• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Industry 5.0. Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Tele- kommunikatsiooni Liidu tegevjuht.

    Vajame rohkem koostööd, et eristuda maailma konkurentsis

    Plasttorusid tootvas Krah Pipesis on juba aastaid tegeletud automatiseerimisega ning andmekorje digitaliseerimisega. Foto: Krah Pipes

    Industry 5.0 digilahendused ja tehisaru saavad tööstuse lahutamatuks osaks

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

    ITL-i innovatsiooni- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Allan Tamme. Foto: ITL

    IT-sektor püüab muuta kestlikkusaruandluse ettevõtetele lihtsamaks

    Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

    Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

    RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert

    Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Industry 5.0. Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Tele- kommunikatsiooni Liidu tegevjuht.

    Vajame rohkem koostööd, et eristuda maailma konkurentsis

    Plasttorusid tootvas Krah Pipesis on juba aastaid tegeletud automatiseerimisega ning andmekorje digitaliseerimisega. Foto: Krah Pipes

    Industry 5.0 digilahendused ja tehisaru saavad tööstuse lahutamatuks osaks

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

    ITL-i innovatsiooni- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Allan Tamme. Foto: ITL

    IT-sektor püüab muuta kestlikkusaruandluse ettevõtetele lihtsamaks

    Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

    Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

    RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert

    Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Puhas elekter on kasutamata potentsiaal kliimaneutraalsuse saavutamisel, seda ka Eestis

autor: TÕNIS VARE, EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT
september 2019
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2019
Puas elekter. Foto: Pixabay

Foto: Pixbay

Ligi sada aastat on elekter olnud meie igapäevase elu kese ja täna on elekter moodsa ühiskonna toimimise oluline osa. Elekter annab võimaluse meile, meie kodudele, meie ettevõtetele ja riikidele eksisteerimiseks.

Vaatamata paljudele eelistele, mida elekter oma universaalsuses pakub, jääb selle võimalik kogupotentsiaal suuresti kasutamata.

Elektrienergia kasutuspotentsiaali realiseerimine ühiskonda ümberkujundava jõuna ehk majanduse dekarboniseerimine on pannud kogu Euroopa energiasektorit oma arengut hoogustama, et viia energiatootmine kooskõlla kliimamuutuste väljakutsetega. Euroopa elektritööstus on võtnud protsessi eestvedaja rolli ja välja töötanud selge tulevikuvisiooni süsinikuneutraalsuse saavutamiseks, kasutades energia tootmisel üha enam puhtamaid tootmistehnoloogiaid ja taastuvaid energiaressursse.

Ühtse tulevikuvisiooni väljakuulutamisega seadsid Euroopa elektritööstused endale siduva eesmärgi luua üheskoos konkurentsivõimelisem Euroopa majandus, mida toetab keskkonda võimalikult vähesel määral koormav energiatõhus elektrisüsteem. Sellega võtsid nad endale rolli olla puhtama energiatootmise eestvedajad, kes investeerivad digitehnoloogia arengutesse, et saaks toimuma säästlik üleminek puhtamale energiatootmisele.

Vajadus elektrifitseerida

Palju uuringuid on näidanud majanduse suuremahulise elektrifitseerimise vajadust, et saavutada Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid, sest majanduse dekarboniseerimine on Euroopa süsinikuneutraalse tuleviku peamine võimaldaja. Samas on selle saavutamiseks vaja viia ka elektrisüsteemi toimimise loogika uutele alustele, kus muutuste allikaks on puhas elekter, mille jaotamiseks tuleb kasutusele võtta efektiivsem elektrisüsteemi mudel, ja seda transformatsiooni aitab ellu viia ainult motiveeriv investeerimiskeskkond. Tähtsat rolli omab ka tarbijakäitumise muutuste ellukutsumine, et võimaldada üleminekut dekarboniseeritud tulevikumajandusele, mille keskmes oleks tarbija ise. Selleks on oluline saada uute digilahenduste kaudu parem ülevaade tarbijate vajadustest. Samuti leida uusi viise, kuidas neid saaks paremini toetada vähese süsinikdioksiidiheitega eluviisi kasutuselevõtmisel. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis element – me peame analüüsima ja rakendama meetmeid, et saavutada mõistlik ja õiglane üleminek kõikidele osapooltele ning tagada üldine sotsiaalne võrdsus.

Euroopa elektritööstused, sealhulgas ka Eesti elektritööstus, keskenduvad selle visiooni elluviimisele. Juba täna asub Eesti elektritööstus digitaliseerimises esirinnas ja sektoris toimuvad suuremahulised tehnoloogilised muutused, mis aitavad kiirendada üleminekut puhtamale energiale ja puhtamale keskkonnale.

