdi rakendusuuringute keskuse arengut, kuid jätab tehnikaülikooli inseneeriateadlased järjest viletsamatesse tingimustesse.
„Nii väetab ta oksa, millel kasvab õun, kuid saeb samal ajal õunapuu tüve,” märgib Puura. „On jõutud seisu, kus kogu tehnikaülikooli teadusaparatuuri jääkväärtus on 15 miljonit eurot.”
Rakendusuuringute keskus
- Loodi riigifirma AS Metrosert juurde 2023. aastal teadus- ja arendusüksusena.
- Eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid teadmusmahukate toodete ja teenuste arendamisel.
- Raha jaotatakse viie tegevussuuna vahel:
- autonoomsed sõidukid (1 mln €);
- vesinikutehnoloogiad (4);
- biorafineerimine (5);
- terviseandmed;
- droonitehnoloogiad (6).
- Keskuse aitab ettevõtetel turule tuua uuenduslikke ideid ning jõuda läbi murranguliste toodete ja teenuste rahvusvahelisele turule.
- RUK tegeleb prototüüpide ja toodete testimisega vastavalt regulatiivsetele nõuetele.
- Oluline tegevussuund on teadussaavutuste siirdamine turule.
Allikas: Metrosert, MKM
RUK-i loomine nõrgestab kogu inseneeriavaldkonda
Pole kahtlust, et Eesti tööstus vajab toetamist rakendusuuringute läbiviimisel, et säilitada konkurentsivõimekust, seda enam alusjärgudes olevate tegevussuundade edasiarendamisel.
Tööstusettevõtete edasiarendamiste toetaja ja rakendusuuringutes partneri rolli oleme tunnetanud tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas, kus eelarveliselt 10% meie tuludest on seotud ettevõtluslepingute täitmisega ja ettevõtetele teenusete pakkumisega. 10% tundub olema väike, kuid näiteks viie viimase aasta osas tähendab see üle 21 miljoni euro mahus projekte ja üle 330 lepingu, laboriteenuste osas 8 miljoni euro suurust mahtu.
Ettevõtete toetamisel lähtume kõrgetasemelisest kompetentsist igas inseneeria valdkonnas, mida toetavad nii aastate jooksul arendatud taristubaas kui ka meie akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate teadmised ning oskused. Viimased on eriti kriitilise tähendusega, sest paraku inseneerias on palju empiirilist ehk päriselust pärinevat teadmist, mida pole võimalik õppida õpikust, vaid saab omandada ainult kogenenud juhendaja käe all.
Rakendusuuringute keskuse (RUK) loomisel on plussid ja miinused. Kõrgetasemeliste kompetentside jagamiseks on vaja piisavalt inimressurssi, mille puudujääki on tunda nii tööstuses kui ka kõrgkoolides, kus akadeemiline jätkusuutlikkus on küsimärgi all.
RUK-i näol tekkis meile konkurent väärtuslikeima ressurssi ehk kvalifitseeritud töötajate osas. Kas selline konkurents on positiivne ja edasiviiv? Kaheldav, sest oma olemuselt see nõrgestab meid kõiki, seab löögi alla tehnikaülikooli inseneriteaduskonda akadeemilise jätkusuutlikkuse ning läbi selle tööstussektoris konkurentsivõimeliste inseneride järelkasvu.
Lahendusena näen tihedat koostööd tehnikaülikooli ja RUK-i vahel, mida hetkel ei ole. Paraku riigi tasemel RUK-i loomise tehtud otsust tagasi pöörata ei saa. Kuigi oleks olnud palju mõistlikum ning kulude mõttes efektiivsem investeering Eesti tulevikku selle asemel tehnikaülikooli inseneeria rahaline toetamine, sh läbi ettevõtluskoostöö.
Fjodor Sergejev, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan
Omaaegsetest teadus-arenduskeskustest (TAK) on järel vaid mõni üksik
Miks teadussiirde jaoks on aga vaja luua eraldi struktuuriüksus, sest meie kõrgkoolid ja nende instituudid tegelevad ju akadeemilise teadustöö kõrval niikuinii ka rakendusuuringutega?
Omal ajal loodi ligemale kümme teadus-arenduskeskust ehk TAK-i enam-vähem sarnastel eesmärkidel, need sai kõvasti rahastust, ent enamik neist on tänaseks vaikselt hääbunud. Tegutsemast võib veel leida AS-i Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ja OÜ Innovaatliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskuse (IMECC). Sellest süsteemist on välja kasvanud ka OÜ ELIKO, äriregistris on kirjas veel paar endist TAK-i.
Tuletagem meelde, et TAK-id olid Eestis registreeritud äriühingud, mille põhitegevus oli teadus-arendustöö ja innovatsiooni elluviimine. Neil peab olema infrastruktuur, teaduspersonal, valdkondlik kompetents ning võimekus pakkuda ettevõtetele keskkonda teadus-arendusprojektide, sh rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimiseks. Seega põhimõtteliselt samad eesmärgid, mis nüüd RUK-il.
Aastat 10–15 tagasi oli soov luua Eesti ettevõtjatele kõrgetasemelised ja ühest riiklikust rahastamisinstrumendist mitte sõltuvas teadus-arenduskeskused, et soodustada rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks vajaminevate ning nutikat spetsialiseerumist võimaldavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste arengut.
TAK-ide viimase meetme toetuste eelarve oli EL-i toonase rahastusperioodi vältel 40 miljonit eurot. Toetust määrati siis kuuele keskusele, senistest jäid välja vähiuuringute TAK ja nanotehnoloogia TAK, põhjendusel, et ei toetata baasteadust. EL-i TAK-idele suunatud rahastus lõppes aastal 2022, pärast seda pidid TAK-id ennast ise majandama hakkama.
