• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Välisinvestorid otsustasid mullu EISi toel Eestisse investeerida üle 430 miljoni euro 

autor: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
veebruar 2026
Kategooria: Ülevaade
Välisinvestorid hindavad Eesti olematut bürokraatiat, digitaalset asjaajamist ja maksusüsteemi. Foto: Shutterstock

Välisinvestorid hindavad Eesti olematut bürokraatiat, digitaalset asjaajamist ja maksusüsteemi. Foto: Shutterstock

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel tegid välisinvestorid mullu Eesti kasuks positiivseid investeerimisotsuseid 431 miljoni euro väärtuses, mis on rekordiline maht.

Investeerimisotsused sündisid peamiselt elektroonika-, keemia-, energia-, puidu-, masina- ning metallisektoris. Ligikaudu 40% otsuste mahust on uued investeeringud, üle 30% seotud Eestis juba tegutsevate väliskapitalil põhinevate ettevõtete jätkuinvesteeringutega ning viiendiku moodustab ettevõtte omandamisega seotud kavandatav investeering. 

„Esimest korda oli Eestil suurinvesteeringute motiveerimiseks välja pakkuda suuremahuliste investeeringute toetusmeede, millele suunasime peamise fookuse. Sügisel õnnestus teha kolm esimest toetusotsust, mille abil investeeritakse Eestisse kogumahus ligi 400 miljonit eurot ning millest 253 miljonit eurot on välisinvesteeringud,“ ütles EISi välisklientide tiimi juht Mirjam Helena Eerma. 

Kuivõrd välisinvesteeringud on majanduse kasvuks ülimalt olulised, käib riikide vahel nende meelitamiseks kõva konkurents. Mullu esimesed otsused toonud ja nüüd püsivalt avatud toetusmeede on üheks kaalukeeleks, mis võiks investoreid motiveerida Eesti kasuks otsustama. 

„Välismaistele ettevõtjatele meeldib Eesti puhul võrreldes muu maailmaga olematu bürokraatia, digitaalne asjaajamine ja maksusüsteem. Eesti on OECD andmetel olnud juba viimased kaksteist aastat maailma parima maksukonkurentsivõimega riik,“ lisas Eerma. 

„Täiendavate sammudena investeeringute soodustamiseks tahame koostöös ministeeriumitega tekitada nö ekspessraja lubade kiireks menetluseks. Samuti soovime luua mehhanismi, et toetada paremini investeeringuid vahemikus 25–100 miljonit eurot. Väljatöötamisel on ka uued laenu- ja käenduslahendused,“ tutvustas EISi juhatuse liige Mari-Liis Küppar. 

Võimalikud välisinvestorid tegid mullu üle 120 visiidi Eestisse

EISi jaoks on Eestisse investeeringute tegemise soodustamine üheks oluliseks eesmärgiks. Selle nimel suhtlevad asutuse konsultandid iga-aastaselt sadade võimalike investoritega, millega kaasnevalt tegid välismaised ettevõtjad mullu Eestisse üle 120 visiidi. Värske strateegia kohaselt toetab EIS nüüd ka Eesti ettevõtete investeeringuid, et soodustada nende kasvu ja arengut.

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seatud asutaja ootus oli EISi senisest välisinvesteeringute keskusest kujundada investeeringute keskus ja EIS on selle jaoks astunud mitmeid olulisi samme. Tänavusest aastast kavatseme ka Eesti ettevõtete investeeringute soodustamisel olla veelgi proaktiivsemad ja keskenduda suurema strateegilise mõjuga projektidele,“ sõnas Mari-Liis Küppar. 

Kui arvestada kõiki välis- ja kodumaiseid investeeringuid, siis tehti läinud aastal EISi toel Eesti majandusse investeerimise otsuseid 760 miljoni euro ulatuses. 

EISi välisinvesteeringute meelitamise fookuses on olnud eelkõige kapitalimahukad tööstusinvesteeringud, mis toetavad kohalike väärtusahelate arengut ning aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti. 2024. aastal aitas EIS Eesti kasuks investeerimisotsuseid langetada 254 miljoni, 2023. aastal 336 miljoni ning 2022. aastal 351 miljoni euro ulatuses.

Sildid: Eesti tööstusEISinvesteeringud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Riik loob täiendavad võimalused tuuleenergia arendamiseks riigimaadel

Järgmine artikkel

Energiamahukate tööstuste heitmete ja saaste edasisel vähendamisel mängib olulist rolli tööstuse ümberkujundamine

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
Järgmine artikkel
Energiamahukate tööstuste saaste edasine vähendamine päevakorras. Foto: Shutterstock

Energiamahukate tööstuste heitmete ja saaste edasisel vähendamisel mängib olulist rolli tööstuse ümberkujundamine

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.