Samuti on elektritööstus Eestis suuremahuliselt investeerinud puhtamasse elektritootmisse ja keskkonnanõuete täitmisse ning rakendanud uusi juhitavate energiatootmiste tehnoloogiaid, mida elektrisüsteem vajab. Selle tulemusena on Eestis Euroopa ja maailma puhtaim õhk. Ka paljud Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid on Eesti juba täitnud, sealhulgas on kokku lepitud siduv taastuvenergia eesmärk lõpptarbimises 2030. aastaks. Energiapoliitiliselt on läbi arutatud ja kokku lepitud riigi pikemaajalistes strateegiates. Vastu on võetud kliimapoliitika põhialused 2050, kinnitatud pikaajaline energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja põlevkivi arengukava 2030. aastaks. Samas vajavad need strateegiad kindlasti seiret, sest globaalsetel muutustel on mõju ka Eesti energeetikale ja muutuvate sisendite ülevaatamine Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 raames annab võimaluse energiapoliitiliste kavade täpsustamiseks.

Mure maksudega

Eesti elektritööstuse murelapseks on olnud viimasel ajal energiakandjate maksustamine, eelkõige elektri maksustamine, mille tagajärjel ei ole lõpphind konkurentsivõimeline. Kasvavad elektrihinnad on suur probleem majanduse konkurentsivõimele. Automatiseerimine/digitaliseerimine areneb ja töökohad liiguvad riikidesse, kus elektri tarbimise kogukulu on madalam. Eesti peab muutma oma elektri maksustamise poliitikat, et olla tööstuste jaoks pikaajaliselt konkurentsivõimeline asukohariik. Elektri koguhinna kasv mõjutab otseselt konkurentsivõimet, sest elektri hind kajastub toodete ja teenuste lõpphinnas ning selle kasv pärsib majanduse arengut ja uute tööstusinvesteeringute tegemist. Ka see aspekt elektritööstuses peab saama pikemaajalise kokkulepitud lahenduse, kuivõrd majanduse dekarboniseerimine eeldab konkurentsivõimelist elektri lõpphinda.

Hea meel on tõdeda, et Eesti elektritööstus panustab juba ammu puhtamale energiale üleminekusse ja see on igapäevase tegevuse tavaline osa. Meie elektritootmine on muutunud ajas puhtamaks, keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal on pidevalt kasvanud. Koos teiste riikide elektritööstustega panustame puhtamasse Euroopasse, sest puhtal ja nutikal energeetikal on tulevikuühiskonnas märkimisväärne roll, mis tagab kestva ja konkurentsivõimelise majanduse meile kõigile.

Euroopa Elektritööstuste Liit EURELECTRIC, mille peakontor asub Brüsselis, esindab elektritööstuse huve euroopalisel tasandil. Need hõlmavad kõiki peamisi sektori, elektritootmise ja turgude, jaotusvõrkude ja klientide/tarbijate ning keskkonna ja kestva arengu probleeme. Eesti Elektritööstuse Liit on EURELECTRIC liige aastast 2004.

Euroopa elektritööstuse tulevikuvisioon

Lähtudes Pariisi kliimaleppest ning vajadusest tegeleda kliimamuutuste, õhu-saaste ja loodusvarade ammendumise probleemidega, seistes keset tohutuid muutusi, mis on tingitud tehnoloogiast, digitehnoloogiale üleminekust ja Euroopa klientide suuremast aktiivsusest ning teadvustades energiatõhususe olulisust ning vajadust pakkuda turvalisi ja säästlikke energialahendusi ning kaasajastada oma taristut, oleme meie, Euroopa elektritööstused, võtnud eesmärgiks anda oluline panus, et tagada ja säilitada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus, mis võib toetuda puhtale süsinikuvabale energiale, ning nutikas, energiatõhus ja tõeliselt jätkusuutlik ühiskond kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Usume, et elektri abil saame tagada:

