Messi Instrutec raames toimub 13. oktoobril Hollandi-Eesti tööstusseminar „Homse vägi“. Seminari initsiaator on Eesti Masinatööstuse Liit, kes koostöös EAS-iga on Eestisse kutsunud tipptegijad Hollandist.
Teiste seas räägivad oma kogemustest, koostöövõimalustest ning projektidest SRC Netherlands juhatuse liige Peter Cortie, Van Oord Offshore Wind piirkonnajuht Edwin van de Brug ning &FLUX kaasasutaja Petrus Postma. „Juba mõnda aega oleme arutanud, kuidas uued energialiigid saaksid Eesti masinatööstuse edule kaasa aidata ja siit sündiski idee korraldada tööstusseminar, et teemat laiemalt avada ning kogemusi vahetada,“ räägib liidu juhatuse liige Raul Kütt. „Paarikuise ettevalmistuse tulemusena õnnestus kokku kutsuda hulk põnevaid lektoreid.“
Igasse paneeli on kaasatud Eesti tipptegijad, kes koos Hollandi esindajaga teemat avavad ja diskussiooni ülal hoiavad.
Raul Kütt
Seminaripäeva igasse paneeli on kaasatud Eesti tipptegijaid, kes koos Hollandi esindajaga teemat avavad ja diskussiooni ülal hoiavad: „Sellise mõjukuse ja teadmistega rääkijad Eestis igapäevaselt ei esine. Loodame, et meie ettevõtjatel tekib diskussiooni käigus uusi ideid, kuidas nemadki saaksid panustada.“
Tööstuse ja rohelise energia kokkupuutepunktid
Instrutec ja ja Greenexpo kattuvad teemavaldkondadena hästi – tööstuse ning rohelise energia sidumine on tulevikus üha aktuaalsem. „Seejuures pole seminarid mõeldud vaid masinatööstuse ettevõtetele – teema on oluline ja puudutab palju laiemat ringi ettevõtjaid, seega on kõik oodatud ja teretulnud,“ ütleb Kütt.
Meretööstuse uudsed lahendused
Päeva esimene plokk keskendub meretööstusele – pika laevaehituse traditsiooniga Eestil on, mida tutvustada ja pakkuda. „Märksõnadeks on uued laevad, nii uut tüüpi jõuallikatega kui need, mis võiksid teenindada meretuulikute parke,“ selgitab Kütt.
„Industry 4.0 teemadele oleme seejuures lähemal, kui nii mõnigi vana tööstusmaa ettevõtte, kus inerts on suurem ning tööstuse üleviimine uutele põhimõtetele keerulisem. Meie tehased otsivad aktiivselt võimalusi oma tehaste ümberseadistamiseks.“
Avameretuuleparkidest vesinikuenergiani
Päeva teine paneel võtab fookusesse avameretuuleparkidega seonduva – need küsimused on Eestis esiplaanil, samuti toodavad mitmed Eesti masinatööstusettevõtted juba metallosi ja komponente tuulikutele, mis kerkivad teistesse maadesse. „Tundus loogiline käik, et teemat veelgi enam avada,“ sõnab Kütt.
Päeva lõpetab plokk, kus tutvustatakse lähemalt vesinikuenergia võimalusi, aktuaalne on vesiniku tootmiseks vajalike seadmete tootmine, samuti uuritakse, millised lahendused on vesiniku laiemaks kättesaadavuseks ning kasutamiseks. „Tänased elektrihinnad on tootjate elu kibedaks teinud. Ehk on ka vesinikuenergia üks võimaik lahendus?“ osutab Kütt. „Eestis ei ole ettevõtlusele suunatud toetusmeetmeid, seega on meie ettevõtete olukord iga päevaga üha keerulisem. Uurime võimalusi, kuidas meie ettevõtted võiksid n-ö jala ukse vahele saada, kui teemaks on vesiniku tootmiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed.“
Ühe võimalusena saaksid päikeseparki investeerinud ettevõtted kasu vesinikuenergiast – selle asemel, et suvel päikeseenergia ülejääki võrku müüa, saaks vesinikku toota, et pilviste ilmadega oma tootmist käigus hoida.