Valitsus kinnitas aasta alguses kliimaministeeriumi koostatud energiamajanduse arengukava aastani 2035. ENMAK 2035 seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule.
Arengukava koostamisega alustati 2021. aastal ja viie aasta jooksul valminud arengukavast leiab ülevaate, kuidas oleme jõudnud Eesti energiamajanduse tänasesse punkti, milliste sammudega liigume vastu aastale 2035 ning mis on visioon aastani 2050. Samuti seatakse paika üld- ja alaeesmärgid ning kavandatud tegevused taastuvenergias, gaasivarustuses, põlevkivienergeetikas ning küttes ja jahutuses.
Energeetika tulevik kujundab kogu majandust
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt märgib, et ENMAK seab raamistiku, mille põhjal saavad nii avalik kui ka erasektor kavandada oma tulevikutegevusi ja investeeringuid. „Parima tulemuse toob energiamajanduse turupõhine areng. Kuid juhul, kui see ei anna soovitud tulemusi, on meil lahendustena varuks näiteks juhitava võimsuse tagamise meetmed, finantsinstrumendid või bürokraatia vähendamine,“ kinnitab Sutt.
Oluline on ministri sõnul meeles pidada, et meie senine, suuresti põlevkivil baseeruv süsteem, on jäänud ajale jalgu ja muutunud haavatavaks, mistõttu vajame uut ja tulevikukindlat lahendust.
„Eesti on juba praegu mitmetes energeetikavaldkonna rahvusvahelistes võrdlustes kõrgel kohal ja see tähendab, et oleme õigel teel,“ räägib minister. „Loomulikult ei saa me senise edu tuules puhkama jääda, vaid peame andma Eestile selge kursi. Tagame varustuskindluse, kaitseme tarbija rahakotti ja liigume järjekindlalt puhtama energia suunas. Need otsused ei ole ainult tehnilised, vaid kujundavad Eesti majanduse ja ühiskonna järgnevaks kümnendiks ja edasigi.“
Andres Sutt selgitab, et ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav.
„Lisaks kohalike energiaallikate (näiteks tuul ja päike koos salvestuslahendustega) kasutamisele peame tagama piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis,“ märgib ta. „Uut juhitavat võimsust on vaja, sest enamik olemasolevast ja põlevkivi kasutavast juhitavast võimsusest on vana, ebatöökindel ning ei ole elektriturul konkurentsivõimeline.“
Puhas energia on arengukava üks eesmärkidest
Puhtale energiale üleminek on arengukava üks alameesmärk. Ambitsioon jõuda taastuvelektri 100-protsendilise tarbimiseni säilib, kuid see saavutatakse turupõhiselt ajal, mil tootmistehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised, mida prognoositakse juhtuma 2030+ perioodil.
Arengukava jätab muu hulgas avatuks võimaluse tuumaenergia kasutuselevõtuks tulevikus. Eesti jaoks on esmajoones oluline tagada, et oleme võimelised enda vajaduste katmiseks piisavas mahus energiat tootma.
Kaugküttesektoris seatakse suund ühtlustada hindasid ning uuendada kaugküttesüsteeme ja tuua järk-järgult kasutusse uued tõhusad tehnoloogiad, nagu soojuspumbad ja soojussalvestid. Gaasisektoris seatakse sihiks 2035. aastaks suurendada taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest.
Transpordivaldkonna arengut suunab detailsemalt „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“.
ENMAK 2035 koostati põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus – alusuuringute tegemine, eelnõu täiendamiseks konsultatsioonide läbiviimine ja kaasamised, nõuetekohane keskkonnamõjude strateegilise hindamine jmt.