  • Kasu tarbijatele. Enam kui sajand pärast elektripirnide ja -mootorite kasutuselevõttu jätkub elektrienergia pakutavate võimaluste areng. Elekter on meieni toonud valguse, kodumasinad, telekommunikatsiooni, arvutid ja paljud muud töövahendid, mis on moodsaid eluviise edasi viinud ja toetanud.
    See võimaldab meil peagi uute digitaalsete energiateenuste, süsiniku nullemissiooniga sõiduvahendite ja elamistingimuste ning ressursitõhusate tööstusprotsesside kaudu osa saada uudsest kasutuskogemusest.
  • Konkurentsivõime. Integreeritud ja hästi toimivad energiaturud koos täielikult optimeeritud tööstuse väärtusahelatega ning kaupade vähenev volatiilsus teevad elektrist eelistatuima valiku majandusprotsesside käitamiseks ja Euroopa konkurentsieelise suurendamiseks.
  • Energiajulgeoleku. Kuivõrd oleme aastakümneid sõltunud oma energia-, transpordi- ja tööstussektorites välistest energia-ressurssidest, saame kodumaise puhta elektri abil parandada oma kaubandusbilanssi ja vähendada sõltuvust Euroopa Liidu välisest energiakandjate impordist. See on kauaoodatud üleminek ressursipõhiselt majanduselt Euroopa tehnoloogiapõhisele majandusele.
  • Sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Üleminek elektrile toob linnade, kogukondade ja maapiirkondade jaoks kaasa vahetu ja tuntava muutuse – puhtama õhu ja parema tervise. Elekter on tänapäeval kõige mitmekülgsem kliimasõbralik energiaallikas.

Juhime säästlikku energiaüleminekut, mis on meie arvates kordumatu võimalus. Konkreetsemalt:

  • Investeerime puhtasse energiatootmisse ja üleminekut võimaldavatesse lahendustesse, et vähendada heitmeid ja püüelda aktiivselt eesmärgi poole tagada enne sajandi keskpaika süsinikuvaba elukeskkond, võttes arvesse mitmesuguseid lähtekohti ja peamiste üleminekuks vajalike tehnoloogiate kaubanduslikku kättesaadavust.
  • Muudame energiasüsteemi reageerimisvõimelisemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. See hõlmab taastuvenergia suuremat kasutust, digitehnoloogiale üleminekut, nõudlusreageeringut ja elektrivõrkude tugevdamist, et tagada nende toimimine klientide, linnade ja kogukondade jaoks vajalike platvormide ja toetajatena.
  • Kiirendame energiavaldkonna ümberkujundamist muudes majandussektorites, pakkudes transpordi-, küttemajandus- ja tööstussektorile üleminekuvahendina konkurentsivõimelist elektrit.
  • Kaasame jätkusuutlikkuse oma väärtusahela kõigisse lülidesse ning teeme kõik selleks, et toetada olemasolevate ressursside üleminekut süsinikuvabale ühiskonnale.
  • Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas üleminekuks hädavajalikud.

Kutsume poliitikakujundajaid ja sidusrühmi:

  • Tunnustama järjest puhtama ja kliimasõbralikuma elektri juhtrolli Pariisi kliimaleppel põhinevate Euroopa kliima- ja energiakohustuste täitmisel ja aktiivselt toetama meetmeid, mis kiirendavad Euroopa klientide jaoks üleminekut konkurentsivõimelise hinnaga elektrile.
  • Edendama säästlikku energiaüleminekut suure süsinikuturu toel, mis pakub mõistlikku hinda ning suunab kliima- ja energiafinantseeringud üleminekut võimaldavatesse tehnoloogiatesse.
  • Kiirendama elektrienergiale üleminekut aruka ja senisest parema seadusandluse ja regulatsioonide kaudu ning toetama elu- ja tööstushoonetes puhaste kütte- ja jahutussüsteemide, puhta elektriga sõidukite ja tõhusamate tööstusprotsesside kasutuselevõttu.
  • Toetama kogu väärtusahela üleminekut digitehnoloogiale. Võtma kasutusele nutikad elektrivõrgud, mille eesmärk on integreerida tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tehnoloogiad ning soodustada klientide osalemist turvalisel, paindlikul ja kulusäästlikul viisil.
  • Tagama Euroopa energiasüsteemi südames hästitoimiva, täielikult integreeritud energiaturu, mis annaks investeeringute ligitõmbamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja tarnete turvalisuse tagamiseks õigeid signaale.
  • Toetama õiglast energiaüleminekut sotsiaalsete ja geograafiliste mõjude aktiivse juhtimise teel, tagades kõigi osapoolte õiglase panuse ning klientide andmekaitse, privaatsuse ja valikuvabaduse.

Seetõttu täidame endale seatud eesmärke täie pühendumusega ning kanname põnevusega juhtrolli selle eesmärgi saavutamisel.

 

Sildid: energeetikaenergiataastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Juhe Euroopasse

Järgmine artikkel

Hando Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla

Seotud artiklid

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Tuumajaam. Foto: Pixabay
Energeetika

Tänased otsused energiapoliitikas jäävad meid mõjutama aastateks

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid. Foto: Pixabay
Energeetika

Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

19/02/2025
Järgmine artikkel
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter

Hando Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.