Riik sai valmis potentsiaalsete tööstusalade kaardirakenduse esialgse tööversiooni, mis on üks osa eesmärgist kiirendada planeerimisprotsessi, et see valdkond ei muutuks edaspidi Eesti majandusarengu piduriks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvedamisel valminud kaardirakendus asub maa- ja ruumiameti (MARU) teiste kaardikihtide seas geoportaalis ja on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav.
Kaardilt saab leida tööstusalasid vastavalt ettevõtja vajadustele – näiteks elektrivõimsuse, raudteeühenduse, maanteede jm taristu olemasolu põhjal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev toob igapäevasest elust välja juhtumid, kus ettevõtja kavatseb mingisse, esmapilgul justkui sobivasse kohta rajada näiteks tootmisüksuse, aga siis selgub, et seal kehtivad looduskaitselised piirangud, kohaliku omavalitsuse üldplaneering ei näe seal tootmistegevust ette või tulevad ilmsiks muud takistused, mis tema plaanidega ei haaku.
Saadaolev kaardirakendus peaks Ivan Sergejevi sõnul need esmased piirangud ja tingimused juba esmasel vaatlusel esile tooma ning asjaajamist lihtsamaks muutma.
Kaardirakendus kiirendab planeerimist ja välistab vaidlused
„Tööstusalade kaardi koostamise ja avalikuks muutmisega püüame kiirendada majandusarengut. Meie hüpotees on selline, et mõnikord polegi võib-olla vajadust täiendava planeerimisprotsessi läbiviimiseks ja kui kohalik omavalitsus on oma üldplaneeringus otsustanud, millised on tema ruumilise arengu prioriteedid, määranud oma territooriumil ära tööstuse arendamiseks sobilikud alad, siis saab ettevõtja kaardilt saadava info põhjal otsustada, kas üks või teine ala vastab tema vajadustele,” kirjeldab Ivan Sergejev. „Vähemalt teoreetiliselt võiks kogu ettevõtjale vajaliku info kokku siduda niiviisi, et kõike ei pea enam nullist avastama. Seda enam, et meil on ju kõikvõimalikud ruumiandmed taristu, sadamate, raudtee kulgemise, teede jmt kohta juba olemas. Varem nende andmete kohta kompaktset ülevaadet aga polnud, nüüd koondasime selle kõik ühte kohta kokku.”
Valminud kaardilahenduse aluseks on kohalike omavalitsuste üldplaneeringutest saadud informatsioon ja sedamööda, kuidas lisandub uusi planeeringuid, on ka infopank jooksvalt täienemas. Praegu on teada, et 30 KOV-i pole veel oma üldplaneeringut kinnitanud. Kokku on lepitud, et arenduskeskused hoolitsevad oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest ning vaatavad need üle kord kvartalis.
Ent juba praegu toob tööstusalade kaardirakendus investorile esmaste otsuste langetamiseks vajaliku teabe n-ö peo peale. Kaardil kuvatakse ettevõtluse käivitamiseks vajalik info üldplaneeringute, elektriliitumise, teede ja muu taristu kohta. Ettevõtja saab olukorrast kiirelt ülevaate ja tal on võimalik hakata kohe vajalikus suunas tegutsema. Näiteks küsida KOV-ist projekteerimistingimusi, pöörduda täiendava info saamiseks piirkonna kruntide arendaja poole jmt.
Kaardirakenduse info hakkab pidevalt täienema
MKM-i valdkonnajuht Tiit Oidjärv selgitab, et ettevõtluseks sobilike tööstusalasid koondava kaardirakenduse koostamine polnud kaugeltki lihtne ülesanne ja möönab, et esmane kaardile kantud infokogum ei ole kindlasti veel täiuslik ega ammendav pilt Eesti tööstusaladest. Aga kuna plaan on pikaajaline, siis täiuslikkuse poole kahtlemata püüeldakse.
