• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eesti põlevkivibensiin? Ikka olemas!

autor: AGO GAŠKOV
veebruar 2018
Kategooria: Energeetika, TööstusEST veebruar 2018
Kas Eestis toodetakse põlevkivist bensiini?

Ümbertöötlemisega lisatakse toorbensiinile väärtust.

Kas Eestis toodetakse põlevkivist bensiini? Selle küsimusega on mõtet astuda sisse Narvas asuvate elektrijaamade juhi kabinetti.

Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas vastab sellele küsimusele lühidalt: „Toodetakse küll! Meie igatahes teeme seda.“ Ainult et see vedelik, mis Enefit Energiatootmise seadmetest tuleb, ei ole päris see, mida moodsa auto paaki riskiks valada. Põlevkivibensiin küll, aga mitte autokütus.

Bensiin on üks fraktsioonidest, mis põlevkivi utmisel tekib. Uttegeneraatoris tekkivat bensiinifraktsiooni on võimalik kasutada autobensiini tootmiseks. „Eelmine aasta oli bensiini tootmise osas edukas. Panime tööle seadme bensiini täiendavaks puhastamiseks. Me saame nüüd müüa kvaliteetsemat toodet ja selle eest paremat hinda küsida,“ rääkis Aas.

Probleemiks väävliühendid

Nii naftasaaduste kui ka põlevkiviõli probleem on väävliühendid, põhiliselt väävelvesinik ja merkaptaanid – keerulise koostise ja terava ebameeldiva lõhnaga orgaanilised ühendid. Kui põlevkiviutmisel tekkiv bensiin nendest puhastada, paraneb tema kvaliteet ja tõuseb hind. Novembri lõpus Enefit Energiatootmise õlitööstuses käivitatud seadme abil suudetakse bensiinifraktsioon peaaegu täielikult puhastada väävelvesinikust ja vähendada märgatavalt merkaptaanide sisaldust.

Põlevkivi utmisel saab mitmesuguseid kütuseid – raske- ning kergõlisid, bensiini ja gaasi. See, et kütteõlid maailmaturu hinnaga maha müüakse, pole uudis. Gaas, mis õlitootmise käigus tekib, põletatakse elektrijaama kateldes. Bensiini müügist on aga vähe räägitud. „Me müüme seda nagu õlisid. On erinevad naftasaaduste töötlemistehased, mis meie bensiini ostavad,“ rääkis Aas. Tarbijad on Euroopa Liidu naftatöötlejad, mis kasutavad seda „päris“ autobensiini või diislikütuse tootmiseks.

Töös alates detsembrist

Bensiini puhastamise seade hakkas täisvõimsusel tööle detsembris. Kvartalis loodetakse teele saata üks kuni kaks 9000-tonnist saadetist. „Kõik oleneb turust. Mõnes kvartalis müüme rohkem, mõnes vähem. Turu jaoks on tegemist uue tootega. Meie müüdava põlevkivibensiini kvaliteet on nüüd oluliselt paranenud ja me tahame selle eest ka maksimaalset tulu saada. Me müüme sellele ostjale, kes parimat hinda pakub. Kui autobensiin on nii-öelda poekaup, siis meie bensiin on tooraine. Loomulikult on ta sellest bensiinist, mida tanklas müüakse, odavam,“ rääkis Aas.

Kui palju Narva lähedal toodetav bensiin maksab, Aas ei ütle, küll aga on selge, et ka põlevkivist saadava toorbensiini hind sõltub naftahinnast maailmaturul, nagu ka teiste õlitehastes toodetavate kütuste hind.
„Prognoosid ei näita praegu lähema paari aasta jooksul suuremaid kõikumisi. Kõikumisi võivad tekitada suuremad sõjad, aga ka üle- või alatootmine mõnes piirkonnas. Meie näeme naftaturu hinnagraafikuid hetkel võrdlemisi tasastena,“ kirjeldas Aas olukorda maailma naftaturgudel.

Põlevkivist saadava toorbensiini kogus on otseselt seotud toodetava õli kogusega. Kui õli pole kasulik toota, ei tule tehasest ka põlevkivibensiini. Kui õli hind on kõrge, maksab rohkem ka toorbensiin. Eesti Energia ei pannud oma õlitootmist seisma ka nendel aegadel, kui nafta väga odav oli. Need mõned kuud, kus õlitootjatel väga raske oli, suudeti üle elada. Praegu toodetakse õli ja seega ka toorbensiini üsna palju. Aas ütles, et müümata ei jää praegu midagi.

