Töötleva tööstuse tootmismaht on näidanud sel aastal mõõdukat kasvu. Augustis suurenes antud näitaja aastases võrdluses 2,5% ning tänavuse aasta esimese kaheksa kuuga 4,3%.
Samas on see kasv tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt – töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäi eelmise aasta esimesse poolde. Kui jätta sesoonsed mõjud arvestamata, pole tootmismaht sel aastal kuises võrdluses kasvanud ja see näitaja on endiselt 2% väiksem üle-eelmise aasta ja 11% madalamal 2022. aastasse jäänud tipptasemest.
Augustis suurenes tootmismaht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusaladest, kuid suurima mõjuga olid toiduainete tootmise ning laevaehituse ja remondi tootmismahu kasv. Suurima piduri pani tööstuslike õlide, metall- ja keemiatoodete tootmise vähenemine. Aasta esimese kaheksa kuuga on töötleva tööstuse kasvu vedanud laevaehitus ja remont ning veesõidukite tootmine.
Tootmismahu kasv tuleb rohkem ekspordist
Töötlev tööstus on teatavasti peamine kaupu eksportiv majandusharu ning kaks kolmandikku (66%) selle müügist on tänavu läinud ekspordiks. Samas on ekspordi osakaal viimastel aastatel veidi vähenenud – näiteks 2022. aastal ulatus see 67,6%-ni. Kuna sel aastal on töötleva tööstuse toodangu eksport ja ka müük koduturule suurenenud mõlemad ligi 5% ja et ekspordi osakaal on koduturule müügist suurem, on ekspordi mõju selle majandusharu tootmismahu kasvule suurem.
Elektri tootmine on kõvasti vähenenud
Kui vaadata tööstust tervikuna, ehk lisaks töötlevale tööstusele ka energiatootmist ja mäetööstust, siis suurenes selle sektori tootmismaht augustis vaid protsendi võrra. Peamiseks kasvu pidurdajaks oli elektri tootmismahu 22% vähenemine, mis tõstis omakorda elektri impordi kaks korda suuremaks.
Elektri tootmismahu muutus on sel aastal olnud üsnagi volatiilne ning aasta esimese kaheksa kuuga on see suurenenud ligi 5%. Kui aga võrrelda üheksa aasta taguse augustikuise tiputasemega, toodeti käesoleva aasta augustis elektrit 3,6 korda vähem ning imporditi 4,3 korda rohkem. Nii on energiatootmine olnud viimastel aastatel oluline majanduskasvu pidur.
Tööstusettevõtete kindlustunne on teisel poolaastal olnud seni esimesest nõrgem ning võrreldes eelmise aasta augustiga on paranemine marginaalne. Kui tootmise väljavaade paranes eelmise aasta esimesel poolel üsna hoogsalt, siis alates 2024 teisest poolest kuni tänaseni on ootused püsinud üsna stabiilsed ning on siiani allpool pikaajalist keskmist. Üsna sarnane on olukord ka eksporditellimustega – see paranes kuni eelmise aasta lõpuni ja on sealt edasi püsinud ühel tasemel.
Hinnapõhine konkurentsivõime näitab halvenemise märke
Tööstusettevõtete hinnakasvuootused lähikuudeks on küll eelmise ja üle-eelmise aastaga kõrgemale tõusnud, kuid see on viimastel kuudel püsinud pikaajalise keskmise lähedal. Kui aga võrrelda töötleva tööstuse ekspordiks suunatud kaupade tootjahindade kasvu viimasel neljal aastal, siis need on tõusnud umbes sama palju kui Rootsis, kuid Soomest, Lätist, Saksamaast ja ka Euroopa Liidu keskmisest rohkem. Ehk siis, Eesti töötleva tööstuse keskmine hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud.
Euroala ostujuhtide indeks näitab kosumist, kusjuures paranemine on toimunud ka Saksamaal. Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal ootame järgmiseks aastaks tugevamat majanduskasvu, mis peaks lubama ka Eesti ettevõtetel ekspordi suurendamist. Kuna ettevõtete halvenenud konkurentsivõime võib ekspordikasvu pidurdada, tuleb ettevõtetel varasemast rohkem tegeleda oma efektiivsuse ja tootlikkuse parandamisega.
