Kuigi tänavu üheksa kuuga on töötleva tööstuse tootmismaht kasvanud aastase võrdluses ligi 4%, on kasv aasta teisel poolel aeglustunud ja septembris näitas see hoopis kerget langust (-0,4%).
Selle taga on paljuski alates eelmise aasta augustist toimunud tootmismahtude kasv, mis viis võrdlusbaasi järk-järgult kõrgemale. See on mõjutanud ka viimaste kuude tulemusi. Samas oli kolmas kvartal tervikuna ikkagi nõrgem, kui aasta esimene pool ning septembris oli töötleva tööstuse tootmismaht sesoonseid mõjusid arvestamata ligi 6% väiksem, kui möödunud aasta lõpus. See näitab, et lisaks eelpool nimetatud baasiefektile, oli töötleva tööstuse tootmismaht kolmandas kvartalis ka tegelikult languses.
Sel aastal suurim mõju laevaehituse ja -remondi ning veesõidukite tootmise kasvust
Septembris pidurdasid töötleva tööstuse tootmismahu kasvu enim põlevkiviõli ning masinate ja seadmete tootmise vähenemine. Samas suurema positiivse panuse andsid metall-, puit- ja elektroonikatoodete tootmise suurenemine. Aasta esimese üheksa kuuga on aga töötleva tööstuse kasvu lükanud tagant enim laevaehitus ja -remont ning veesõidukite tootmine. Keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmine küll vähenesid, kuid nende mõju kogu selle majandusharu tootmismahule ei olnud suur.
Tootmismahu kasvu on hakanud rohkem vedama müük koduturule
Kui septembris – aga ka teises ja kolmandas kvartalis kokku – vedas töötleva tööstuse tootmismahu kasvu peamiselt müük koduturule, siis aasta esimese üheksa kuuga on ekspordi osakaal suurem olnud. Seega, ekspordi tugevam panus jäi aasta algusesse. SKP arvestusse minevate maksebilansi andmete järgi, milles ei ole arvestatud välismaale töötlemiseks saadetud kaupu (ja mis hiljem teenusena tagasi tuuakse), on kaupade ekspordi pilt siiani parem olnud ning koos teenustega on eksport sel aastal üsna head kasvu näidanud.
Nii kodumaine kui välisnõudlus peaksid paranema
Tööstusettevõtete ootused tootmismahtude kasvatamiseks lähikuudel on püsinud enam-vähem samal tasemel juba alates möödunud aasta keskpaigast, kuid hinnangud eksporditellimuste kohta on veidi paranenud. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu rohkem müüa.
Rootsi, Soome ja teiste Baltimaade majanduskasvud peaksid järgmisel aastal kiirenema, mis eeldab suuremat nõudlust. Samas, kui näiteks Rootsis on majanduskasv tervikuna paranemas, siis ehitussektori seis on paraku veel vilets. See mõjutab aga olulist osa meie kaupade ekspordist – eelkõige puidu-, kuid ka ehitusmaterjalide- ja metallitööstust. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime paranema.
Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu peaks järgmisel aastal toetama ka tasapisi kosuva kodumaise majanduse nõudlus.
