• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Drooniarendus, robot eakatele, energiasalvestus – riik investeerib miljoni inseneeriatudengite projektidesse

autor: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
märts 2025
Kategooria: Teadus
SemuBoti meeskond ja nende robot eakatele. Foto: Kaspar Koolmeister

SemuBoti meeskond ja nende robot eakatele. Foto: Kaspar Koolmeister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega toetas kolmandat korda kümmet tudengite inseneeriavaldkonna projekti kogumahus miljoni euroga.

EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on tudengiprojektide meeskondadest välja kasvanud uusi edukaid ettevõtteid ja nende projektide vilistlased on hinnatud valkdonna spetsialistid. „Peale tuntumate projektide, nagu Eesti kolmas päikeseauto või tudengisatelliit tuleb igast voorust uusi innovatiivseid projekte, seekord näiteks droonituvastuse arendus, mis on väga aktuaalne, arvestades maailma meie ümber. Selle toetuse raames saavad tudengid kõike ise katsetada, arendada ja vaimustada inseneeriast.”

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava sõnul on suure lisandväärustega ettevõtluse arenguks vajalik, et meie kõrgetasemelise inseneriteaduse tulemused ka ettevõtlusesse jõuaksid. „Õpitud insenerioskuste praktikas proovilepanek on esimene samm selle suunas, et teadus jõuaks päriselus rakendamiseni. Selliste konkursside soovitud tulemus on ennekõike noorte inspireerimine ja tõenäosuse suurendamine, et mõni neist langetab oma karjäärivaliku just innovaatilise äritegevuse kasuks.“

Sebacom

Hindamiskomisjoni liikme ning Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe Veljo Konnimoisi hinnangul on väga tähtis, et selline programm jätkuks igal aastal, et süsteemselt tegelda inseneride järelkasvuga: “Sama oluline on projektide kvaliteedi pidev kasv ning kõigi ülikoolide täie tõsidusega suhtumine sellesse meetmesse. Ainult nii saame üles leida ja arendada tulevased Eesti Nokiad ja Apple’id.”

Konnimois lisas, et peale olemasoleva meetme jätkamise oleks Eesti majanduse kasvu seisukohalt strateegilise tähtsusega laiendada sarnast toetusskeemi ka üldhariduskoolidest alguse saavatele projektidele. „Häid insenerialaseid ideid saab märgata ja arendada juba varakult. Kui suudame luua tervikliku “toru” alates põhikoolist kuni kõrghariduseni, mis süsteemselt toetab tehnoloogiaalast mõtlemist, loome eeldused kõrgtehnoloogilise tööstuse arenguhüppeks. Juba põhikoolis algavate inseneeriaprojektide toetamine aitaks ületada lõhet, mis tekib aegunud tehnoloogiaõppe tõttu, ning tagaks, et märkimisväärselt suurem osa Eesti noortest näeb tehnoloogiat ja inseneeriat ihaldusväärse karjäärivalikuna,“ sõnas Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees.

Üliõpilaste inseneeriavaldkonna arendusprojektide toetuse taotlusvooru esitati kokku 18 taotlust. Taotlusvooru eelarvest jagus täismahus toetust kümnele parimale projektile. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 100 000 eurot.  

Rahastatud projektid hõlmavad erinevaid inseneeriavaldkondi. Kõige aktuaalsemate rahvusvaheliste väljakutsete vaimus tegelevad kaks projekti drooniarendusega, üks vesinikuenergia salvestusega ja üks eakate vajadusi silmas pidava roboti väljatöötamisega. Kaks arendust on seotud satelliitide, üks tudengivormeli ja üks päikeseauto arendusega. Kaks projekti hõlmavad navigatsioonisüsteemi arendust.

Toetust said Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, MTÜ Droonilabor, MTÜ KuupKulgur, MTÜ Tudengi Vormel, MTÜ SemuBot, MTÜ TalTechi Vesinikuorganisatsioon, MTÜ SolarCar Estonia, MTÜ HexTech Academy. Mitme toetusesaaja puhul oli tegu jätkuprojektidega, kus arendatakse edasi varasemates voorudes alustatud tööd.

Toetuse eesmärk on hoogustada inseneriteaduste alaste teadmiste arendamist ja praktikasse rakendamist ning seda antakse projektidele, mille eestvedajad on ülikoolide või rakenduskõrgkoolide üliõpilased.

Sügisel avatakse neljas taotlusvoor, kuhu on oodatud edasi arendatuna nii need ideed, mis eelmises voorus parimate hulka ei mahtunud, kui ka uued põnevad projektid. 

Lisainfo: https://eis.ee/toetused/uliopilaste-inseneri-valdkonna-arendusprojektide-toetus/

Sildid: drooniarendusEISharidusinseneeria
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti puitmajade tootjad püüdlevad miljardi suuruse ekspordikäibe poole

Järgmine artikkel

Eestis toodetud masinatega tehakse vormelitele juppe ja revolutsiooni kaitsetööstuses

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Pildil tootmismasin nimega Battle Beaver. Foto: EIS

Eestis toodetud masinatega tehakse vormelitele juppe ja revolutsiooni kaitsetööstuses

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.