• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Industry 5.0. Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Tele- kommunikatsiooni Liidu tegevjuht.

    Vajame rohkem koostööd, et eristuda maailma konkurentsis

    Plasttorusid tootvas Krah Pipesis on juba aastaid tegeletud automatiseerimisega ning andmekorje digitaliseerimisega. Foto: Krah Pipes

    Industry 5.0 digilahendused ja tehisaru saavad tööstuse lahutamatuks osaks

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

    ITL-i innovatsiooni- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Allan Tamme. Foto: ITL

    IT-sektor püüab muuta kestlikkusaruandluse ettevõtetele lihtsamaks

    Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

    Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

    RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert

    Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Industry 5.0. Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Tele- kommunikatsiooni Liidu tegevjuht.

    Vajame rohkem koostööd, et eristuda maailma konkurentsis

    Plasttorusid tootvas Krah Pipesis on juba aastaid tegeletud automatiseerimisega ning andmekorje digitaliseerimisega. Foto: Krah Pipes

    Industry 5.0 digilahendused ja tehisaru saavad tööstuse lahutamatuks osaks

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

    Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

    ITL-i innovatsiooni- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Allan Tamme. Foto: ITL

    IT-sektor püüab muuta kestlikkusaruandluse ettevõtetele lihtsamaks

    Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

    Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

    RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert

    Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Akadeemik Lopp: rakendusuuringuid on aastaid alarahastatud

autor: ERIK ARU, ajakirja TööstusEST toimetaja
oktoober 2019
Kategooria: Teadus, TööstusEST oktoober 2019
Margus Lopp teaduse rahastamisest. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti teadustöö praeguse korralduse juures on ettevõtjate ja teadlaste koostöövõimaluste piir üpris lähedal, leiab TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.

Nii kaua, kui mina mäletan, on räägitud, kuidas teadlased ja ettevõtted teevad Eestis vähe koostööd. Kuidas paistab, kas aastate jooksul on näha koostöö tihenemist? Kui tihenemine toimub, kas siis on tegemist süsteemse arengu või pigem juhuslike asjaolude kokkusattumise, isiklikel suhetel põhineva koostöö või millegi sarnasega?

Viimasel ajal on ettevõtete ja ülikoolide koostöö oluliselt paranenud. Koostöö tihenemist on soodustanud oluliselt Nutika spetsialiseerumise meede, mis lõpuks on andnud mitmes vallas häid töötavaid projekte. Sellist tüüpi meetme jätkamine aitaks oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tõsta ja arendaks ülikoolides ettevõtetele vajaminevat kompetentsi.

Millised on teadlase vaatenurgast peamised takistused? Kas need on pigem inimeste suhtumises või teadussektori korralduses?

TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.
TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.

Kõik algab teadustöö üldisest korraldusest Eestis: ülikoolides ja teadusasutustes saavad olla üldjuhul vaid projektipõhiselt rahastatud uurimisgrupid – ETAG, EAS. See tähendab seda, et ei ole võimalik operatiivselt mingeid ettevõtete väikseid projekte teostada – ei ole projektidest vabasid inimesi. Suurte ja pikemate projektide puhul saab raskustega komplekteerida ajutise grupi, mis on rahastatud vaid projekti kestvuse ajaks. Mingeid sotsiaalseid garantiisid teadlasel ei ole ja seega on ka huvi sellistes ajutistes projektides kaasa lüüa väike.

Olen korduvalt öelnud, et ülikoolide baasrahastus peaks võimaldama ka mingi ülikooliga seotud ja ülikooli poolt rahastatud teadurite kontingendi tekke, mis saaks osaleda ettevõtetega lepingulistes töödes, aga ka ülikooli poolt toetatavate sihtteemade tegemisel.

Teisalt: vaid üksikud Eesti ettevõtted on sellisel tasemel, et vajavad teaduslikku abi ja teadlaste kaasamist. Harikult vajatakse lihtsalt erialast kompetentsi, mida ettevõtetes reeglina ei jätku. Ettevõtete poolt koostöö otsimisel on tihti puudujääke lahendust vajava probleemi formuleerimisel, sõnastamisel ja esitamisel, teadlaste poolt on raskusi probleemist arusaamisel. Teadlaste ja praktikute keel on üksteisest nii kaugel, et omavaheline arusaamine on raske – see on rahvusvaheline probleem.

Kui kõik takistused kõrvaldada, kas koostöö ettevõtjatega üldse on olemuslikult teadlase huvides?

Teadust on väga erinevat: fundamentaalteadus on harilikult reaalsest ettevõtlusest ja tootmisest nii kaugel, et selles on koostöö võimalik vaid kõige eesrindlikumate ja innovatiivsete high-tech-ettevõtetega, nagu kütuseelemendid, päikesepatareid, ravimikandidaadid ja nii edasi.

Rakendusuuringud on tootmisele palju lähemal ja põhimõtteliselt on siin koostöö ja arendused võimalikud. Kuna aastaid on rakendusuuringud olnud alarahastatud, siis selliseid teadusgruppe on Eesti ülikoolides lihtsalt vähe. Loomulikult ei saa tõsiteadlane oma teemalt vahetevahel „hüppesse minna“ ja lepingut teha ning siis jälle tagasi tulla, ning nii korduvalt pendeldada. Teadus on selleks liiga karm ja hävitab sellised teadlased oma tsunftipõhiselt ära.

Kuidas annaks koostööd soodustada?

Selleks et koostöö sujuks, tuleks esiteks suurendada rakendusteadustega tegelevate uurimisgruppide hulka. Teiseks, tuleb tagada nii ettevõtjate kui ka teadlaste materiaalne huvitatus. Kolmandaks, toetada ettevõtetega tegelevaid struktuure ka riigi ja/või ülikoolide poolt.

Tegin 2017. aastal ainult ettevõtetega tegelemiseks keemia ja biotehnoloogia instituudi juurde täielikult isemajandava tööstuskeemia labori. Praegu võin öelda, et on probleeme grupi finantseerimisega lepingute vahelisel ajal (ühelt töölt teisele üleminekul). Aga ka üldse lepingute hankimisega: kõigil on meid tarvis, raha kellelgi aga töö eest õiglase tasu maksmiseks ei ole.

Kui kaugele on võimalik koostööga edasi minna? Olen kuulnud seisukohti, et ehk Eesti ongi tegelikult piirile üpris lähedal, kuna suurem pühendumine ettevõtete probleemidele hakkaks teadustegevust segama.

Olen nõus, et praeguse olemasoleva struktuuri ja korralduse juures on piir lähedal. Loomulikult peavad ettevõtetega tegelevad teadurid olema entusiastid, sest harilikult selline praktikaga seotud töö ei too teadlasele mõõdetavat akadeemilist pagasit – artikleid, H-indeksi kasvu ega muud.

Sildid: haridusTallinna Tehnikaülikoolteadusteaduskoostöö
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ilutootjaid painutavad karmid reeglid

Järgmine artikkel

Teadmisi põlevkivikeemiast saab rakendada ka laiemalt

Seotud artiklid

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech
Sisuturundus

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu
Tööjõud

Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

09/05/2025
RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert
Teadus

Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

09/05/2025
SemuBoti meeskond ja nende robot eakatele. Foto: Kaspar Koolmeister
Teadus

Drooniarendus, robot eakatele, energiasalvestus – riik investeerib miljoni inseneeriatudengite projektidesse

14/03/2025
Järgmine artikkel
Põlevkiviõli, põlevkivikeemia. Foto: Enefit

Teadmisi põlevkivikeemiast saab rakendada ka laiemalt

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.