Tehisintellekti lahenduste kasutamine ettevõtluses on plahvatuslikult kasvanud, kuid sellega seoses tekib ka probleeme, mis võivad avaldada olulist mõju äri käekäigule. „Ükskõik kui nutikas tehisintellekt võib tunduda, ei saa ta sinu eest kanda vastutust,” ütleb Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas.
Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juhi Erje Mettase sõnul kasutavad ettevõtted tehisaru tööriistu küll üha enam, kuid sageli paistab silma liigne kiirustamine ja sellest tulenev lohakus, mis võib aga kalliks maksma minna. Seda on näha just pangaga suhtlemisel. Näiteks lastakse aja kokku hoidmiseks AI-l vastused koostada küsimustele, mis puudutavad maksete selgitusi või varade päritolu tõendamist.
Omamoodi naljakad on Mettase sõnul olukorrad, kus lisaks tehisintellekti selgele käekirjale on koostaja unustatud eest ära võtta tehisaru sissejuhatava teksti. Ta toob välja, kuidas pank on saanud päringutele vastuseid, kus sees on tekst stiilis: „Panin kokku vastuse, mis peaks rahuldama panka ning samal ajal ei tõmba maksuameti tähelepanu.“
„Tehisintellekt on mugav tööriist ja pangad omalt poolt kindlasti ei keela selle kasutamist, aga me eeldame, et inimene seisab selle sisu taga ja veendub, et kogu info on olemas ning õige,“ räägib Mettas. „Kui soovid, et sinu maksed liiguvad kiiresti, siis saada pangale võimalikult konkreetsed vastused koos alusdokumentidega.“
Ettevõtjale, kes sõltub tähtaegadest või peab kiirelt tegutsema, võib taoline viivitus osutuda kalliks.
Seda enam, et käesoleva aasta augusti algusest peavad kõigi Eesti ettevõtete üldotstarbelised tehisintellekti kasutavad süsteemid vastama Euroopa Liidu tehisintellekti määruse läbipaistvusnõuetele. Määrus seab selged reeglid tehisaru kasutamisele, jagades AI-süsteemid nelja riskikategooriasse – alates igapäevastest tööriistadest kuni kõrgendatud järelevalvet nõudvate rakendusteni. Mida suurem on süsteemi mõju inimese õigustele või ohutusele, seda suurem on ka ettevõtte vastutus.
Mugavus ei tohi tulla täpsuse arvelt
Nii soovitabki ta alati enne vastuse saatmist läbi analüüsida, kas seal on piisavalt infot, kas kirjas on loogiline seos tehingu ja selgituse vahel ning kas mõni inimene ikka on vastuse üle vaadanud ja vajadusel täiendanud.
Lisaks soovitab Mettas arvestada ettevõtjatel ka sellega, et kui kasutada vastuste koostamisel avaliku tehisintellekti abi ja anda selleks ligipääsu ka oma algandmetele, siis võivad jagatud andmed jõuda väljapoole ettevõtte kontrolli. „Eriti problemaatiline on see olukordades, kus algandmeteks on ärisaladused, mis nüüd avalikku andmebaasi jõuavad,“ sõnab ta.
Kus on tark tehisaru abi kasutada?
Õigetes olukordades kasutades on Mettase hinnangul aga kindlasti tegemist suurepärase tööriistaga. Näiteks raamatupidamises on tehisintellektil põhinevad lahendused muutunud kiiresti igapäevatöö osaks. Ettevõtted kasutavad tehisaru võimekusega tarkvara eelkõige kuludokumentide analüüsimiseks, arvete liigitamiseks ja korduvate tegevuste automatiseerimiseks.
„Sellised süsteemid ei langeta otsuseid, vaid toetavad andmetöötlust, näiteks tuvastavad ostuarvetelt tüüpilisi kuluartikleid või seovad need automaatselt õige kontoplaaniga,“ toob Mettas välja.
Samuti on muutunud klienditeeninduse asendamatuks osaks vestlusrobotid, mis vastavad ööpäevaringselt standardsetele küsimustele. „Kui klient võidab kiirete vastustega, siis ettevõttel aitab see vähendada klienditoe koormust ja töötajad saavad tegeleda keerukamate murede lahendamisega.“
Igapäevases töös saavad ettevõtjad kasutada tehisaru edukalt andmetöötluseks Excelis läbi Microsoft Copiloti või äriprotsesside optimeerimiseks raamatupidamis- ja CRM-lahenduste kaudu. Ka Eestis on loodud edukaid tehisintellektil põhinevad lahendusi, mis aitavad ettevõtjaid alates kaupade liikumise jälgimisest ladudes kuni tollideklaratsioonide koostamise automatiseerimiseni.
„Kindlasti peaks tehisintellekti kasutavad ettevõtted ära defineerima, millistes protsessides tohib tehisaru kasutada, mida töötajad peaksid teadma ning looma tugeva järelevalve ettevõtte siseselt. Kõige kindlam on seda teha koostöös juriidiliste ja tehniliste ekspertidega,“ rõhutab ta.
Kuidas kasutavad tehisintellekti pangad?
Finantssektori ettevõtetel on tehisintellekti kasutamisel oluliselt rangemad raamid kui paljudes teistes valdkondades. Pangad peavad tagama, et iga tehisintellektil põhinev lahendus oleks läbipaistvalt dokumenteeritud ning kasutaks kvaliteetseid ja korrektseid andmeid.
„Näiteks kasutavad pangad ja teised finantsasutused üha enam tehisaru mudeleid, et prognoosida laenutaotlejate maksevõimet ja aidata laenutaotluste üle otsustamisel,“ näitlikustab ta.
Samuti on Mettase sõnul tehisintellektil oluline roll pettuste ennetamisel. Nii jälgib ja analüüsib tehisintellekt reaalajas tehingute mustreid, et tuvastada kõrvalekaldeid ja võimalikke pettuseid, olgu selleks kaardipettused, ebatavalised ülekanded või rahapesule viitavad käitumismustrid.
„Klientidega seotud toimingutes peab viimane sõna ja sellega ka vastutus jääma alati inimesele,“ sõnab Mettas, kes toob välja, et pangas kontrollib töötaja alati üle, et tehisaru töö oleks täpne ja korrektne.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 218 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Lisainfo:
Katre Tatrik
Kommunikatsioonijuht
Telefon: 515 1859
E-post: katre.tatrik@cooppank.ee