Nii on plaanis käesoleva aasta suveks tuua kaardirakendusse ka digitaalne info kehtestatud detailplaneeringute kohta, piirkonna rahvastikuinfo jm. Seega – tulevikus võiks süsteem arendajale selgelt öelda, kas tal on üldse võimalik mingisse konkreetsesse asukohta ehitada näiteks kanafarm, saekaater või metallitöötlemistehas ning kui on, siis millistel tingimustel.
Mõeldud on see kaardirakendus tema sõnul eelkõige tööstusettevõtetele, potentsiaalsetele investoritele. „Andmete koondamisel on kõvasti panustanud maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsused, paljuski nendelt saadud infol kaardile kantud teave põhinebki. Midagi taolist on ka varem püütud teha, üks põhilisi raskusi on seni olnud info ajakohasena hoidmine,” ütleb Oidjärv. „Nüüdse lahenduse juures kestab töö edasi, sest ka tööstusalasid tuleb juurde, osad võetakse kasutusele ja seetõttu peab kuvatav pilt olema paindlikult muutuv. Aga eesmärk on suunata tööstusvaldkonna arendused sinna, kuhu need on oodatud, kus on vajaliku taristu loomisse juba panustatud ja kus ei tohiks tekkida pikki vaidlusi tööstuse arendamise võimalikkuse üle.”
Samas ta rõhutab, et kaardirakendus ei anna lõplikku vastust ega jaga lubadusi, et konkreetses kohas saab ükskõik millist tegevust edendada. Paljudel juhtudel on ikkagi tarvis läbida erinevad loamenetlused jmt protseduurid. Lihtsam ja konkreetsem lugu on muidugi nende aladega, kus on juba kehtiv detailplaneering.
Otsing võimaldab sobivad alad välja valida
Kaardikihil on näha erinevatest allikatest, aga suures osas just KOV-ide üldplaneeringutest välja võetud alad, kus KOV peab võimalikuks tööstust arendada. Näha on katastriüksuse sihtotstarve, ala pindala, kontaktandmed, kust saab esmast infot, eraldi kihte lisades saab näha kehtestatud ja töös olevaid üldplaneeringuid, tööstuse arendamise eeldusi ja ümbruskonnas kehtivaid kitsendusi, looduskaitsealasid, muinsuskaitselisi piiranguid, taristu olukorda, elektritootmist, kaevandusi, teid jmt.
Tiit Oidjärv tunnistab, et kaardile kantud alad on teatud mõttes siiski üsna sensitiivsed ning võivad mõnedel juhtudel kajastada ka omavalitsuse soovmõtlemist, sest eks lõplik tõde selgub ikka detailplaneeringu ja kohalike elanike kaasamise järel. Muidugi saab kasutada ka sobilike parameetrite ja kriteeriumitega otsingut.
Tööstusaladena määratletakse omavalitsuste nägemus
Tööstuse määratlus on aga küllaltki laialdane, tööstuse alla võib käia pagaritöökoda, aga ka tuumajaam. „Taotluslikult ei ole määratletud väga täpselt, millise tööstuse arendamiseks üks või teine ala on ennekõike mõeldud ja sellepärast on ka üldistatud maa sihtotstarve – tööstusala alla on liigitatud nii laiemalt ärimaa kui ka tootmismaa,” ütleb Oidjärv. „Lähtutud on sellest, kuidas maakondlikud arenduskeskused on seda infot sisustanud ja kuidas seda turundatakse, millised investeeringud on sinna tehtud ning kuhu otsitakse aktiivselt ettevõtjaid. Otsest lävendit ühelegi tegevusalale, samuti ettevõtte suurusele, pole seatud. Kui edaspidi selgub, et infot saab ja peab konkreetsemaks muutma, siis seda ka teeme.”
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on hea tõdeda, et riik on erinevad takistused ületanud ja oodatud tööstusalade kaardirakenduse valmis saanud. „Ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku tööriistaga, mis hoiab kokku aega ja ressursse ning võimaldab kiirelt järgmisi samme planeerida,“ märgib Haran.
Tööstusalade kaardirakendus on kättesaadav maa- ja ruumiandmete geoportaalis.
