Kas Eestis toodetakse põlevkivist bensiini? Selle küsimusega on mõtet astuda sisse Narvas asuvate elektrijaamade juhi kabinetti.
Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas vastab sellele küsimusele lühidalt: „Toodetakse küll! Meie igatahes teeme seda.“ Ainult et see vedelik, mis Enefit Energiatootmise seadmetest tuleb, ei ole päris see, mida moodsa auto paaki riskiks valada. Põlevkivibensiin küll, aga mitte autokütus.
Bensiin on üks fraktsioonidest, mis põlevkivi utmisel tekib. Uttegeneraatoris tekkivat bensiinifraktsiooni on võimalik kasutada autobensiini tootmiseks. „Eelmine aasta oli bensiini tootmise osas edukas. Panime tööle seadme bensiini täiendavaks puhastamiseks. Me saame nüüd müüa kvaliteetsemat toodet ja selle eest paremat hinda küsida,“ rääkis Aas.
Probleemiks väävliühendid
Nii naftasaaduste kui ka põlevkiviõli probleem on väävliühendid, põhiliselt väävelvesinik ja merkaptaanid – keerulise koostise ja terava ebameeldiva lõhnaga orgaanilised ühendid. Kui põlevkiviutmisel tekkiv bensiin nendest puhastada, paraneb tema kvaliteet ja tõuseb hind. Novembri lõpus Enefit Energiatootmise õlitööstuses käivitatud seadme abil suudetakse bensiinifraktsioon peaaegu täielikult puhastada väävelvesinikust ja vähendada märgatavalt merkaptaanide sisaldust.
Põlevkivi utmisel saab mitmesuguseid kütuseid – raske- ning kergõlisid, bensiini ja gaasi. See, et kütteõlid maailmaturu hinnaga maha müüakse, pole uudis. Gaas, mis õlitootmise käigus tekib, põletatakse elektrijaama kateldes. Bensiini müügist on aga vähe räägitud. „Me müüme seda nagu õlisid. On erinevad naftasaaduste töötlemistehased, mis meie bensiini ostavad,“ rääkis Aas. Tarbijad on Euroopa Liidu naftatöötlejad, mis kasutavad seda „päris“ autobensiini või diislikütuse tootmiseks.
Töös alates detsembrist
Bensiini puhastamise seade hakkas täisvõimsusel tööle detsembris. Kvartalis loodetakse teele saata üks kuni kaks 9000-tonnist saadetist. „Kõik oleneb turust. Mõnes kvartalis müüme rohkem, mõnes vähem. Turu jaoks on tegemist uue tootega. Meie müüdava põlevkivibensiini kvaliteet on nüüd oluliselt paranenud ja me tahame selle eest ka maksimaalset tulu saada. Me müüme sellele ostjale, kes parimat hinda pakub. Kui autobensiin on nii-öelda poekaup, siis meie bensiin on tooraine. Loomulikult on ta sellest bensiinist, mida tanklas müüakse, odavam,“ rääkis Aas.
Kui palju Narva lähedal toodetav bensiin maksab, Aas ei ütle, küll aga on selge, et ka põlevkivist saadava toorbensiini hind sõltub naftahinnast maailmaturul, nagu ka teiste õlitehastes toodetavate kütuste hind.
„Prognoosid ei näita praegu lähema paari aasta jooksul suuremaid kõikumisi. Kõikumisi võivad tekitada suuremad sõjad, aga ka üle- või alatootmine mõnes piirkonnas. Meie näeme naftaturu hinnagraafikuid hetkel võrdlemisi tasastena,“ kirjeldas Aas olukorda maailma naftaturgudel.
Põlevkivist saadava toorbensiini kogus on otseselt seotud toodetava õli kogusega. Kui õli pole kasulik toota, ei tule tehasest ka põlevkivibensiini. Kui õli hind on kõrge, maksab rohkem ka toorbensiin. Eesti Energia ei pannud oma õlitootmist seisma ka nendel aegadel, kui nafta väga odav oli. Need mõned kuud, kus õlitootjatel väga raske oli, suudeti üle elada. Praegu toodetakse õli ja seega ka toorbensiini üsna palju. Aas ütles, et müümata ei jää praegu midagi.
Bob – Блок очистки бензина
Seade, mida õlitööstuse töötajad hellitlevalt Bobiks, sõnadest Блок очистки бензина – bensiini puhastamise plokk, või isegi Bobikuks kutsuvad, läks maksma ligi 600 tuhat eurot ja selle projekteerisid Enefit Energiatootmise insenerid ise koostöös firmaga Sweco Projekt AS. Ka ehitaja oli Eesti Energia kontsernist – Jõhvis paiknev Enefit Solutions. „Kontserni jaoks on see oluline projekt ja Eesti Energia hindas seda üheks oma aasta teoks, kuna see seade muudab ühe meie toote varasemast palju väärtuslikumaks,“ märkis Aas.
Autokütusena kasutatavat põlevkivibensiini toodeti Eestis 1930ndatest kuni 1960ndate keskpaigani. See oli madala oktaaniarvuga bensiin, mis ei sobiks enam tänapäevastesse automootoritesse. Eelmisel kümnendil arendasid nii Eesti Energia kui ka teine suur põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp projekti diislikütuse tootmiseks, mis oleks põlevkivitööstuse lõpptoode, kuid majanduskriis ja hilisem naftahinna järsk langus tõmbas selle päevakorrast maha. Mõlema ettevõtte juhid said uhkustada sellega, et valasid kaamerate ees oma firma õlist, aga välismaal toodetud, diislikütuse oma auto paaki. Praegu on diislikütuse tootmise kava riiulis. Põlevkivibensiinil läks paremini.
Kuidas toorbensiini puhastatakse?
Toorbensiini puhastusseade töötab üsna lihtsal põhimõttel. Selle seadme eesmärk on muuta põlevkivi toorbensiin tarbijatele sobivaks tooteks.
Põhiline probleem toorbensiini turustamisel on väävliühendid, eriti väävlit sisaldavad süsivesinikud. „Need väävliühendid, mida tuntakse merkaptaanide või ka tioolide nime all, on nõrgalt happelised,” selgitab Enefit Energiatootmise investeeringute ja arenguosakonna juht ja ettevõtte juhatuse liige Aleksandr Kaidalov.
Kui toorbensiini nõrga leelisega töödelda, on võimalik need ühendid bensiinist eemaldada. Protsess on lihtne, inseneridel tuli projekteerida seade, mis tööstuslikes tingimustes selle protsessi läbi viiks.
Merkaptaanide neutraliseerimiseks otsustati kasutada üht õlitööstuse jääki – utteprotsessis tekkivat fenoolvett, mis on nõrgalt leelisene ja lisada sellele veidi katlavee ettevalmistamisel kasutatavat naatriumhüdroksiidi. See niinimetatud pürolüüsivesi tekib ühe saadusena põlevkivi orgaanilise aine kerogeeni lagunemisel utteprotsessis.
Umbes 500 kraadi juures laguneb kerogeen mitmeks süsivesinike fraktsiooniks, kuid tekivad ka mittepõlevad ained, sealhulgas vesi. Pürolüüsivees lahustub aga ka osa põlevkivis sisalduvaid fenoole. Nüüd otsustasid insenerid selle jääkprodukti endale kasulikuks muuta.
Eesti Energia insenerid võtsid kasutusele seadme, mida õlitööstuses tol hetkel ei kasutatud, ja ühe jääkprodukti ning kokkuvõttes muudeti selle abil üks õlitööstuse toodetest senisest palju väärtuslikumaks.