Bob – Блок очистки бензина

Seade, mida õlitööstuse töötajad hellitlevalt Bobiks, sõnadest Блок очистки бензина – bensiini puhastamise plokk, või isegi Bobikuks kutsuvad, läks maksma ligi 600 tuhat eurot ja selle projekteerisid Enefit Energiatootmise insenerid ise koostöös firmaga Sweco Projekt AS. Ka ehitaja oli Eesti Energia kontsernist – Jõhvis paiknev Enefit Solutions. „Kontserni jaoks on see oluline projekt ja Eesti Energia hindas seda üheks oma aasta teoks, kuna see seade muudab ühe meie toote varasemast palju väärtuslikumaks,“ märkis Aas.

Autokütusena kasutatavat põlevkivibensiini toodeti Eestis 1930ndatest kuni 1960ndate keskpaigani. See oli madala oktaaniarvuga bensiin, mis ei sobiks enam tänapäevastesse automootoritesse. Eelmisel kümnendil arendasid nii Eesti Energia kui ka teine suur põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp projekti diislikütuse tootmiseks, mis oleks põlevkivitööstuse lõpptoode, kuid majanduskriis ja hilisem naftahinna järsk langus tõmbas selle päevakorrast maha. Mõlema ettevõtte juhid said uhkustada sellega, et valasid kaamerate ees oma firma õlist, aga välismaal toodetud, diislikütuse oma auto paaki. Praegu on diislikütuse tootmise kava riiulis. Põlevkivibensiinil läks paremini.

Kuidas toorbensiini puhastatakse?

Toorbensiini puhastusseade töötab üsna lihtsal põhimõttel. Selle seadme eesmärk on muuta põlevkivi toorbensiin tarbijatele sobivaks tooteks.

Põhiline probleem toorbensiini turustamisel on väävliühendid, eriti väävlit sisaldavad süsivesinikud. „Need väävliühendid, mida tuntakse merkaptaanide või ka tioolide nime all, on nõrgalt happelised,” selgitab Enefit Energiatootmise investeeringute ja arenguosakonna juht ja ettevõtte juhatuse liige Aleksandr Kaidalov.

Kui toorbensiini nõrga leelisega töödelda, on võimalik need ühendid bensiinist eemaldada. Protsess on lihtne, inseneridel tuli projekteerida seade, mis tööstuslikes tingimustes selle protsessi läbi viiks.

Merkaptaanide neutraliseerimiseks otsustati kasutada üht õlitööstuse jääki – utteprotsessis tekkivat fenoolvett, mis on nõrgalt leelisene ja lisada sellele veidi katlavee ettevalmistamisel kasutatavat naatriumhüdroksiidi. See niinimetatud pürolüüsivesi tekib ühe saadusena põlevkivi orgaanilise aine kerogeeni lagunemisel utteprotsessis.

Umbes 500 kraadi juures laguneb kerogeen mitmeks süsivesinike fraktsiooniks, kuid tekivad ka mittepõlevad ained, sealhulgas vesi. Pürolüüsivees lahustub aga ka osa põlevkivis sisalduvaid fenoole. Nüüd otsustasid insenerid selle jääkprodukti endale kasulikuks muuta.

Eesti Energia insenerid võtsid kasutusele seadme, mida õlitööstuses tol hetkel ei kasutatud, ja ühe jääkprodukti ning kokkuvõttes muudeti selle abil üks õlitööstuse toodetest senisest palju väärtuslikumaks.

Sildid: energiapõlevkivibensiinteadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tark tekstiil ravib ja saadab teateid

Järgmine artikkel

Praktikale: tööle või õppima?

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Kohupiima tootmisel suurtes kogustes tekkinud hapu vadak on seni saanud rakendust vaid põllurammuna, teadlased pakuvad uusi lahendusi. Reet Mändari uurimused kinnitavad, et hapu vadaku kasutamine võib anda toidule tervendavaid või organismi tugevdavaid omadusi. Foto: Jane Võsso
Keemiatööstus

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

22/02/2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile
Haridus

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

22/02/2023
Järgmine artikkel
TTÜ konverents - kuidas ühildada praktikat ja õppetööd?

Praktikale: tööle või õppima?

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!