• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Akadeemik Lopp: rakendusuuringuid on aastaid alarahastatud

autor: ERIK ARU, ajakirja TööstusEST toimetaja
oktoober 2019
Kategooria: Teadus, TööstusEST oktoober 2019
Margus Lopp teaduse rahastamisest. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti teadustöö praeguse korralduse juures on ettevõtjate ja teadlaste koostöövõimaluste piir üpris lähedal, leiab TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.

Nii kaua, kui mina mäletan, on räägitud, kuidas teadlased ja ettevõtted teevad Eestis vähe koostööd. Kuidas paistab, kas aastate jooksul on näha koostöö tihenemist? Kui tihenemine toimub, kas siis on tegemist süsteemse arengu või pigem juhuslike asjaolude kokkusattumise, isiklikel suhetel põhineva koostöö või millegi sarnasega?

Viimasel ajal on ettevõtete ja ülikoolide koostöö oluliselt paranenud. Koostöö tihenemist on soodustanud oluliselt Nutika spetsialiseerumise meede, mis lõpuks on andnud mitmes vallas häid töötavaid projekte. Sellist tüüpi meetme jätkamine aitaks oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tõsta ja arendaks ülikoolides ettevõtetele vajaminevat kompetentsi.

Millised on teadlase vaatenurgast peamised takistused? Kas need on pigem inimeste suhtumises või teadussektori korralduses?

TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.
TTÜ orgaanilise keemia professor akadeemik Margus Lopp.

Kõik algab teadustöö üldisest korraldusest Eestis: ülikoolides ja teadusasutustes saavad olla üldjuhul vaid projektipõhiselt rahastatud uurimisgrupid – ETAG, EAS. See tähendab seda, et ei ole võimalik operatiivselt mingeid ettevõtete väikseid projekte teostada – ei ole projektidest vabasid inimesi. Suurte ja pikemate projektide puhul saab raskustega komplekteerida ajutise grupi, mis on rahastatud vaid projekti kestvuse ajaks. Mingeid sotsiaalseid garantiisid teadlasel ei ole ja seega on ka huvi sellistes ajutistes projektides kaasa lüüa väike.

Olen korduvalt öelnud, et ülikoolide baasrahastus peaks võimaldama ka mingi ülikooliga seotud ja ülikooli poolt rahastatud teadurite kontingendi tekke, mis saaks osaleda ettevõtetega lepingulistes töödes, aga ka ülikooli poolt toetatavate sihtteemade tegemisel.

Teisalt: vaid üksikud Eesti ettevõtted on sellisel tasemel, et vajavad teaduslikku abi ja teadlaste kaasamist. Harikult vajatakse lihtsalt erialast kompetentsi, mida ettevõtetes reeglina ei jätku. Ettevõtete poolt koostöö otsimisel on tihti puudujääke lahendust vajava probleemi formuleerimisel, sõnastamisel ja esitamisel, teadlaste poolt on raskusi probleemist arusaamisel. Teadlaste ja praktikute keel on üksteisest nii kaugel, et omavaheline arusaamine on raske – see on rahvusvaheline probleem.

Kui kõik takistused kõrvaldada, kas koostöö ettevõtjatega üldse on olemuslikult teadlase huvides?

Teadust on väga erinevat: fundamentaalteadus on harilikult reaalsest ettevõtlusest ja tootmisest nii kaugel, et selles on koostöö võimalik vaid kõige eesrindlikumate ja innovatiivsete high-tech-ettevõtetega, nagu kütuseelemendid, päikesepatareid, ravimikandidaadid ja nii edasi.

Rakendusuuringud on tootmisele palju lähemal ja põhimõtteliselt on siin koostöö ja arendused võimalikud. Kuna aastaid on rakendusuuringud olnud alarahastatud, siis selliseid teadusgruppe on Eesti ülikoolides lihtsalt vähe. Loomulikult ei saa tõsiteadlane oma teemalt vahetevahel „hüppesse minna“ ja lepingut teha ning siis jälle tagasi tulla, ning nii korduvalt pendeldada. Teadus on selleks liiga karm ja hävitab sellised teadlased oma tsunftipõhiselt ära.

Kuidas annaks koostööd soodustada?

Selleks et koostöö sujuks, tuleks esiteks suurendada rakendusteadustega tegelevate uurimisgruppide hulka. Teiseks, tuleb tagada nii ettevõtjate kui ka teadlaste materiaalne huvitatus. Kolmandaks, toetada ettevõtetega tegelevaid struktuure ka riigi ja/või ülikoolide poolt.

Tegin 2017. aastal ainult ettevõtetega tegelemiseks keemia ja biotehnoloogia instituudi juurde täielikult isemajandava tööstuskeemia labori. Praegu võin öelda, et on probleeme grupi finantseerimisega lepingute vahelisel ajal (ühelt töölt teisele üleminekul). Aga ka üldse lepingute hankimisega: kõigil on meid tarvis, raha kellelgi aga töö eest õiglase tasu maksmiseks ei ole.

Kui kaugele on võimalik koostööga edasi minna? Olen kuulnud seisukohti, et ehk Eesti ongi tegelikult piirile üpris lähedal, kuna suurem pühendumine ettevõtete probleemidele hakkaks teadustegevust segama.

Olen nõus, et praeguse olemasoleva struktuuri ja korralduse juures on piir lähedal. Loomulikult peavad ettevõtetega tegelevad teadurid olema entusiastid, sest harilikult selline praktikaga seotud töö ei too teadlasele mõõdetavat akadeemilist pagasit – artikleid, H-indeksi kasvu ega muud.

Sildid: haridusTallinna Tehnikaülikoolteadusteaduskoostöö
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ilutootjaid painutavad karmid reeglid

Järgmine artikkel

Teadmisi põlevkivikeemiast saab rakendada ka laiemalt

Seotud artiklid

Kohupiima tootmisel suurtes kogustes tekkinud hapu vadak on seni saanud rakendust vaid põllurammuna, teadlased pakuvad uusi lahendusi. Reet Mändari uurimused kinnitavad, et hapu vadaku kasutamine võib anda toidule tervendavaid või organismi tugevdavaid omadusi. Foto: Jane Võsso
Keemiatööstus

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

22/02/2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile
Haridus

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

22/02/2023
Professor Allan Niidu selgitab, kuidas saab ringmajanduse tuumiklabor ettevõtetega koostööd edendada ja neile kasulik olla. Foto: Raul Mee
Teadus

Professor suurettevõtetele: „Rohepöörde edulugu on teie kätes!”

16/12/2022
Eesti idufirma UP Catalyst leiutas tehnoloogia, kuidas saab kasvuhoonegaasi kasutada ülivajalike süsiniknanomaterjalide tootmiseks. Pildil UP Catalysti tehnoloogiajuht Einar Karu. Foto: erakogu
Teadus

Eesti idufirma muundab süsihappegaasi väärtuslikuks materjaliks

25/10/2022
Järgmine artikkel
Põlevkiviõli, põlevkivikeemia. Foto: Enefit

Teadmisi põlevkivikeemiast saab rakendada ka laiemalt

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!