Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. Deklareeriti ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.
„Keskkonnatasudest laekuv raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasusid kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Keskkonnatasude eesmärk on suunata inimesi ja ettevõtteid tegutsema viisil, mis vähendab nende mõju keskkonnale miinimumini. 2025. aastal arvestati kohalike omavalitsuste eelarvesse kokku umbes 14,6 miljonit eurot keskkonnatasu, mida saab kasutada keskkonna hoidmiseks ja taastamiseks,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnatasude peaspetsialist Marika Martin.
Keskkonnaamet kontrollib keskkonnatasu arvestamise ja tasumise õigsust. „Meie kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa ligi 1,9 mln euro võrra,“ selgitas Marika Martin.
Möödunud aastal deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 32,2 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu. 26,6 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu. 16,1 mln eurot vee erikasutusõiguse tasu. 8,7 mln eurot välisõhu saastetasu. 5,4 mln eurot veesaastetasu ning 563 tuhat eurot tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.
Keskkonnatasu lõviosa tuleb põlevkivi kaevandamisest
Deklareeritud keskkonnatasudest moodustab valdava osa maavara kaevandamisõiguse tasu, mis tuleb peamiselt põlevkivi kaevandamisest. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ning põlevkivi tuhkade ladestustasu deklareeriti 2025. aastal kokku 36,4 mln eurot. See summa arvestati ligikaudu 10 mln tonni kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivi ja 4,1 mln tonni põlevkivi kolde- ja lendtuha koguste põhjal.
Kohalikele omavalitsustele arvestati 2025. aastal kokku ligikaudu 14,6 mln eurot keskkonnatasu, millest suurim osa suunati Alutaguse vallale (3,7 mln eurot), Narva-Jõesuu linnale (1,1 mln eurot) ja Saku vallale (985 tuhat eurot).
Deklareeritud keskkonnatasude statistika on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel.
