Euroopa energiamahukate tööstuste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt vähenenud. Kuid areng on viimasel ajal aeglustunud ning saastega seotud tervisekahjude kulud püsivad suured. European Environment Agency (EEA) värske ülevaate kohaselt eeldavad edasised heitevähendamised tööstuse põhjalikumat ümberkujundamist ning kehtivate Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaõigusaktide täielikku rakendamist.
EEA ülevaade „Zero pollution, decarbonisation and circular economy in energy-intensive industries“ analüüsib kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitmete pikaajalisi suundumusi ning prognoositavaid muutusi. Tuuakse välja võimalikud arengusuunad edasiste edusammude saavutamiseks. Energiamahukad tööstused annavad ligikaudu 27% Euroopa Liidu tööstussektori kasvuhoonegaaside heitmetest ning märkimisväärse osa peamistest õhusaasteainetest, sealhulgas vääveloksiididest (SOx) ja lämmastikoksiididest (NOx).
Analüüs keskendub peamistele energiamahukatele tööstussektoritele: raua- ja terasetööstusele, tsemendi- ja lubjatööstusele, alumiiniumitööstusele, tselluloosi- ja paberitööstusele, klaasi- ja savitööstusele ning keemiatööstusele.
Väliskulud endiselt suured
Vaatamata saavutatud edusammudele on energiamahukate tööstuste saastest tulenevad väliskulud endiselt suured, ulatudes hinnanguliselt ligikaudu 73 miljardi euroni aastas. Nende sektorite ümberkujundamine süsinikuheite vähendamise, saaste vältimise ja ringmajanduse suunas tooks kasu nii kliimale, keskkonnale kui rahvatervisele. Samal ajal aitaks tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, vähendades ühiskonnale langevaid kulusid.
Viimase kahekümne aasta jooksul on eelpool mainitud tööstusharude kasvuhoonegaaside heitkogused vähenenud ligikaudu 42%. Samal ajal on märkimisväärselt vähenenud ka õhusaasteainete heitmed – eelkõige dioksiinide (63%), nikli (64%) ja NOx-i (55%) osas. Kuigi sektorite kogulisandväärtus on sellel perioodil püsinud üldjoontes stabiilsena, näitab ülevaade, et pärast 2020. aastat täheldatud suuremad heitmete vähenemised langevad kokku majandustegevuse vähenemisega, mis viitab majanduse struktuursete muutuste kasvavale rollile tehnoloogiliste paranduste kõrval.
Need tööstusharud tarbivad üle 60% kogu töötleva tööstuse energiast. See on ELi energiakriisi ajal mõjutanud negatiivselt konkurentsivõimet ning süvendanud olemasolevaid probleeme, nagu nõrk nõudlus ja ülemaailmne ülevõimsus näiteks terasetööstuses. ELis on elektrienergia hind endiselt kaks kuni neli korda kõrgem kui ELi peamistel kaubanduspartneritel.
Sektoripõhised lähenemised
Ülevaate kohaselt sõltub edasine areng ühelt poolt kehtivate Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaõigusaktide täielikust rakendamisest ning teiselt poolt heitemahukate tööstusprotsesside põhjalikumast ümberkujundamisest. Analüüs on koostatud Euroopa Liidu puhta tööstuse kokkuleppe (Clean Industrial Deal) kontekstis. Eesmärk on kiirendada tööstuse ümberkujundamist, toetades samal ajal kestlikku konkurentsivõimet.
Ülevaates tuuakse välja peamised arengusuunad, sealhulgas tööstuse elektrifitseerimine, alternatiivsete toorainete ja materjalide kasutamine ning teisese toorme laiem kasutuselevõtt. Need lahendused aitavad samaaegselt vähendada nii saastet kui ka kasvuhoonegaaside heitmeid ning vähendada ressursikasutust ja sõltuvust toormest.
Samas juhitakse tähelepanu sellele, et erinevad tööstuse ümberkujundamise lahendused võivad kaasa tuua vastuolusid keskkonnapoliitika eesmärkide vahel, mistõttu on vajalikud hoolikalt kavandatud sektoripõhised lähenemised. Nende seoste parem mõistmine aitab suunata investeeringuid ja poliitikavalikuid nii, et heitmeid oleks võimalik vähendada võimalikult väikeste kuludega ning samal ajal saavutada kasu tervisele, konkurentsivõimele ja majanduse vastupanuvõimele.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
